15:56 20. September 2017
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
Eestil tuleb teha valik Varssavi ja Brüsseli vahel

Eestil tuleb teha valik Varssavi ja Brüsseli vahel

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Analüütika
lühendatud link
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (98)
9530

Brüssel alustas Poola karistamisel õigusriigi põhimõtte rikkumise pärast karistusmenetluse teist etappi – Eestil tuleb nüüd otsustada, kas ta on valmis poolakate vastu hääletama

TALLINN, 14. september — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti valitsusel tuleb kindlaks määrata oma seisukoht Brüsseli ja Varssavi vahelises konfliktis. Euroopa Komisjon teatas 12. septembril kavatsusest asuda Poola suhtes rakendama EL-i õiguslike põhimõtete rikkumise pärast karistusmenetluse teist etappi. Viimane sõna aga jääb liidu liikmesriikidele, kes saavad selle välja öelda välisministrite kohtumisel 25. septembril.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
© AFP 2017 / ERIC FEFERBERG

Seniajani ei ole Eesti valitsus oma seisukohta Poolale esitatud süüdistuste suhtes sõnastanud, kuid jääb ähmane mulje, et tolle vaidluses Brüsseliga distantseerib Tallinn ennast Varssavist. Varem on Baltimaad ja Poola EL-i sise- ja välispoliitika küsimuste arutamisel esinenud sageli ühise rindena. Ning jäävad endiselt "pistrike meeskonna" püsiliikmeteks, toetades raudselt Venemaa suhtes kompromissitu poliitika elluviimist.

Euroopa Komisjon, nagu tema pressiteates teatatakse, langetas otsuse saata Varssavile niinimetatud "põhjendatud järeldus" õigusriigi põhimõtte rikkumisest Poola valitsuse poolt. Nagu portaal Sputnik Eesti juba varem on kirjutanud, süüdistatakse Varssavit kohtumõistmise ja ennekõike riigi Ülemkohtu kohtunike sõltumatust piiravate seaduste kehtestamises.

Ületada vastuseis, kuid vältida lõhenemist

Ametlik "põhjendatud järeldus" kujutab endast teist järku riigi karistumenetlusestteatud kohustuste või EL-i õigusaktide rikkumise pärast. Esimesel etapil nõudis Brüssel Varssavilt seletust poolakate poolt vastu võetud (kaks neljast vaieldavast seaduseelnõust jäid Poola presidendi Andrzej Duda poolt kinnitamata) vaieldavate õigusaktide suhtes. Augustis saadi "oportunistlikult" Poolalt vastus, kuid Brüsselit see ei rahuldanud, kuna päädis sisuliselt väljendiga "alusetud süüdistused".

Poola president vetostab ülemkohtureformi >>

Euroopa Komisjon leiab et Poola valitsev partei Õigus ja Õiglus püüab kaotada siseriikliku kohtusüsteemi sõltumatuse ning õõnestab samas ka liidu ühtsust, juhtides omalaadset Ida-Euroopa riikide protestirühma (põhiliselt on selleks Visegrádi grupp). Tuleb märkida, et Poola suhted EL-i võimudega, aga ka Saksamaaga on viimastel kuudel märgatavalt halvenenud – poolakad süüdistavad Brüsselit ja Berliini EL-is dikteerimises ja võimu "usurpeerimises", keelduvad EL-i kvootide alusel pagulasi vastu võtmast ja esinevad paljudes teistes sise- ja välispoliitilistes suundades Euroopa Komisjonile ning rühmale liidu lääneriikidest liikmetele risti vastupidiste seisukohtadega.

Kõigil tuleb Varssavi küsimuses oma seisukoht välja öelda

Eurooplased ei tohiks "oma suid kinni hoida, et rahu säilitada," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel Euroopa etteheiteid Poolale kommenteerides. Mitte just kõik Euroopa riigijuhid ei ole valmis viima asja poolakate otsustava karistamiseni, kostab ka lepitavaid hääli, kuid lausa vait olla ei õnnestu ilmselt kellelgi.

Juhul kui Varsssavi kuu aja jooksul pärast "põhjendatud järelduse" kättesaamist Euroopa Komisjonile oma sammude kohta veenvat selgitust anda ei suuda, saab too õiguse anda asi edasi Euroopa Kohtusse. Enamgi veel, juba on kõlanud ähvardused rakendada seadust rikkunud riigi suhtes seniajani veel kasutamata karistusmäära – vastavalt EL-i asutamislepingu artiklile 7 jätta ta ilma hääleõigusest otsuste langetamisel EL-i Nõukogus.

Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (98)
Tagid:
õigusriik, valikvoor, rikkumine, eesistumine, EL, Euroopa Komisjon, Varssavi, Poola, Brüssel, Eesti

Peamised teemad