18:08 16. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu

Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida

© Sputnik / Алексей Никольский
Analüütika
lühendatud link
Gevorg Mirzajan
13341

Ameerika Ühendriigid mitte ainult ei täitnud Erdoganile antud lubadust Süüria kurdide relvastamisest hoiduda, vaid lausa asusid kurdidest koosnevate "julgeolekujõudude loomist"

Gevorg Mirzajan, agentuurile RIA Novosti

Lühike eellugu neile, kes ei ole juhtunuga kursis. Ameerika Ühendriigid mitte ainult ei täitnud Erdoganile antud lubadust Süüria kurdide relvastamisest hoiduda, vaid lausa asusid kurdidest koosnevate "julgeolekujõudude loomist." Praegu treenivad ameeriklased 200 võitlejat, plaanis on aga loodavate relvajõudude arvukuse tõstmine 30 000-ni, kusjuures paiknema hakkavad nad kurdide poolt kontrollitaval alal, mis piirneb Türgi ja Iraagiga. Kaitsma hakkaksid "julgeolekujõud" sedasama piirkonda ja mõistagi ka USA sealseid huve.

Nüüdseks on Ankara vastanud, et hävitab projekti juba eos. "Türgi lämmatab loodava terroristide armee veel enne tema ilmaletulekut," lubab Recep Tayyip Erdogan, "Oleme kõik ettevalmistused teinud ja sõjaline operatsioon (Afrinis – Toim.) võib alata iga hetk. Seejärel laieneb ta ka mujale (kurdide poolt kontrollitavale alale – Toim.)."

Mõistagi üritavad Ameerika Ühendriigid türklaste operatsiooni igati takistada ja seda mitte ainult diplomaatiliste vahenditega. Väidetavalt on nad juba kurdidele portatiivseid õhutõrjerakette jaganud, vähendamaks türklaste kontrolli õhuruumi üle. Samuti on ameeriklased tegelnud õõnestustegevusega Türgi kontrolli all olevail Süüria aladel, veendes sealseid hõime — keda Ankara tahaks kasutada jalaväena kurdide vastu — ignoreerima "okupant" Erdogani korraldusi.

Ometi võib suure tõenäosusega eeldada, et operatsioon siiski algab, täpsemalt ongi juba alanud. Türgi suurtükivägi avas tule kurdide positsioone pihta ning vaatamata kurdi komandöride uljusele, lõpeb kokkupõrge Türgi võiduga. Eriti Afrini piirkonna lääneosas, mil puudub ühendus ülejäänud kurdide alaga.

Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa suhtumine Türgi sõjaväeoperatsiooni päris ühene.

Venemaa küll tunnistas Türgi õigust hallata oma julgeolekule tekkinud ohte. Kõik teavad, et Kurdi separatismiküsimus tuleb kuidagi lahendada ja on parem, kui seda teeb mitte niigi koormatud Süüria, vaid hoopis Türgi armee. Lõppude lõpuks pole Moskval ka midagi Türgi-Ameerika suhete teravnemise vastu, sest see eemaldaks Türgit veelgi enam Läänest ja tooks ta Venemaale ning Iraanile lähemale.

Samas tahaks Moskva, et kurdide küsimus lahendataks diplomaatilisel teel, kaasates poliitilisse protsessi ka kurdid. Pealegi andis lisaks Ameerikale Afrini kurdidele omapoolse julgeolekugarantii ka Kreml. Erinevalt Washingtonist on Venemaal kombeks oma lubadusi ka täita.

Arvestades Erdogani otsustavusega on Venemaa valitsuse käsutuses paar lahendust. Kreml võib Ankara operatsioonile veto panna, kuid see põhjustaks järjekordse kriisi riikidevahelises partnerluses ning looks nii Moskvale kui Damaskusele Idlibi provintsis koheseid probleeme, juhul kui Türgi kohalikele mässajaile poliitilist ja sõjalist toetust peaks avaldama.

ÜRO peaassamblee
© AFP 2019 / Jewel SAMAD

On ka teine väljapääs – anda Türgi sõjalisele operatsioonile moraalne toetus tasuna vastutulekute eest Idlibi provintsi, Assadi tuleviku ja muudeski küsimustes. Arvestades kurdide küsimuse olulisust, võib Erdogan üllatavalt heldeks osutuda. Samuti halvendab see operatsioon järsult Ankara ja Washingtoni vahelisi sõjalis-poliitilisi suhteid. Puuduseks on siin mõistagi Venemaa mainekaotus kurdide silmis, vaatamata sellele, et ameeriklaste kaardile panustamine oli nende endi valik.

Lisaks eemaldab Ankara jõuline sekkumine Süüria pasjansist kurdide kaardi, mida nii Kreml kui Washington võiks kasutada hilisemaks Türgi ambitsioonide ohjamiseks.

Seepärast oleks Venemaa jaoks optimaalne küsimuse diplomaatiline lahendamine ja lahingutegevuse vältimine. Leppides USA-ga kokku Kurdistani Süüriast eraldamise mõttest loobumises, likvideerides kurdidepoolse ohu Erdoganile ja näidates kurdidele endile, kellele nad hävingu vältimise eest tänu võlgnevad.

Kahjuks eeldab see variant rohket heasoovlikkust nii Ankara kui ka Washingtoni poolt, mida on selgelt liiga palju tahta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Moskva, USA, Türgi

Peamised teemad

  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    30
  • Elektritõukerattad

    Kõrge kütusehind, teetööd ja Laagna tee võimalik sulgemine sunnivad Tallinna autoomanikke mõtlema üleminekule alternatiivsetele transpordivahenditele. Sputnik Eesti uuris, kas väikesed elektrisõidukid võiksid autot asendada.

    19
  • Auto väljalasketoru

    Venemaa Rosnano juhatuse esimees Anatoli Tšubais tegi ettepaneku kehtestada Venemaal süsihappegaasi maks. Rahvusvahelise Finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski avaldas sel puhul raadiosaates oma seisukohta.

    28