15:59 20. September 2017
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
Valgevene AEJ

Balti keti nõrk lüli - Valgevene AEJ

Sputnik
Analüütika
lühendatud link
6120

Leedu võitlus Astravetsi aatomielektrijaamaga (AEJ) ei tekita Lätis ega Eestis entusiasmi

Pavel Šipilin

Astravetsi AEJ ehitus on pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi Valgevene ja Leedu vahel finišisirgele jõudnud. Esimene reaktor antakse käiku 2019., teine 2020. aastal. See "Rosatomi" (Venemaa riiklik tuumaenergeetikaagentuur – toim.) järjekindlus tekitas Balti riikides lahkarvamustepuhangu, mõnedel vaatlejatel on tekkinud isegi kahtlus nende ühtsuses.

Astravetsi tuumajaam asub Leedu pealinnast umbes 50 kilomeetri kaugusel
© Sputnik / Виктор Толочко

Aliaksijevitš: Astravetsi tuumajaam on kuritegu >>

Peamiseks AEJ ehitamise vastaseks on Leedu, sest elektrijaam asub kõigest 50 kilomeetri kaugusel Vilniusest ja kasutab läbi Vilniuse voolava Vilija (Nerise) jõe vett. Mis aga aatomielektrijaamades elektrienergia tootmise tehnoloogiast kaugel seisvates inimestes vastuseisu tekitab, on asjaolu, et Vilija jõe veed saavad edaspidi kindlasti olema radioaktiivselt saastatud.

Minsk on regulaarselt Vilniust rahustanud ja palunud küsimust mitte politiseerida. Kahjuks ei jõudnud mõistlik üleskutse poliitikute kõrvadeni – juulis toimunud kohtumisel USA asepresident Mike Pens'iga teatas Leedu president Dalia Grybauskaitė: "Ameerika demonstreeritaval kindlal seisukohal Kremli geopoliitiliste energeetikaprojektide suhtes on erakordne tähtsus uutele ohtudele – NATO piiri äärde mitteohutu Valgevene AEJ ehitamist Astravetsi saab kasutada mittekonventsionaalse relvana."

Kuu aega hiljem lisas õli tulle Leedu endine president Valdas Adamkus, kes sõnu valimata nimetas elektrijaama aatomipommiks ja vallandas kriitikatulva Leedu võimudele nende võimetuse pärast veenda Euroopa Liidu liikmetest naaberriike, et Valgevene AEJ on ohtlik ka nendele.

Mina ametlikku Vilniust ei kritiseeriks, ta püüab kõigest väest. Tõsi, kõik need aastad, kui Leedu võimud uputasid oma naabreid ja Euroopa Liitu hirmukirjadega, õnnestus neil tegelikult ära hirmutada vaid oma rahvas. Kaks kolmandikku elanikkonnast on veendunud, et Astravetsi AEJ kujutab endast ohtu Leedu julgeolekule.

2017. aasta jaanuaris Valgevenes käinud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (i.k. International Atomic Energy Agency, IAEA) eksperdid teatasid, et riigi võimud on jaama projekteerimisel võimalike ohtudega arvestanud. Nad analüüsisid isegi Jaapani Fukushima AEJ avariid ja selle tagajärgi. Spetsialistide otsus oli, et tuumajaam on töökindel, ohutu, ega kujuta endast ohtu keskkonnale.

Läti valitsus toetab Leedu valitsuse nõudmist, et Valgevene Astravetsi tuumajaama ehitusel rakendataks kõrgeimaid turvameetmeid
© Sputnik / Виктор Толочко

Kõige autoriteetsemate aatomienergeetika spetsialistide arvamus ei avaldanud poliitikutele muljet — Leedu võimud on endiselt tulvil otsustavust teha Astravetsi AEJ ehitajate elu keeruliseks. Kui sai selgeks, et jaam ikkagi valmis ehitatakse, tekkis uus idee — boikoteerida seal tootma hakatava elektrienergia eksport.

Augusti lõpul esitas Leedu energeetikaministeerium parlamendile eelnõu kavast, mille kohaselt Valgevene ja Venemaa elektrienergia transiidile kehtestatakse täiendav tasu. Lisaks sellele, sisaldab see ettepanekut leppida naaberriikidega kokku piirata uue AEJ tootetava energia importi.

Lätis ja Eestis ei ole Leedu võitlus aatomienergeetikaga kunagi entusiasmi tekitanud. Valgevenes visiidil olles teatas Läti minister Edgars Rinkēvičs, et tema riigis Valgevene elektrienergia boikoteerimist ei arutata. Tema sõnul mõistab Läti küll Leedu muret, kuid arutab AEJ ohutuse küsimust Valgevenega otse.

Nagu kirjutas Deutsche Welle, ei toeta ka Eesti Leedut Valgevene energia blokaadi korraldamisel. Selles pole majanduslikku pragmatismi, küll aga tekitaks kahju Eesti ja Valgevene üpriski konstruktiivsetele suhetele.

Tuleb tunnistada, et Leedul polnud algusest peale perspektiivi oma võituses Astravetsi AEJ-ga Euroopas liitlasi leida. See pole ainuke tuumajaam, mida "Rosatom" EL-s ehitab ja kus saavad olema samad reaktorid, mida riigi toonane peaminister Andrius Kubilius 2011. aastal kergemeelselt eksperimentaalseteks nimetas. 

Ungaris algab 2018. aastal "Paks —2" aatomielektrijaama ehitus, mille tulemusena juba töötavatele kahele tuumareaktorile lisandub veel kaks. Riik hakkab elektrienergiat eksportima ja selle pealt teenima.

Astravetsi tuumajaama tuleb kaks 1200-megavatist reaktorit
© Sputnik / Игорь Зарембо

IAEA: Valgevene võttis Astravetsi projekteerimisel arvesse kõik riskid >>

Möödunud aasta jaanuaris toimus Soomes Hanhikivi AEJ vundamendisüvendi ehitustööde alustamise pidulik tseremoonia. Tuumajaama enda ehituse algus, nagu Ungari jaama puhul, on planeeritud 2018. aastale, ekspluateerimise algus 2024. aastale.

Aatomienergiaagentuur peab Vene päritolu reaktoreid väga töökindlateks ja sellepärast ehitab "Rosatom" tuumeaelektrijaamu mitte ainult Euroopas ja kodumaal, vaid ka kogu maailmas: Hiinas, Bangladeshis, Iraanis, Indias, Türgis. On juba selge, et Leedul ei õnnestu Euroopa Liitu ega isegi oma lähinaabreid — Balti riike — veenda Astravetsi AEJ toodetud elektrienergiat boikoteerima. Tänaseks on kõik mõistnud, et kasulikum on langetada majanduslikult kasulikke otsuseid. Poliitika tuleb jätta paremate aegade ootele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

ОSСЕ PA ei kiitnud heaks Valgevene tuumaelektrijaama puudutava otsuse projekti
Leedu hakkab boikoteerima Valgevene energiat
IAEA: Valgevene võttis Astravetsi projekteerimisel arvesse kõik riskid
Valgevene ei näe Astravetsi tuumajaama turvalisuses probleemi
Leedu hoiatas Astravetsi tuumajaama ohtude eest
Läti mõistab Leedu muret Astravetsi tuumajaama pärast

Peamised teemad