20:45 20. November 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Sõjaväeõppused Zapad 2017

Surmani hirmul Lääs ehk Remarque'id õppeväljadel

© Sputnik / Виктор Толочко
Analüütika
lühendatud link
Mihhail Šeinkman
Suurõppus "Zapad 2017" sai avapaugu (17)
8353

Kui pidevalt endale viimsepäeva saabumist sisendada, siis hakkad viimaks puudekohinatki kartma. Siin on ikkagi õppused "Zapad 2017" ja peaaegu 13 tuhat sõdurit, arutleb raadio Sputnik autor

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ja läkski lahti. Venemaa sõjamasin ja surmani hirmule aetud Lääs läksid liikvele. Viimasel ajal, et mitte häda kaela kutsuda, pelgab ta isegi oma nime, kui sellele aastaarv taha kirjutada ("Zapad" — vene keeles "lääs" – toim.), nagu oleks see mõni surmav isotoop. Sest nad on egoistid. Nimetasid koos end üheks maailmaosaks ja arvavad, et saavad kõike juhtida. Kuid nende kõrgendatud enesehinnang on meile kõigest geograafia. Kusjuures see on meie ühine geograafia, nagu ütlesid teineteisele Putin Lukašenkaga. Ja üldsegi mitte praegu, vaid juba siis, kui nad otsustasid üle kahe aasta Liitriigi ühisõppusi korraldama hakata. Sellel liitriigil on ju samuti lääneosa, nii nagu põhja-, lõuna- ja idaosagi.

On juhtunud, et oleme suuremaidki õppusi korraldanud. Ja polnud häda midagi. Siiamaani nad sellega leppisid. Ja veel isegi järgmisel aastal pärast Krimmi referendumit. Kui pidevalt endale viimsepäeva tulekut sisendada, hakkad viimaks puudekohinatki kartma. Siin on ikkagi peaaegu 13 tuhat sõdurit. Kummaline, miks Baltimaades ei kardeta Valgevene agressiooni. Kuigi see oleks ju loogilisem. Venemaa poolt on tegevad kõigest viis ja pool tuhat sõjaväelast. Krimmis oli neid tookord veelgi vähem.

Tõsi, praegu tuleb väga pingutada, et neis ohtu näha. Üheksa polügooni ja kõik nad on piiridest piisavalt kaugel. Kuid teisel pool piiri olijatel on erakordselt suur kujutlusvõime ja usk meie jõusse. Nad arvavad, et üks meie mees on kümmet nende oma väärt, sellepärast räägivadki 130-tuhandelisest väest, mis on valmis piiri ületama. Nad on seda sissetungi nii palju silme ette mananud, et kurvastavad, sest akna tagant polegi tankide roomikulõginat ega venekeeleset kõnekõminat kuulda. Ja kui vene keeles tuleb "kunstnik" sõnast "vilets" (venekeelne sõnademäng — художники от слова "худо" – toim.), siis saab samahästi väita, et "sõjaväelane" tuleb sõnast "väeti". Need siis häirekorras jalule aetigi.

Nende hirm on lapselegi mõistetav. Mida tahaks laps teha, kui ta silti "Ära roni, tapab!" näeb? Kontrollida. Ja mida lähemalt, seda parem. Kuid elektrivool iseenesest ei tapa. Vool annab löögi, kui sõrmed pistikupesasse torgata. Need aga ongi juba laengu ulatuses. Nagu muinasjututegelased, kellele tahaks kaasa tunda. Balti riigid on nagu kolm põrsakest: kõige targem nendest, Leedu president, otsustas õppuste ajaks ÜRO Peaassamblee majakesse pakku minna. Kui neile lisade Poola, Rumeenia, Rootsi ja Soome, saab juba seitse kitsetalle kokku.

Loomaaed. Meie aga püüdsime selges vene keeles neile veel midagi seletada. Oleks pidanud seda saksa keeles tegema. "Läänerindel muutusteta" on ju nendele kirjutatud. Vaevalt, et nad isegi siis aru oleks saanud. Oleks nad Remarque'i lugenud, poleks neil vaja olnud leheküljeveergudele remarke välja mõtelda. Ta on ju nendest kirjutanud. Sõdurid magavad seal korralikult välja, söövad topeltportse, suitsetavad, mängivad kaarte. Romaanis, tõsi küll, on see kõik võimalik suurte kaotuste hinnaga. Kuid ka neid kujutavad nad elavalt ette. Sellest nad aga aru ei saa, et meie õppused, nagu ka see Remarque'i proosa on sisuliselt sõjavastased. Ja vangutavad muudkui päid, et nende lääne õnneks seisneb meie tugevus meie tarkuses. Kui me neid kuulaksime, siis oleksime me nad selle aja peale juba ilmselt ära vallutanud.

Aga muidu on kõik kokkulangevused juhuslikud. Õppustega ei ole ühtki läheduses olnud riiki okupeeritud. Kuid nemad saavad sellest teada alles 20 septembril.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Suurõppus "Zapad 2017" sai avapaugu (17)

Peamised teemad