06:20 16. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1581
  • RUB75.9240
Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus, illustratiivne foto

"Neljas Reich". Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus

© AFP 2018 / Guillermo Arias
Analüütika
lühendatud link
15351

Luksemburgi välisminister mitte ainult ei konstateerinud Merkeli projekti läbikukkumist, ta tunnistas EL lõhenemise kaheks leeriks juba sündinud faktiks. RIA Novosti püüdis selgust saada põgenikekriisi tähendusest kogu Euroopale

Andrei Bairamov, RIA Novosti

Luksemburgi välisminister Jean Asselborn tunnistas, et EL põgenikepoliitika on läbi kukkunud. Diplomaat pidas selle peasüüdlasteks Poolat ja Ungarit, kes purustasid Euroopa solidaarsuse. 2015. aastal alanud migratsioonikriis näitas selgelt, et Euroopa on lõplikult lõhenenud vanaks ja uueks ja see lõhe on palju tõsisem probleem, kui sadade tuhandete inimeste ümberpaigutamine. Löögi all on kogu kontinendi tulevik. 

Mitte ühtegi põgenikku

Varssavi ja Budapesti süüdistamiseks on põhjust: Poola ja Ungari ei võtnud vastu ühtegi kvoodipõgenikku. Asselborni sõnul liigub EL-s kõik sinnapoole, et migrantide vastuvõtmiseks on varsti vajalik riigipeade ja valitsusjuhtide ühehäälset otsust. "Kui see realiseerub, on ühtne põgenikepoliitika (lõplikult) surnud," konstateeris Luksemburgi minister.

Kaks nädalat pärast loodetust napimat valimisvõitu nõustus Saksa liidukantsler Angela Merkel kärpima põgenike vastuvõttu
© AP Photo / Thanassis Stavrakis

Miks on väikese Luksemburgi välisministri sõnadel selline tähendus, et tema öeldu trükkis viivitamatult ära nii Austria kui Saksamaa meedia? Suurhertsogiriik paikneb kahe EL tähtsama riigi – Saksamaa ja Prantsusmaa vahel ja on maailmatähtsusega rahanduskeskus. Seal paiknevad paljude rahvusvaheliste korporatsioonide peakorterid ja 2020. aastaks kavatseb Luksemburg Euroopa rahanduspealinna kohalt tõugata Londoni. Põhjast piirneb see mägine maa Belgiaga, mille pealinn Brüssel on ühtlasi kogu Euroopale pealinna tähendusega.

EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse >>

Seega on Asselborni intervjuu klassikaline näide stiilis "on tekkinud arvamus", kus justkui kõrvalise isiku arvamuse taga on tegelikult mõjukate struktuuride seisukoht, kes aga ise ei soovi mingil põhjusel otse välja öelda. EL-s tehakse kokkuvõtteid kaheaastasest migratsioonikriisi lahendamisest viisil, mille pakkus omal ajal välja üks Euroopa Liidu mootoritest – Saksamaa. See periood näitas, et mitte ainult ühinenud Euroopa vanad, vaid ka uued liikmed pretendeerivad õigusele kontinendi tulevikku kujundada.

Prioriteediks on oma kodanike julgeolek

2017. aasta näitas, et Ida-Euroopa ei ole jätkuvalt nõus sadade tuhandete põgenike vastuvõtmisega. Augustis, pärast Barcelonas toimunud terroriakti ütles Poola rahvusliku julgeoleku büroo juht Paweł Soloch ilma igasuguse poliitkorrektsuseta, et "moslemite suur kontsentratsioon, mis integreerub väga halvasti, on terroristide loomulik kasvulava". Seepärast tegi Varssavi Solochi sõnul täiesti õigesti, kui põgenike vastuvõtmisest keeldus.

Ametnik lükkas seejuures tagasi süüdistuse üleeuroopalise solidaarsuse õõnestamises. "Solidaarsus põhineb meie osavõtul, eriteenistuse koostööl, isegi rahalistel kohustustel," ütles rahvusliku julgeolekubüroo pealik manitsevalt. Tema positsioon on mõistetav: mida iganes, kuid mitte vastu võtta põgenikke Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast.

Poolas toimus ridamisi ründeid kebabikohvikutele >>

Siseminister Mariusz Błaszczak teatas, et Varssavi reageeris Brüsseli lubadusele kehtestada talle keeldumise pärast ümberpaigutatud isikuid vastu võtta, sanktsioonid: "Poola kodanike julgeolek on Poola valitsuse peamine prioriteet." Błaszczak märkis, et migrantide ümberasustamise programm oli Poolale eelmise valitsuse poolt peale sunnitud ja sellest ajast on valitsuse suhtumine oluliselt muutunud.

Vastuseks eurobürokraatia tehtud etteheidetele esitasid Poola poliitikud vastuargumendi: Poola on niigi juba paljude naaberriigist Ukrainast tulnud ümberasujate varjupaik. Varssavi saadik Euroopa Parlamendis Jacek Saryusz-Wolski tuletas juunikuus meelde, et riik ei kavatse lisaks ukrainlastele vastu võtta veel ka "migrante lõunast, kes, nagu me teame, ei assimileeru, ei ole võimelised kohanema meie tavade, kultuuri, reeglite ja seadustega". Poola väljendas sellega ka Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, seega kogu Visegradi grupi seisukohta.

Veel 2016. aastal ei olnud Poole seisukoht sugugi nii radikaalne. Tookord avaldas Poola välisminister Witold Waszczykowski ettevaatlikult kahtlust põgenike laialijagamise otstarbekuses. Näiteks tõi ta Saksamaa, kus võimud suutsid riiki sisenenud põgenike isiku tuvastada vaid 20% juhtudest.

Lahtiste uste poliitika

Erinevalt Poolast avaldasid Ungari, Tšehhi, Slovaki ja Rumeenia koheselt vastuseisu Euroopa Komisjoni 2015. aasta otsusele. See dokument kohustas EL liikmesriike vastu võtma mingi koguse 120 tuhandest Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast saabunud inimestest. Tol ajal asus sundpõgenike põhimass Itaalias ja Kreekas. Budapest ja Bratislava püüdsid seda otsust kohtulikult vaidlustada, kuid tulutult. Septembris jäeti Ungari ja Slovakkia valitsuste hagid rahuldamata ja Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas, et Budapesti seisukoht seab löögi alla riigi liikmesoleku EL-s.

Saksmaa valitsusjuhi selline järsk reaktsioon on mõistetav. Põgenike massiline vastuvõtmine on sisuliselt Merkeli projekt. Proua kantsler realiseerib seda harvanähtava visadusega. Migratsioonikriisi puhkedes, 2015. aasta alguses, tekkisid Saksimaal Heidenaus põgenike vastuvõtukeskuse avamisest ajendatud rahvarahutused, kuid Merkelit see ei heidutanud – politsei ajas meeleavaldajad laiali.

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast >>

Samal ajal teatas Ungari valitsusjuht Viktor Orban, et kui Berliin kord juba väljendas valmisolekut kutsuda riiki sadu tuhandeid migrante, siis on migratsiooniprobleem vaid Saksamaa, mitte üleeuroopaline probleem. Seega oli ilmselge, et Saksamaal tekivad probleemid ka suhetega EL sees. Kuid seegi tollast Berliini ei peatanud.

Kolmas pole üleliigne

Kaks aastat hiljem konstateeris EL, et 2017. aasta lõpuks on 20 Euroopa Liidu riiki täitnud oma kohustustest vähem kui 50%. Alates migratsioonikriisi puhkemisest 2015. aastal pöördusid tavakodanikud tuhandeid kordi Saksamaa Föderaalprokuratuuri avaldusega Merkeli riigireetmise fakti kohta. Järelevalveametkond võttis iga pöördumise pedantselt menetlusse ja tegi siis otsuse nende rahuldamata jätmise kohta. Rahulolematute bürgerite järjekindlus sai oluliseks teetähiseks, et ühiskonna hoiakud on muutumas.

Angela Merkel võitis neljanda ametiaja
© AFP 2018 / Kay Nietfeld

Septembris 2017 koostas Bundestag ettekande, et seadusandlik baas sellise põgenikemassi vastuvõtmiseks on puudulik.

Samal ajal märgiti Eurostatis, et 2017. aastal võttis Saksamaa taas rohkem põgenikke vastu, kui teised EL liikmesriigid kokku.

Põgenikeprobleemi lahendamisega kaasnesid soovimatud tagajärjed ka Angela Merkeli koduparteile —CDU/CSU liidule. Seda blokki peetakse traditsiooniliselt paremtsentristlikuks, kuid ootamatult selgus, et parlamendikohtade pärast saavad edukalt võidelda veelgi parempoolesema suundumusega erakonnad. Septembrikuistel parlamendivalimistel pääses esmakordselt parlamenti "Alternatiiv Saksamaale" (AfD), mis tembeldati peavoolumeedias "parempopulistlikuks". Uued tulijad said valimistel kolmanda tulemuse, vähendades sellega valitsuskoalitsiooni tulemust. Oma poliitilise kapitali hankis AfD paljuski sakslaste rahulolematusest valitseva CDU/CSU migratsioonipoliitikaga.

Saksa ühismeedias võimutses valimiste eel paremäärmuslik AfD >>

Ja sel taustal kõlab Luksemburgi välisministri huulilt väide, et kõik mainekujunduslikud sise- ja välispoliitilised ohvrid olid mõttetud. EL ühtne migratsioonipoliitika on läbi kukkunud.

"Põgenike küsimus on Merkelile põhimõttelise tähtsusega. Berliinile ja Pariisile, kui kahele EL alustalale on liikumisvabadusel palju suurem tähtsus, kui lähimete valimiste tulemusel. Tegemist on Euroopa Liidu ümberkujundamisega tohutuks riikideüleseks moodustiseks, umbes nagu "Neljas Reich", märgib Venemaa Rahvusliku strateegia instituudi rahvusvaheliste projektide direktor Juri Solozobov.

"Poola ja Ungari soovimatus loobuda oma rahvuslikest huvidest Brüsseli unitaarsete projektide hüvanguks on täiesti mõistetav. See on elavdas jutte kahekiiruselisest, tegelikult aga esimese ja teise sordi Euroopast," lisab Solozobov.

See aga tähendab, et Luksembrugi välisministri sõnadel ühtse migratsioonipoliitika läbikukkumisest oli ka teine, palju tähtsam, sisuline tähendus. Asselborn mitte ainult ei konstateerinud Merkeli projekti läbikukkumist, ta tunnistas EL lõhenemise kaheks leeriks juba sündinud faktiks.

Autori seisukohad ei pruugi kattuda toimetuse arvamusega.

Tagid:
põgenikepoliitika, migrandid, analüütika, poliitika, kvoot, rändekriis, julgeolek, põgenik, AfD, Jean Asselborn, Angela Merkel, Ida-Euroopa, Poola, Luksemburg, Ungari, Euroopa, Saksamaa, EL, Tšehhi

Peamised teemad