09:38 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
F-35 hävitaja

F-16 lendas madalalt: sügis. NATO õpib Eestis uutmoodi lendama

© AFP 2019 / YORICK JANSENS
Analüütika
lühendatud link
14444

Kuidas Eesti elanikke ka ei püütaks veenda, et Ameerika hävitajad kannavad neile "vabaduse soundi", ei oska nood seda "muusikat" hinnata, eriti, kui lennukid suisa nende peade kohal lendavad, mõtiskleb artikli autor

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Kuidas Eesti elanikke ka ei püütaks veenda, et Ameerika hävitajad kannavad neile "vabaduse soundi", ei oska nood seda "muusikat" hinnata, eriti, kui lennukid suisa nende peade kohal lendavad. Ebateadlikud eestlased leiavad, et see ei tekita mitte ainult müra, vaid on ka ohtlik.

Kõlblik piirangutega. F-35 hävitajad on "umbsed" >>

Mulle meeldib, kui üle minu maja lendavad hane- ja pardirivid. Seisad, pea kuklas, kuulad nende kluutamist ja sind valdab õnnetunne. Veel meeldib mulle vaadata reisilennukite hõberiste, mis aeglaselt Eesti kohal nii lähedal kui kaugel asuvate riikide poole liiguvad, olgu need siis lõuna- või põhjamaad. Kuid ei meeldi mulle mitte üks põrm, kui otse minu pea kohal lendavad Ämari lennuväljal baseeruvad NATO sõjalennukid.

Kuid paistab, et varsti tuleb minul ja teistel Eesti elanikel taas taluda seda, mida sõjaväelased nimetavad "madalal kõrgusel toimuvateks õppelendudeks". Belgia F-16 hävitajad hakkavad Eesti taevas lennuharjutusi tegema alates 152 meetri kõrgusel.

Belgia, Hispaania, Saksamaa, Ameerika lennukid ilmusid meie taevasse pärast seda, kui 2004. aasta märtsis loodi niinimetatud Balti õhuturbemissioon, kui NATO-ga liitusid Eesti, Läti ja Leedu, kellel on küll nominaalne õhuväegi, kuid selles pole ühtegi tõsiseltvõetavat sõjalennukit.

Säh sulle imerelva! USA leidis, kellele F-35 kaela määrida >>

See-eest on seal kõrged ametikohad ja neid täitvad kõrgetes auastmetes ohvitserid. Eesti õhuväge juhib kolonel Jaak Tarien — sügavalt romantilise hingelaadi ja silmatorkavalt emotsionaalsete väljaütlemistega ohvitser. Sellest annab tunnistust üks seik tema eluloos.

Mõne aasta eest Eestisse Ameerika F-16 hävituslennukeid oodates värises ta kannatamatusest, nagu kallimaga esimest kohtamist ootav armunu. Ta pöördus isegi vabariigi elanike poole läkitusega, et need lennumasinad peaksid tooma meile "vabaduse hääle" ja see heli pidi ulja koloneli arvates kohalikule elanikkonnale kindlasti meeldima.

Jätame need kohmakad tundepuhangud Eesti õhuväe ülema hingele. Nagu öeldakse, igaühele oma: "Kellele maitseb arbuus, kellele praetud seakamar". Ta on kõrge sõjaväelane, mina aga tavainimene ja mulle ei selle sõjatehnika lärm sugugi meeltmööda. Ja veel on mul alust arvata, et välismaa sõjalennukid ei põhjusta mitte ainult ülemäärast müra, vaid kujutavad endast ka ohtu.

Meie riigi elanikud mäletavad veel, kuidas Eestisse õhuturbemissioonile saabunud Saksamaa hävitajal kukkus Ämari lennuvälja maandumisrajal ruleerides küljest lisakütusepaak. Siinkohal oleks võinud piirduda fraasiga, et igaühel võib äpardusi juhtuda, kuid kõik pole nii lihtne.

Ajakirjandusliku uurimise tulemusena selgus, et Saksamaal on seda tüüpi lennukitel väliste lisakütusepaakide kasutamine peatatud. Sakslased on praktilise meelega ja kaalutlev rahvas ning neil oli kahju neid lihtsalt niisama ära visata ja nad saatsid need Eesti õhupiire valvama. Keegi ei garanteerinud, et selliseid asju enam kunagi ei juhtu. Ja seepärast, kui mu pea kohal möirgavad need lahingumasinad, tõmbub pea instinktiivselt õlgade vahele – äkki mõni tükk tuleb küljest lahti ja lendab minu suunas.

Pideva ebamugavustundena võib iseloomustada seisundit, mida Eesti ja kõikide Balti riikide tavakodanikud tunnevad, kui siin asuvad USA ja teiste Põhja-Atlandi alliansi väeüksused. Nende kohalolek on kaalukas ja ilmne.

Eestisse saabuvad teisipäeval USA F-35 hävitajad
© AFP 2019 / ADRIAN DENNIS

Milleks aeti F-35 hävitajad "Venemaa ukse alla" >>

Olgu selleks spetsiaalsetesse ladudesse paigutatud raske sõjatehnika, mis võimaldab NATO sõjaväelastel vajaduse korral väga kiiresti väegrupeeringu Venemaa piirile paigutada, kiiresti NATO vajadusteks laiendatav sõjaväebaas Tapal või Kaitseväe keskpolügooni laiendamine ja arendamine. Ja loomulikult Ämari lennubaas, mida tulevikus kavatsetakse kasutada mitte ainult NATO õhuturbelennukite, vaid ka USA õhujõudude vajadusteks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
taevas, F-16, analüütika, müra, ühiskond, hävituslennuk, õhuruum, NATO, Ämari, Eesti, USA

Peamised teemad