10:10 16. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1305
  • RUB75.2446
Analüütika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
19055

Venemaa relvajõudude õhutõrje ja elektronvõitlusvahendite (EW) spetsialistid tõrjusid Süürias edukalt 13 mehitamata lennumasina abil teostatud terrorirünnaku

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja Sputnikule

Sellega avati uus lehekülg droonide massrünnaku tagasilöömise taktikas.

Lennumasinad startisid ööl vastu 6. jaanuari Türgiga piirneva Idlibi provintsi "mõõduka opositsiooni" kontrolli all olevalt alalt. Teel Khmeimimi ja Tartuse baasides asuvate sihtmärkide suunas hävitati kuus seadet õhutõrjevahendite abil, ülejäänud aga võeti EW-vahendeid kasutades kontrolli alla. Kolm drooni õnnestus ohutult maandada, et neid seejärel lähemalt uurida, kolm plahvatasid maandumise hetkel.

Eksperdid avastasid, et lennuseadmed olid valmistatud kaasaegset GSP-tehnoloogiat kasutades, mis võimaldab neil tegutseda operaatorist kuni 100 km kaugusel. Navigatsiooniandmete analüüs näitas, et rünnaku korraldasid terrorirühma "Ahrar-aš-Šam" liikmed. Huvitav on, et samal ajal lendas 7 km kõrgusel rahvusvahelises õhuruumis Khmeimimi ja Tartuse lähedal nelja tunni vältel USA õhujõudude luurelennuk P-8A Poseidon.

Pentagonist teatati seepeale, et droonid on saadaval ka "vabal turul", mispeale Vene kaitseministeerium huvitus, kus see turg täpsemalt asub ja milline konkreetne eriteenistus seal kosmoseluure andmetega kaupleb.

Vene pool kutsus Ankarat üles Idlibi provintsis vaenutegevuse lõpetamise režiimi rangemalt kehtestama, mis on eriti oluline peatselt 28. jaanuaril Sotšis algava Süüria Rahvusliku Dialoogi Kongressi eel.

Kas me seda tahame või mitte, algas 06.01.2018 uus ajajärk — ründedroonide massrünnakuks kasutamise periood — millest sõjaväeeksperdid ja teoreetikud seni vaid arutlenud olid.

Sülemi tehnoloogia ja taktika

Lähituleviku lahingutegevuse iseloomu määravad paljuski droonikasutuse tehnoloogiad, mis võimaldavad opereerida nii luureseadmete kui ründerelvastusega ning tabada sihtmärke sadade või tuhandete kilomeetrite kaugusel. Ka Venemaa ei jää siin ülemaailmsetest trendidest maha — üldine võidujooks arendustegevuses ägeneb.

Üksikut lendavat sihtmärki on lihtsam avastada ning hävitada. Side, tehisintellekti ja autonoomse navigatsiooni areng on aga avanud võimalused just droonisülemi tõhusaks kasutamiseks lahinguoludes. Süürias korraldatud 13 lennumasina rünnak annab rohkesti mõtlemisainet nii õhutõrje, elektroonilise sõjapidamise kui kaitsetööstuse spetsialistidele.

Kõrbepistrikud ei talu Eesti vihmast ilma
© Фото : U.K. Ministry of Defence

Võimalik, et Ameerika luurelennuk ei tiirutanud 6. jaanuaril Khmeimimi lähedal juhulikult. Pentagoni spetsialistid võisid terroristide plaanitavast õhurünnakust teadlikud olla ja said seeläbi võimaluse jälgida Vene õhutõrje- ja elektrooniliste võitlusvahendite lahinguolukorras kasutamist otse reaalajas.

Võimalik, et lääneriikide spetsialistid osalesid ka ise 6. jaanuari droonirünnakus, aidates seda korraldada või lihtsalt jättes kahtlustäratavad komponenditarned tähelepanuta. Selleks, et lennukilaadsete droonide juhtimiskontrollereid ja GPS-i kasutavaid pommiheitmis-seadmeid programmeerida, on vajalik põhjalik insenerikoolitus mõne arenenud riigi ülikoolis.

See ei pidanud toimuma tingimata Euroopa ega USA-s. Näiteks peetakse maailma juhtivaks mehitamata lennumasinate tootjaks hoopis Iisraeli — ainuüksi firmal Aeronautics Ltd on kliente 52 riigist.

Venemaa föderatsiooninõukogu riigikaitse- ja julgeolekukomitee aseesimees Franz Klintsevitš arvab, et Ameerika eriteenistuste abita siin hakkama ei saadud ning et droone juhtisid mitte terroristid, vaid välismaised spetsialistid.

Igal juhul on taolise tehnoloogia "opositsiooni" kätte usaldamine kahe teraga mõõk.

Süürias ei osutunud droonisülem efektiivseks, kuid nüüdsest peale pole ei Washingtoni, Berliini, Brüsseli, Londoni Pariisi ega teistegi linnade elanikud kaitstud samasuguse "vabalt turult" ostetud droonigrupi rünnaku kordumise eest oma kodulinnas. Kas meie "partneritel" on sarnase ründe tõrjumiseks piisavalt Pantsir-S tüüpi õhutõrjekomplekse?

Droonide tõhusus

Isegi kogenud operaatori juhitud mehitamata lennumasinast kipub rohkem kahju, kui kasu olema. Droonisõjaga kaasnevad ettearvamatud tagajärjed — masinate rünnakute tagajärjel hukkuvate tsiviilohvrite arv ületab mehitatud lennukite sama näitajat kümnekordselt.

Erinevail sõjatandreil kasutatud droonide tulemuslikkuse analüüs näitab nende küllaltki vähest tõhusust. Näiteks suudab ameeriklaste MQ-1 Predator keskmiselt hävitada vaid 17 sihtmärki 100-st, kusjuures 10 hävitatud võitleja kohta tuleb kuni 700 tsiviilohvrit.

Ameerika ründedroonide enimkasutatavaks relvaliigiks on juhitavad raketid AGM-114 Hellfire, mis võivad osutuda tihedaltasustatud piirkondades vägagi purustavaiks ja surmakülvavaiks.

Afganistani droonisõja kroonika — 200-st vahemikus 01.2012. — 02.2013. a. hukkunust osutusid vaid 35 operatsioonide tegelikeks sihtmärkideks, ülejäänud aga juhuslikeks ohvriteks. Peale seda sarnase statistika avaldamisest loobuti.

Nagu näitab ohvrite arv, on mehitamata lennumasinate kasutamine Pakistanis tulemustelt võrreldav terrorismiga — nende läbi on aastate jooksul hukkunud üle 3000 tavakodaniku, lisaks sajad haavatud. Droonirünnakute vajakajäämisi kinnitavad lisaks traagilised sündmused Somaalias, Liibüas ja Jeemenis.

Esmakordselt kasutasid ameeriklased mehitamata lennumasinaid 11.09.2001. a. terroriaktidele järgnenud rünnakutes Afganistani talibite vastu. Kuusteist aastat väldanud sõjas terroristidega omandas Pentagon rohkelt kogemusi ja laiendas oluliselt droonide tegevuspiirkonda.

Ometi vajab kontseptsioon tõsist täiendamist ka riistvara osas. Optilis-elektrooniliste seadmete vaateväli ei võimalda seni objekte eksimatult tuvastada ega tsiviilisikuid võitlejaist eristada. Saadaoleva info puudulikkuse tõttu ei tea sageli ka operaatorid ise, millist sihtmärki nad täpsemalt hävitama peavad. Terroriristide juhitud lennumasinate rünnakute puhul võivad tagajärjed olla veel hirmsamad.

МАКS-2017: Eesti stend
© Sputnik / Алексей Стефанов

Õnneks võimaldavad juba kasutusel olevad elektronvõitlusvahendid blokeerida droonide sidekanalid või juhtimissüsteemi, muutes luure- või ründeseadme kasutuks.

Uusim Vene elektronsõjatehnika on võimeline navigatsioonivälja moonutama ning vastase signaale summutama mitmesaja kilomeetri raadiuses. Näiteks saab sellega hakkama kompleks nimega "Borisoglebsk-2", mil puuduvad maailmas analoogid. "Krasuha-4" suudab analoogset ülesannet täita lausa 300 km raadiuses. Süsteemide poolt kontrollitavas piirkonnas kaotavad vaenlase droonid ja tiibraketid orienteerumis- ja infovahetusvõime.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
mehitamata lennumasin, droon, terrorirünnak, USA, Süüria, Venemaa

Peamised teemad