22:06 23. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1123
  • RUB71.0887
Euroopa Parlament võttis vastu järjekordse Venemaa-vastase resolutsiooni

Krimmi resolutsioon: Euroopa Parlament üllitas uue soperdise

© Sputnik / Sergey Melkonov
Analüütika
lühendatud link
8350

Euroopa Parlament võttis vastu järjekordse resolutsiooni. Pole ka imestada, et Venemaa-vastase. Aeg-ajalt sellele seal keskendutakse, arutleb raadio Sputnik autor

Ilja Harlamov, raadio Sputnik

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni Krimmi kohta, milles Venemaad süüdistatakse inimõiguste rikkumises. Brüssel maalis sünge, võiks isegi öelda, lootusetu, täpsemalt lootusetult virtuaalse pildi, millel pole tegelikkusega mingit pistmist.

Euroopa Parlament võttis vastu järjekordse resolutsiooni. Pole ka imestada, et Venemaa-vastase. Aeg-ajalt sellele seal keskendutakse. Saadikutel on selle koha pealt asi juba käpas ja ju siis kollektiivne käsi jälle sügeles. Antud juhul võeti Krimm ette. Brüssel süüdistab Venemaad eelkõige krimmitatarlaste suhtes poolsaarel toimuvas jõhkras, kuidas siis muidu, inimõiguste rikkumises ja repressioonides. Ja nõuab terve rea isikute vabastamist, keda nimetatakse mängu ilu huvides poliitvangideks. Lisaks kutsusid eurosaadikud Moskvat üles tagama ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu spetsialiseeritud struktuuride esindajatele takistusteta juurdepääsu Krimmi.

Oma etteheiteid täpsustades märkis Euroopa Parlament oma vastses dokumendis, et krimmitatarlaste õigusi rikuti jämedalt medžlise (krimmitatarlaste esindusorgan – toim.) keelustamise ja selle kuulutamisega ekstremistlikuks organisatsiooniks. Samuti selle liidrite poolsaarele tagasituleku keelustamisega. Et pilt oleks täielik, lisati etteheidete loetellu sõltumatu meedia ahistamine ja Krimmi poolsaare ulatuslik militariseerimine Venemaa poolt, mis loomulikult ohustab kogu Euroopat. Kirsina tordil toetasid saadikud Krimmi suhtes kehtestatud majandussanktsioone.

Ühesõnaga, Brüssel maalis sünge pildi. Võiks isegi öelda lootusetu, täpsemalt lootusetult virtuaalse, millel ei ole tegelikkusega mingit pistmist.

Esimene asi, mida Venemaa tegi, kui poolsaare tagasi sai — ta andis krimmitatari keelele, võrdselt vene ja ukraina keelega, riigikeele staatuse. Mis see muud on, kui tõeline demokraatia ja just inimõiguste tagamine tervikuna ning rahvusvähemuste õiguste tagamine sealhulgas. Lisaks on krimmitatarlastel ulatuslik esindatus kõigi taseme võimuorganites.

Euroopa poliitikud tunnistavad de-facto Krimmi kuulumist Venemaale >>

Hakati lahendama maaküsimusi, mis Ukraina valitsemise ajal olid kas külmutatud, või millega kaasnesid pidevad konfliktid. Krimmi territooriumil töötavad paljud krimmitatarlaste kultuuri- ja ühiskondlikud organisatsioonid, Simferoopolisse aga ehitatakse suursugust mošeed. Need on vaid üksikud näited. Euroopa Parlamendis aga kas ei teata sellest midagi või siis, nagu tavaliselt, tehakse nägu, et ei teata midagi.

Lääne valitsused ei usu enam, et Venemaa tagastaks Ukrainale lähiajal Krimmi
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Brüssel petab veel ka sellega, et Venemaa keelavat väidetavalt või pehmelt öeldes takistab vaatlejatel Krimmi külastamast. Tegelikult on asjad vastupidi: poolsaar on nendele, kes on valmis kohale sõitma ja oma silmaga veenduma, mis seal toimub, avatud. Paradoks seisneb aga selles, et nende Euroopa poliitikute, ärimeeste ja ühiskonnategelaste suhtes, kes tahaksid külastada Krimmi ja sisse seada dialoogi, mis muide on suunatud Euroopa julgeoleku tagamisele, kohaldatakse mõjutusvahendeid juba nende kodumaal.

Vaatamata sellele on paljud neist juba Krimmis käinud või kavatsevad seda teha. Lääne sanktsioonid aga piiravadki teatud mõttes just Krimmi elanike õigusi. Näiteks nende õigust territooriumi majandusliku arengu täiendavale stimuleerimisele ja sellest tulenevale heaolu kasvule. Sanktsioonid on suunatud täpselt vastupidise efekti saavutamisele. Iseasi, kas see ka õnnestub, kuid sõnum on arusaadav ja seda ei varjagi keegi.

Krimmi külastab suur delegatsioon Norrast >>

Mis aga medžlisesse puutub, siis siin jätab Euroopa Parlament olulised asjad ütlemata või siis moonutab fakte. Selle endise liidrid on tõeliste kuritegude toimepanemise eest õiguskaitseorganite uurimise all. Näiteks avalike üleskutsete eest Venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumisele, ekstremistlikule tegevusele, mis on seotud riikliku julgeoleku aluste õõnestamisega.

Pole ka saladus, et selle organisatsiooni liikmed takistasid näiteks Krimmi veetud elektriliine, mille radikaalid õhkisid 2015. aastal. Selle tõttu pidid tuhanded poolsaare elanikud istuma pimedas. Nii et Euroopa Parlament ilustab, romantiseerib medžlist, selle liidreid ja aktiviste, teeb nendest süütud ohvrid, loobudes seejuures väiksemastki objektiivsusest.

Huvipakkuv, ja ilmselt mitte juhuslik, on asjaolu, et resolutsioon ilmus kohe pärast ÜRO inimõiguste ülemkomissari valitsuse ettekannet. Seega, selline informatsiooniline massirünnak. ÜRO dokument oli umbes sama sisuga. Et olukord inimõigustega Krimmis on pärast Krimmi, nagu seal on öeldud — "annekteerimist", tunduvalt halvenenud.

Et Venemaa võimud olevat justkui süüdi "tõsistes ja arvukates" inimõiguste rikkumistes: ebaseaduslikes vahistamistes, inimeste vägivaldses kadumises, julmas kohtlemises, piinamises ja Venemaa kodakondsuse "pealesurumises". Ja vähemalt ühes kohtuvälises arveteõiendamises. Hea vähemalt, et kannibalismis ei süüdistata. Kuid kõige hämmastavam on see, et ÜRO missiooni esindajad "töötasid" eemalt, käimatagi kohas, mille kohta nad oma tendentsliku ja sisuliselt vale "oopuse" kirjutasid.

Schröder Krimmist: unustage ära, ta on juba igaveseks Vene oma >>

Nagu vanadel aegadel, kui üks pisike kirjandustegelane väljendas lühidalt, kuid kujukalt oma "arvamust" Boriss Pasternki romaani "Doktor Živago" kohta: "Lugenud ei ole aga mõistan hukka!" Võiks ju nendele Krimmi käsitlevate tekstide autoritele kaasagi tunda ja neist mööda astuda, või naerda nende ohtra fantaasia üle, probleem on aga selles, et just nemad on suures poliitikas tooniandjad. Igal juhul püüavad nad kõigest jõust seda teha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
poliitvang, krimmitatarlased, analüütika, poliitika, inimõigused, resolutsioon, rikkumine, Euroopa Parlament, EL, Krimm, Venemaa

Peamised teemad