18:00 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Macron paneb Poola paika

© AFP 2019 / ERIC FEFERBERG
Analüütika
lühendatud link
8220

Pingeseisund Poola suhetes teiste "vana Euroopa" riikidega on jõudnud uuele tasandile

Dmitri Dobrov, Inosmi

Oma reisil Austriasse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse heitis Prantsusmaa president Emmanuel Macron Euroopa Liidu nimel viimaste aastate kõige teravamaid kriitikanooli Poola praeguse juhtkonna pihta. Esinemisel Bulgaarias Varnas peetud ühisel pressikonverentsil Bulgaaria presidendi Rumen Radeviga väitis Macron, et Poola on euroopalikult kursilt täiesti kõrvale kaldunud. Ta nimetas vastuvõetamatuks Poola valitsuse ja isiklikult peaminister Beata Szydło seisukohta, märkides, et "poola rahvas väärib paremat". 

Saksamaa ja Prantsusmaa korraldavad Ida-Euroopas valikuvooru >>

Põhjuseks on kujunenud "rändtööliste" probleem. Tegemist ei ole võõrtöölistega, kes töötavad vastuvõtva riigi seaduste kohaselt. Jutt käib Ida-Euroopa riikidest pärit töölistest ja spetsialistidest, kes saadetakse vahetuskorras (näiteks pooleks aastaks) Saksamaale või Prantsusmaale ja kes samas maksavad jätkuvalt makse oma koduriigi riigikassasse.

Nemad saavad oma Lääne-Euroopa kolleegidest märgatavalt väiksemat palka ja tõrjuvad neid tegelikult tööturult välja. Varssavi keeldub kategooriliselt vastu võtmast Prantsusmaa ettepanekuid kujunenud olukorra parandamiseks, mis sisuliselt tähendab "sotsiaalset dumpingut". Õigluse nimel tuleb tunnistada, et olukorda parandamast keelduvad ka teised Ida-Euroopa riigid – niinimetatud "nooreurooplased". 

Macron märkis, et töösuhete küsimuses teeb Varssavi järjekordse vea, mis asetab ta Euroopa Liidu õigusruumist väljapoole. "Euroopat on üles ehitatud lõimumise eesmärgil, kuid Poola õõnestab ise struktuuriabi osutamise tähendust," lausus Macron. Ta tuletas meelde, et Poola saab Euroopa Liidu fondidest 18 miljardit eurot aastas ning samas keeldub ilmutamast solidaarsust lausa kõigis üleeuroopalise poliitika küsimustes.

Migrantide poolt ja vastu meeleavaldused Prahas
© Sputnik / Эдуард Эрбен

Probleem on esile kerkinud juba ammu: nii ähvardas tänavu märtsis Brüsselis toimunud EL-i tippkohtumisel tollane Prantsusmaa president François Hollande Poolat abiraha vähendamisega, juhul kui ta jätkab oma "halba käitumist". Poola juhtkond vastas sellele ähvarduste ja solvangutega. 

Elevant ja mops: Poola võitleb hegemoonia eest Euroopa Liidus >>

Poola-poolsete euroopalike õigusnormide rikkumiste seas nimetas Macron ka kohtureformi, mis rikub Euroopa Liidu demokraatia aluspõhimõtteid. Seoses sellega alustas Euroopa Komisjon juuli lõpul menetlust, mis võib kaasa tuua kõige tõsisemad karistusmeetmed, sealhulgas Poolalt EL-is hääleõiguse äravõtmise.

Poola vastus Macroni avaldustele oli erakordselt järsk.

Beata Szydło süüdistas Prantsusmaa presidenti kogemuste puuduses ja soovitas tal tegelda omaenese riigi probleemidega. Ta soovis Prantsusmaale samasuguseid majanduslikke edusamme, mille üle Poola võib uhkust tunda.

Nimistu valusatest teemadest, mis Poolat ja Euroopa Liidu "vanu" liikmeid üksteisest eristavad ja eraldavad, on küllaltki pikk. Esmajärjekorras on selleks küsimus sisserändajate kvoodipõhisest jaotamisest EL-i riikides. Poola keeldub kategooriliselt sisserändajaid vastu võtmast, osutades terrorismiohule. Tegelikult, nagu leiavad vaatlejad, on kõne all elementaarne poola rahvuslus.

Teravad lahkhelid Poola ja Euroopa Liidu suhetes said alguse 2015. aasta mais Jarosław Kaczyński rahvuskonservatiivse erakonna Õigus ja Õiglus võimuletulekuga Varssavis. Erakonna juhtkond ei salga, et tema eesmärgiks on rajada "Neljas Rzeczpospolita", tuua Poolale marssal Piłsudski ajad tagasi. Vastu on võetud Brüsseli vaatevinklist "reaktsioonilised" seadusaktid – riigi juhtkonna poolt meediakanalite juhtide ametissemääramine, meediaturu "poolastamine", abordiseaduse karmistamine ning juba mainitud kohtureform.

Rahvusvahelise õiguse seisukohalt tõeliseks provokatsiooniks osutus Poola valitsuse hiljutine nõudmine, et Saksamaa maksku talle valuraha Teises maailmasõjas tekitatud kahjude eest. Saksamaa vastas keeldumisega, pidades silmas, et sõjajärgsete lepingute kohaselt sai Poola reparatsioonidena endale Saksamaa alad – Pommeri, Sileesia ja osa Ida-Preisimaast.

Versailles' pööre: Lääne-Euroopa plaanib Ida-Euroopast lahkneda >> 

Kusjuures Poola rikkus juba ammu euroopalikke solidaarsuspõhimõtteid: 2003. aastal toetas ta USA sõjalist operatsiooni Iraagis, seda vaatamata Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisule. Ja tänagi orienteerub Poola juhtkond enamal määral Washingtonile kui Brüsselile. Varssavi tugineb USA-le riigikaitse valdkonnas, aga ka venevastaste energiaprojektide teostamise poolest.

Samal ajal kui Lääne-Euroopa on huvitatud koostöö süvendamisest Venemaaga, teeb Poola kõik selleks, et kruvida üles pingeid Venemaa suunal. "Vana Euroopa" ei saa lõputult taluda oma sõnakuulmatu idaeurooplasest naabri trikke ja kutsub teda korrale. Praegune kriitika Poola aadressil Pariisi poolt on ühtlasi meeldetuletuseks Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et temagi peab "Poola küsimuses" tublisti põhimõttelisema seisukoha võtma – seda kogu kuhjunud vastuolude nimistu ulatuses.

Kantsleri pidev kompromissipüüdlus ja soovimatus euroopalike reeglite rikkujaid korrale kutsuda võib lõppkokkuvõttes viia Euroopa Liidu lagunemiseni. On ju Poola eeskuju nakkav, talle järgnevad teised Visegrádi grupi riigid (Tšehi, Slovakkia ja Ungari). Antagonism selle grupi riikide ja Lääne-Euroopa vahel on silmanähtav – mitte ainult pagulaste vastuvõtmise küsimuses, vaid ka tööseaduse, demokraatlike normide ja välispoliitika valdkonnas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
rändtöölised, solidaarsus, analüütika, rikkumine, EL, Emmanuel Macron, Beata Szydlo, Poola, Euroopa, Prantsusmaa, USA

Peamised teemad