23:38 08. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina, illustratiivne foto

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina

© Sputnik / Константин Чалабов
Analüütika
lühendatud link
9210

Euroopa tööministritel tuleb neil päevil kooskõlastada lähetatud töötajate direktiivi parandused, mis piiravad Ida-Euroopa riikide elanike teenimisvõimalusi Lääne-Euroopas

TALLINN, 22 oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Lääne- ja Ida-Euroopa riikide konflikt lähetatud töötajate pärast on jõudmas lõppstaadiumi. Liikmesriikide tööministrid hakkavad 23. oktoobril arutama muuhulgas uut eelnõu varianti, mis nõuab sissesõitnud töötajatele kohalikega sama palga maksmist. Seega poolakate, eestlaste, leedulaste ja bulgaarlaste suhteliselt odavad töökäed kaotavad Lääne ettevõtete jaoks oma ligitõmbavuse.

Tasub meenutada, et lähetatud töötajad on inimesed, kes sõlmivad töölepingu ühes, valdavalt Ida-Euroopa riigis ja siis saadab tööandja nad vastavalt oma läänes asuva partneriga sõlmitud lepingule justkui lähetusse välismaale tööle. Seal töötavad nad näiteks ehitusel, saades kohalike töötajatega võrreldes oluliselt väiksemat töötasu ja omamata kollektiivlepinguga ettenähtud boonuseid. On selge, et selline praktika on kasulik nii lähetaja riigi ettevõtetele, kes töötajaid palkavad, kui ka nende Lääne partneritele, kes sellise tööjõu kasutamiselt kokku hoiavad. See on kasulik ka riikidele, kust riigist töötajad lähetatakse, sest maksud tasutakse seal. Kasulik on see ka Ida-Euroopa riikide töötajatele endile, sest selliste lepingutega teenivad nad ikkagi rohkem, kui oleksid teeninud kodumaal.

Sellise skeemiga töötab EL heaoluriikides tuhandeid eestlasi, lätlasi ja leedukaid. Brüsseli ligikaudsete hinnangute kohaselt on lähetatud töötajaid umbes 3 miljonit. Kuigi see arv ei ole Euroopa mastaabis teab mis suur, tekitab "töötajate lähetamine" meelehärmi Lääne-Euroopa ametiühingutele ja võimudele, kes maksurahast ilma jäävad.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust >>

President Macron ikkagi võidab

Vaidlused lähetatud tööjõu kasutamist reguleeriva direktiivide erinevate variantide ümber on venima jäänud. Brüsseli ametnikud märgivad, et probleemi lahendamine nõuab igal juhul poliitilist lähenemist, sest kõiki pooli rahuldavat lahendust pole võimalik leida. Paistab, et järele peavad andma just Ida-Euroopa riigid.

Euroopa Komisjoni väljapakutud uue direktiivi eelnõu sõnastuse kohaselt võivad lähetatud töötajad jääda sihtkohariiki mitte kauemaks kui 24 kuuks, misjärel muutuvad nad kohalikuks tööjõuks ja alluvad edaspidi täielikult sealsele tööseadusandlusele. Prantsusmaa president Emmanuel Macron läheb "kruvide kinnikeeramisega" veelgi kaugemale, pakkudes lühendada riigis viibimise kestust kõigest 12 kuuni. On olemas veelgi karmimaid riigis viibimise tähtaja piiramise ettepanekuid — mitte üle 6 kuu.

Veokijuhid viidi aga hoopis omaette kategooriasse. Lääne-Euroopa veosevedajad süüdistavad oma Ida-Euroopa konkurente dumpingus: nood maksavad autojuhtidele vähem, mis vähendab kulusid ja loob neile konkurentsieelise. Kas rekkajuhte saab pidada lähetatud töötajateks, on raske öelda. Pariis näiteks leiab, et vägagi võib ja teda toetavad selles Berliin, Viin ja mitmed teised Lääne-Euroopa pealinnad.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta raskeveokite maksustamise põhimõtet >>

Rekkajuhid jäävad kättesaamatuks

Vastu on aga mitte ainult Ida-Euroopa riigid, vaid ka näiteks Hispaania, kelle furgoonautosid sõidab kõikidel Euroopa teedel palju ringi. Brüsseli pakutud eurodirektiivi eelnõu sisaldas algselt nõudmist tagada "vähemalt kolm päeva kuus kõrgema töötasumääraga riigi territooriumil viibivatele" välismaa veokijuhtidele samasuure töötasu tariifi, kui on nende kohalikel kolleegidel.

Minister Jaak Aab tahab Ida-Virus töötavatele noortele maksta 300 eurot kuus toetust, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Euroopa Komisjoni direktiivi projekt kukutati EL riikide, sealhulgas Eesti esindajate poolt ja ametiühingute protesti survel läbi. Praegu töötatakse uue variandi kallal, mille kooskõlastamine edeneb erakordselt visalt. Euroopa Liidu liikmesriikide tööministrid, sealhulgas Eesti minister Jevgeni Ossinovski kogunevad 23. oktoobril, et selles pikaleveninud vaidluses punkt panna. Ossinovski kinnitas 19. oktoobril "Raadiole 4" antud intervjuus, et lahendus selles küsimuses kindlasti leitakse.

Ukrainast „sööstetakse" nagu Balti riikidest >>

Ministrite ette pannakse lauale ilmselt direktiivi eelnõu kompromissvariant, mis kiideti heaks 16. oktoobril toimunud Euroopa Liidu parlamendi tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komitees.

Kompromissvariant on ta sellepärast, et sätestab võrdse töötasu kohalikele ja lähetatud töötajatele, kaasa arvatud kõik soodustused ja boonused, kuid ei nõua lähetatu staatuse kehtivusaja piiramist. Mis puutub veokijuhte, siis tehakse EUobserveri andmetel ettepanek, et idapoolsete veoettevõtete "rünnaku" vastaste riikide hulk on piisav, et nad direktiivi mõjualast välja viia.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
töö, ühiskond, Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa

Peamised teemad