08:34 27. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1900
  • RUB90.1153
Analüütika
lühendatud link
304812

Aasta tagasi, 17. jaanuaril 2017. aastal allkirjastasid Tallinn ja Washington sõjalise koostöö lepingu, mille esmased tulemused on tänaseks näha

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Sõjaliselt nõrgim Balti riik Eesti on sattunud tõsisesse ohtu, loobudes vabatahtlikult nii enesemääramisõigusest kui ka iseseisva välispoliitika teostamise võimalusest.

Eesti on muutunud suureks sõjaväepolügooniks, kus ameerika väejuhatus harjutab väikese Eesti jaoks saatuslikuks kujuneda võivaks sõjaks Venemaa vastu. Tallinn aga soodustab teadlikult ja plaanipäraselt NATO sõjalise taristu arengut ja USA ründerelvastuse paigutamist oma territooriumile – vaid 300 km kaugusele Peterburist.

Trumpi nõunik soovitas USA väed Baltimaadest välja tõmmata >>

Valitsustevahelise lepinguga kinnitatud sõjaline koostöö annab Ühendriikide sõjaväelastele Eestis seaduslikult eelistatud staatuse ja võimaldab Pentagonil soovi korral iseseisvalt ehitada uusi või moderniseerida Tapal ja Ämaris juba asuvaid objekte. Mida see Eesti elanikele tähendab?

Hukutav rahulikkus

Vaid 100 km kaugusel Venemaa piirist, 6000 elanikuga Tapa linnas, said valmis 1200-le NATO taktikalisse gruppi kuuluvale sõjaväelasele mõeldud rajatised. Laiendatud on ka soomustehnika polügooni võimalusi. Jätkuvad kahe uue kasarmu, õppehoonete ja tehnikahoidlate ehitustööd.

Eesti kaitseministeeriumile läheb see maksma 46 miljonit Eurot, millele oleks võinud leida rahumeelset rakendust ka Tapal. Kuid mitte kõike ei saa rahas mõõta. Linnakese elu ja saatus on nüüdsest Pentagoni kätes, kelle humanistlike ja abistavate püüdluste tulemusena hukkus viimase kahe aastakümne jooksul ainuüksi Lähis-Idas rohkem kui miljon tsiviilelaniku.

USA väike abi F-22 ja F-35 käitlemiseks >>

Teine näide. Lennuväebaas Ämaris — suurim NATO baas Baltimaades – suudab vastu võtta kõiki lahing- ja transpordilennukite tüüpe, kaasa arvatud USA strateegilised pommituslennukid. Siin asub ka Ühendriikide õhujõudude õppe- ja treeningukeskus ning siin täidavad rotatsiooni korras oma Baltimaade õhutõrjemissiooni Põhja-Atlandi liidu hävitajad. Baasi moderniseeritakse NATO lennuväe võimaluste edasiseks parandamiseks regioonis.

Mitte juhuslikult ei nimetanud Barack Obama 2014. a. septembris Ämarit USA õhujõududele ideaalseks asukohaks Baltimaades. Vaid 40 km kaugusel asub Tallinn, kus alates 2016. aastast tegutseb ka NATO uus ja moodne koordinatsioonikeskus.

Vabariigi Kaitseministeeriumist öeldi: "Vaatamata ressursinappusele suutsid Eesti õhujõud muuta lennuväebaasi Ämaris, "õhk-maa"-tüüpi lasketiiru Tapal ja paindlikult korraldatud Eesti õhuruumi tervikkompleksiks, mis pakub siiasaabuvaile allüksustele häid harjutustingimusi ja muudab Eestisse tuleku nende jaoks ahvatlevaks." Mille nimel küll selline vastutulelikkus?

Ämari lennubaasis maandusid 14. jaanuaril 2018 kaksteist Ohio Rahvuskaardi 112. eskadrilli koosseisu kuuluvat USA õhujõudude hävitajat F-16. Nende Läänemere kohal toimuvate lendude graafik on kinnitatud märtsi keskpaigani.

Tundub, et Ameerika sõjaväelendureid ei tõmba siiapoole mitte ainult uus polügoon, iga-aastased õppused Saber Strike ega kohalike võimude südamlik vastuvõtt. Just Eesti õhuruumis harjutavad USA ja NATO hävitajad lahingusituatsioonile võimalikult lähedases olukorras Vene õhutõrje läbimist väikestel kõrgustel, otsivad nõrkusi Venemaa õhuruumi kaitses ja teostavad Vene Föderatsiooni olulistele objektidele suunatud raadioluuret.

Ämaris peetakse Eesti ja USA õhuväe küberõppust >>

Eesti platsdarmile paigutatakse aktiivselt NATO juhtstruktuure. Tallinnas asuvas NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses töötavad ohvitserid 18-st NATO liikmes- ja partnerriigist.

Kaitsekoostööd meenutab see üha vähem.

Taktikalised perspektiivid

Venemaa reaktsioon sõjalise bloki võimaluste tormilisele arengule oma "külje all" on olnud küllaltki vaoshoitud. Võib arvata, et USA "vastus" analoogsele Vene õhujõudude kohalolekule 600 km kaugusel Washingtonist oleks tunduvalt teravam.

Ole valmis! Putin majanduse üleviimisest sõjaaja rööbastele >>

On selge, et ühe tuumarelva omava suurriigi piiriäärne territoorium ei saa olla teise niisuguse riigi eelpostiks või "ohutustsooniks". Vastasel juhul tekib konfliktsituatsioon. Kahtlemata on Venemaa relvajõudude peastaabi kaartidel kõik USA ja NATO sõjalised objektid Eestis tähistatud potentsiaalsete sihtmärkidena, mis kuuluvad hävitamisele juba nendevahelise laiaulatusliku relvastatud konflikti algfaasis.

Tuleb silmas pidada, et sellisel juhul ei kaitse 1 300 000 eesti elanikku ei USA ega NATO. Vaevalt, et Tallinnas seda ei tunnetata, kuid Eestil ei ole Euroopa Liidus teistsugust, rahumeelset ellujäämisstsenaariumit. Brüsselis ja Washingtonis on teatud jõududel suurt sõda väga vaja.

Sobiv aeg täiendada poliitilise vastasseisu tuules varusid, illustratiivne foto
© Sputnik / Оксана Джадан

Eestit ei ähvarda keegi. Pole mingeid objektiivseid põhjuseid, miks Venemaa peaks Eesti suhtes agressiivseid plaane hauduma. Kui Moskva koos oma geopoliitiliste liitlastega otsustabki eksisteerivat maailmakorda muuta, siis tehakse seda mitte marginaalsetes Baltimaades toimuva välksõja abil, vaid globaalse ja kõiki mandreid hõlmava mitmekäigulise partii käigus.

Eesti 2018-2021. a. riigieelarve strateegia näitab, et prioriteediks on seatud pikaajaline taristuarendus ja NATO allüksuste kohalolek riigi territooriumil. Elu aga ei seisa paigal. Kasutades Eestit platsdarmina, valmistuvad Ameerika Ühendriigid avalikult tuumasõjaks Vene Föderatsiooni vastu. Kahjuks pole tegu fantaasiaga.

Ameerika Ühendriikide uues sõjalises doktriinis on laiendatud tuumarelva kasutamiseks piisavate põhjuste nimekirja. Ameeriklased kavatsevad mereväe tuumarakettide Trident II D-5 lõhkepäid moderniseerida, vähendamaks nende lõhkejõudu praeguselt 475-lt ja 100-lt kilotonnilt, sest koos vastasega võivad raketid hävitada ka USA liitlased Euroopas.

"Militaarshengen" algab Lätis >>

Pentagon plaanib tegutseda "täpsemalt", kuid väikese Eesti laastamiseks piisaks ka taktikalise tuumarelva kasutamisest, nagu seda oleks Tridenti uuendatud lõhkepeade "piiratud" tulistamine Peterburgi või Pihkvasse.

Ameerika demokraatia nõuab ohvreid ja ka leiab need — enamasti tuhandete kilomeetrite kaugusel oma piiridest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
analüütika, poliitika, provokatsioon, NATO, Balti riigid, Ämari, Tapa, Venemaa, Eesti, USA

Peamised teemad