23:38 25. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1890
  • RUB90.0123
Analüütika
lühendatud link
30521

Raudtee kaarsilla paigaldamine üle Kertši väina on olulisim etapp Kremli poolt Krimmi lõimimise plaani elluviimisel. Venemaa jaoks on see sild möödapääsmatu vajadus, kuna tagab poolsaare takistamatu suhtluse poolsaarega

TALLINN, 1. september — Sputnik. Vene insenerid jõudsid lõpule tähtsaima etapiga sillaehituses, mis peab siduma Venemaaga liidetud Krimmi poolsaare Venemaa mandriosaga.

Hiiglaslik raudteekaar kaaluga kuus tuhat tonni paigaldati 35 meerti kõrgusele merepinnast. Selle paigaldamisest võttis osa mitusada töölist ja inseneri.

Esimesed autod hakkavad seda 19 kilomeetri pikkust silda mööda sõitma juba järgmise aasta lõpul ning rongid lastakse sillale 2019. aastal. "Sild üle Kertši väina sai olulisimaks osaks Kremli plaanist 2014. aasta märtsis kiireloomulise sõjalise operatsiooni tulemusena Venemaa koosseisu läinud Krimmi lõimimise kohta," vahendab portaal Inosmi ühendkuningriigi väljaannes The Gardian ilmunud artikli.

Rahvusvaheline üldsus peab seniajani Krimmi Ukraina territooriumi osaks ning Lääs on kehtestanud sanktsioonid Krimmi ametnike ja ettevõtete vastu. Krimmi ühendab Ukrainaga kitsas maariba, Venemaast aga eraldab teda kertši väin. Käesoleval ajal on Vemenaa mandiosast võimalik Krimmi pääseda kas lennukiga või parvlaevaga, mille väljumisi halbade ilmaolude tõttu tihtilugu tühistatakse.

Venemaa jaoks on sild üle Kertši väina ühest küljest möödapääsmatu vajadus, kuna tagab poolsaare takistamatu suhtlemise endaga liidetud poolsaarega, ning teisalt sümboolne samm eesmärgiga demonstreerida, et Moskva ei kavatse lähiajal loovutada kontrolli Krimmi üle. Venemaa riigiametnikud loodavad, et see sild võimaldab suurendada Krimmis puhkavate vene turistide hulka ning lihtsustab märkimisväärselt Krimmi veinide ja muu toodangu toimetamist Venemaa mandriosale.

Raudteekaare pikkuseks on üle 200 meetri ning selle kõrgus võimaldab igasugustel laevadel selle alt takistamatult läbi pääseda. Selle silla ehitust nimetatakse kõige keerulisemaks ehitusprojektiks Venemaa ajaloos. Sellest saab kõige pikem sild Venemaa aladel, tema maksumuseks aga on ligikaudu 3 miljardit dollarit.

Üle Kertši väina kulgeva silla ehitamise plaane asuti arutama üsna kohe peale poolsaare liitmist Venemaaga. Nende arendamist tuli kiirendada seoses mitmete Ukraina valitsuse poolt korraldatud blokaadidega. Krimmi ja Ukraina vaheline piir jääb erakordselt militariseerituks ning selle ületamine võib võtta väga pikalt aega. 2015. aasta lõpul jäi kõnealune poolsaar mitmeks nädalaks elektrita, kui tundmatud isikud olid elektriliinide taristu õhku lasknud.

Krimm
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Selle silla ehitus kujutab endast nende plaanide elluviimist, mida oli arutatud üle 100 aasta, alates ühe briti konsortsiumi poolt 19. sajandil tehtud ettepanekust rajada raudtee, mis viib Londonist läbi Krimmi Indiasse. Selle silla projekte arendati ka 1930. aastatel Jossif Stalini hoogsa industrialiseerimistöö koostisosana, ning 1942. aastal, kui Krimm oli natside valduses, alustasid nemad silla ehitamist, kuid Punaarmee pealetung ei lasknud neil seda lõpule viia. Teise maailmasõja lõpul ehitas Nõukogude Liit üle lahe raudteesilla, kuid mõne kuu möödudes varises see kokku.

Hiljem on tulnud silla ehitamise plaanidest loobuda erakordselt kõrge maksumuse pärast, aga ka keeruliste geoloogiliste ja ilmastikutingimuste tõttu.

Pärast Krimmi astumist Venemaa koosseisu kaalusid ametnikud mitmesuguseid võimalusi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahelise suhtluse loomiseks, kaasa arvatud tunneliehitus, kuid lõppkokkuvõttes tegid nad valiku silla kasuks.

Silla ehitamist haldab miljardär Arkadi Rotenberg, kes oli omal ajal Vladimir Putini judo-partneriks ja kes on oma vana sõbra valitsusajal saanud sageli õiguse ulatuslike ehitusprojektide teostamiseks.

Rotenbergi sõnul ei ole antud juhul küsimus üksnes rahas: "Lisaks rahalisele kasule, mis äritegevuses on mõistagi edu tunnuseks, soovin ma, et see projekt tähendaks midagi ka tulevaste põlvede jaoks," ütles ta möödunud aastal Venemaa telekanalile antud intervjuus.

Venemaa taotluseks on, et Krimmi poolsaare ühendamine osutuks vastuseks sealsete elanike püüdlustele, kellest valdav enamus hääletas 2014. aasta referendumil, mida rahvusvaheline üldsus peab legitiimsusetuks, Venemaaga ühinemise poolt. Sellest ajalt peale kritiseerivad inimõiguslaste rühmad väsimatult Venemaa juhtkonda sõnavabaduse ahistamise pärast selles piirkonnas.

Tagid:
sild, Kertši väin, Krimm

Peamised teemad