20:19 18. Detsember 2017
Tallinn+ 0°C
Kuula otse
Kadri Simson ja Jüri Ratas

Vastutus nagu tiisel, kuhu pöörad...

© Riigikogu / Erik Peinar
Analüütika
lühendatud link
6001

Kriis ID-kaartidega ning majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni elukaaslasele esitatud kahtlustused on taas toonud esiplaanile küsimuse valivast suhtumisest vastutusse ühe või teise riikliku suurusjärgu eksimuse korral

Nikolai Filonov

Ma ei tea, kuidas teile, kuid mulle jättis ID-kaardi kriis üsna ebameeldiva tunde. Esmapilgul oskas riik justkui probleemile lahenduse leida, kuid samas jäi üles hoopis rohkem küsimusi, kui vastuseid ja keegi ei kiirusta neile vastama. Vastupidi, valitsusmeelsed meediaväljaanded vaikivad või püüavad tavainimesi rahustada pealkirjadega stiilis "kriis on möödas".

Kes vastutab riigi vigade eest? >>

Isegi riigi kantud varaline kahju on kuulutaud vaata et riigisaladuseks. Kusjuures riigi juhtkonnast võib arugi saada: riigi tohutute kulude avalikustamine kutsuks esile valijate "ebasoovitavad" emotsioonid, et nad on sunnitud pidevalt kuulama valitsuse muinasjutte riigi raskustest tasuda Haigekassa teenuste eest ja võimatusest suurendada sotsiaaltoetusi.

Süüdi on pöörmeseadja

Toimubki see, mille eest mõned analüütikud ID-kaartide kriisi kõrghetkel hoiatasid – valitsus püüab aktiivselt süüdlast leida. Toimub arusaamatu kirjavahetus sertifikaatide tootjaettevõttega probleemist teavitamise aja üle. Eesti ametnikud väidavad, et viga tuli ilmseks augustis, Gemalto väidab aga vastu, et hoiatas juba juunis, kuid puhkuste tõttu Eesti ametiasutustes ei pööranud teatele keegi tähelepanu.

Peatati 730 000 ID-kaardi sertifikaadid >>

Kindlasti tuleb ametniku võimalikku lohakust uurida ja kui selline asi tõepoolest aset leidis, siis süüdlasi karistada. Mind huvitab hoopis muu: miks venitasid Eesti võimud probleemi lahendamisega novembrini ja isegi kui nad said veast teada tõepoolest alles augusti lõpul, miks nad lubasid ebaturvaliste sertifikaatidega valimised läbi viia? Väiteid, et ühtki kahjustatud ID-kaardi kuritarvitamise juhtu ei ole tuvastatud, seejärel Jüri Ratase avaldusi sertifikaatide turvalisuse garanteerimise kohta enne valimisi ja probleemi tunnistamist kohe pärast nende toimumist vaevalt usaldada saab.

Kahjuks aga ei taha keegi poliitikutest seda enam meenutada ja valitsusemeelne ajakirjandus reageerib sellele äärmiselt loiult. Küllap rahuldasid valimiste tulemused ja potentsiaalset ohtu e-valimistele pole kellelegi vaja. See sunnib veelgi rohkem mõtlema e-valimistele – miks poliitikud ja neile sõbralikud meediaväljaanded seda nii kaitsevad.

Poeg isa, naine mehe eest

Niisiis eelistas valitsus süüdlast otsima hakata, selle asemel, et endale tehtud vigade eest poliitiline vastutus võtta. Sel taustal paistab üsna kummaline "halin" majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni ümber, kelle elukaaslast majanduskuriteo toimepanemises kahtlustatakse. Eesti peavoolumeediale tuli äkki meelde "Euroopa vaim" ja "väärtuste puhtus" Eesti poliitikas, mistõttu peab minister Simson viivitamatult tagasi astuma.

Politsei pidas kinni Teet Soormi >>

Kas tabate loogikat? Tuleb välja, et valitsuse eksimuse pärast seoses ID-kaartidega, millega halvati kogu riigi elurütm, ei pea keegi poliitilist vastutust võtma, ministri elukaaslase kahtlustuste eest (ilma süüdimõistva kohtuotsuseta) peab aga valitsuse liikme vastutus saabuma viivitamatult ja täiel määral!

Muidugi, kui kohtus peaks tõendatama, et ministri elukaaslase kahtlustusteks oli alust ja minister ise nendes kuritarvitustes osales, on tagasiastumine vältimatu, kuid niikaua, kui seda pole, võiks tagasiastumist nõuda igalt ametnikult, kellele lähedastest või sugulastest on keegi toime pannud õigusrikkumise, näiteks saanud trahvi kiiruse ületamise eest või sõitnud bussis piletita.

Viida ümbertõstmine

Minu arvates on siin tegemist mõnede kõrgete ametiisikute sooviga juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest ja võtta keegi vastutusele teisejärguliste probleemide eest ning säilitada seeläbi oma nägu pärast reaalset poliitilist läbikukkumist. Arvestades riigi väiksust ja kohaliku poliitelu eripära võib see ka õnnestuda.

Küsimus on selles, kas valijad saavad sellest aru ja kas nad on võimelised sellest järgmistel valimistel järeldusi tegema, et probleemid ei korduks?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
turvarisk, analüütika, poliitika, vastutus, ID-kaart, valitsus, Teet Soorm, Kadri Simson, Eesti

Peamised teemad