04:46 17. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1370
  • RUB76.2551
Donald Trump

Sunnime Trumpi tagasi astuma – viimane meeleheitlik katse

© REUTERS / Jason Getz
Analüütika
lühendatud link
5950

President Trumpi võimuloleku esimeseks aastapäevaks ilmunud raamat "Tuli ja raev Trumpi Valges Majas" andis järjekordse etenduse üha enam poliittsirkusele sarnanevas Ameerika sisepoliitikas

Irina Alksnis, agentuurile RIA Novosti

Raamatu autor Michael Wolff ei välistanud, et tema teos võiks sundida Trumpi ametikohast ennetähtaegselt loobuma. Ka Trump ei hoidnud end raamatut kommenteerides tagasi, nimetades autorit "täielikuks luuseriks" ja teose aluseks oleva info peamist allikat — oma endist nõunikku Steve Bannonit — "Saamatuks Steve´iks", kes polevat enam pea kellelegi vajalik. Iseend peab president geniaalseks, mis vastab igati tema kui väga enesekindla inimese kuvandile.

Trumpi ennastkiitvas säutsus on piisavalt fakte, mis vastavad igati tegelikkusele: "Ma läbisin tee väga edukast ärimehest tipptaseme teletäheni ja Ameerika Ühendriikide presidendini (esimesel katsel)."

​Vaielda ei ole siin millegi üle.

Tee, mille president Trump läbinud on, ei olnud kerge ning tema saavutused ei ole üheselt hinnatavad.

Trump annab välja „libameedia aastaauhinnad“, illustartiivne foto
© REUTERS / SHANNON STAPLETON

Ühelt poolt iseloomustas Trumpi karjääri algust üldsuse usk sellesse, et vastvalitud riigipeal õnnestub tõepoolest kampaania käigus püstitatud eesmärke saavutada – kaasa arvatud Washingtonis moodustunud poliitilise "soo" kuivendamine.

Teiselt poolt kaldus reaalsuse pendel peale paari Trumpi poolt Valges Majas veedetud kuud vastasäärmusse ja avalikkus pidi leppima pessimistliku tõdemusega, et "Washingtoni soo" on suutnud mässajast Trumpi edukalt neutraliseerida.

Tuleb tunnistada, et ka selle arvamuse jaoks on põhjendusi piisavalt. Trumpi vastu töötasid kõik – nii demokraadid, vabariiklased, ametnikud kui eriteenistused. Ta käed osutusid seotuiks. Washingtoni võimuaparaat blokeeris kõik tema algatused, presidendi meeskonna säravaimate ja tugevaimate liikmete jõud rauges või neist loobuti, jättes Trumpi tema vastasseisus ametkonnaga peaaegu üksi.

Kõige ilmekamalt väljendus tekkinud olukord välispoliitikas, kus Trumpi tegevus on osutunud otse vastupidiseks valimiskampaania käigus lubatule. Möödunud aastat iseloomustas terve rida USA välispoliitilisi avantüüre, mis destabiliseerisid terveid regioone, seades nad praktiliselt sõja lävele – alates skandaalsest poliitilisest vastasseisust Korea poolsaarel kuni hiljutisest Jeruusalemma tunnustamisest Iisraeli pealinnana, mis sundisid Ameerika kõige ustavamaidki liitlasi temast distantseeruma.

Trumpi juhtimise all kaotab USA hämmastava kiirusega superriigi staatust, seda isegi kõige lähedasemate poolehoidjate silmis.

Tõsi küll, iroonilisel moel vastab selline välispoliitiline tulemus täpselt presidendi poolt valimiskampaania käigus seatud eesmärgile – panna USA tegelema omaenda probleemidega, selle asemel, et kustutada kõigi teiste "tulekahjusid".

Niisama huvitavad protsessid kulgevad ka Ühendriikide sees.

Esiteks ei ole vilja kandnud ükski Trumpi vastaste katse temast jagu saada – ei aasta jooksul lõkkelepuhutud erinevate skandaalide ega ka tema nõunike ärakasutamise abil. Presidendi enda vastu pole aga suudetudki kompromiteerivat materjali leida.

Teiseks hakkavad USA-s üha sagedamini kõlama mõjukate inimeste hääled, nõudes, et Trumpi-vastane jõhker ja tõestusematerjalideta, vaid oletustele toetuv laimukampaania lõpetataks. Näiteks esinesid vana-aasta õhtul telekanalis CNN vastavasisulise kriitikaga Ameerika ajakirjanduse suurkujud Bob Woodward ja Carl Bernstein.

Lisaks tekib küsimus laimukampaania efektiivsuse osas, sest peavoolumeedia usaldusväärsus ameeriklaste silmis on selle tulemusena järsult langenud. Seetõttu pole ime, et mitme suurema meediaväljaande Trumpi-vastasus viimaste kuude jooksul vähenema on hakanud.

Kolmandaks ei ole Trump alla andnud, vaatamata oma maine kahjustamisele ja tõsistele kaotustele kaastöötajate seas. Enamgi veel — tundub, et ta muutub üha enesekindlamaks, minnes üle vasturünnakutele. Viimaste sellekohaste uudiste hulgast võib mainida uut FBI algatatud juurdlust Hillary Clintoni suhtes, samuti presidendi sõnavõttu, kus ta kasutas oma endise konkurendi vastu viimase lemmikrelva, süüdistades hoopis Clintonit kokkumängus Föderaalse Juurdlusbüroo ja Venemaaga.

Lisaks sellele aitab Trumpi veel üks Ühendriikide sisepoliitika päevakorrapunkt – viimase aasta jooksul on Ameerika majandus näidanud positiivset arengutrendi (majanduskasv ületas 3 protsenti), mida Trump mõistagi oma teenena esitab. USA kodanike eelistused riigipea valikul põhinevad aga sageli just isiklikul rahakotil, mitte südame ega mõistuse häälel.

Järelikult on Trumpil antud trendi jätkudes reaalne võimalus võita mitte ainult käesoleva perioodi Washingtoni võimumängud, vaid saada valitud ka järgmiseks ametiajaks. Seda enam, et ees on veel kolm tööaastat Valges Majas ja aeg töötab nüüdseks tema, mitte ta vastaste kasuks.

Hetkel tundub Trumpi-vastase raamatu ilmumine mitte järjekordse (autori sõnul lausa viimase) naela löömisena tema presidendiksolemise "kirstukaande", vaid pigem hilinenud sammuna olukorras, kus tuuled juba pöörduvad.

Trumpi elutee on tõesti olnud erakordne, seades teda korduvalt vastamisi ebaõnnestumiste ja väljakutsetega, kuid ta on nendega alati edukalt toime tulnud ning praeguseks hämmastavat edu saavutanud. Vaatamata presidendi ekstsentrilisusele ja ülespuhutusele oleks tema alahindamine vastaste poolt suur viga, sest kasutades väljendit tuntud anekdoodist, on Ameerika presidendil arvestatavad šansid "oma vastaste matustel külmetuda".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Trump, Donald Trump, Korea, Jeruusalemm, USA

Peamised teemad