16:30 05. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Analüütika
lühendatud link
29 0 0

Konkurents tugevate riikide vahel, mitte terrorism, on tänaseks USA rahvusliku julgeoleku tähelepanu keskmes

Reedel, 19. jaanuaril, esitles Ameerika Ühendriikide kaitseminister James Mattis riigi uut kaitsestrateegiat, mis kujutab Pentagoni ametnike sõnul endast lähiaastate tegevuskava ja mille kohaselt lülituvad Ameerika relvajõud võitluselt terrorismiga vastuseisule Venemaa ja Hiina sõjalise võimekuse kasvule, teatab portaal Inosmi viitega ameerika väljaannele The New York Times.

Kui mitte toonilt, siis vähemalt väljendusviisilt meenutab uus tegevuskava detsembris avaldatud rahvusliku julgeoleku strateegiat, kus president Trump väitis, et Venemaa, Hiina, samuti "paariariikidest" Põhja-Korea ja Iraan kujutavad endast Ühendriikidele üha suuremat ohtu.

President Trump eelistas strateegia avalikustamisel kasutada oma valimiskampaaniale sarnanevat emotsionaalset väljendusmaneeri, meenutades muuhulgas ka müüri ehitamist Mehhiko piirile, Mattis aga otsustas jääda kainemale ja ratsionaalsemale seisukohale, tehes panuse traditsioonilisemale intellektuaalsele alusele, nagu eelkäijategi välispoliitilistele doktriinidele kombeks.

Saades inspiratsiooni Winston Churchilli kuulsast väljendist – "ainus, mis on raskem koos liitlastega sõdimisest, on sõdimine ilma liitlasteta" – teatas Mattis, et USA peab oma liidusuhteid teiste riikidega tugevdama.

"Ajalugu on näidanud, et riigid, kel on liitlased, õitsevad," teatas Mattis, esinedes John Hopkinsi ülikoolis, "Töötades paralleelselt, üheskoos ja liitlaste abiga, kes samuti vastavalt panustavad, võime koguda ülisuure jõu." (Peale antud kõnet tegi Briti kaitseminister kiire avalduse, avaldades Mattise sõnadele toetust).

Erinevalt hr. Trumpist, kes kõneles, et Venemaa ja Hiina "esitavad väljakutse Ameerika mõjuvõimule, väärtustele ja rikkusele," mainimata Venemaa sekkumist 2016.a. valimistesse, pöördus hr. Mattis vististi otse Venemaa poole. "Neile, kes soovivad Ameerika demokraatlikku eksperimenti ohustada – kui te esitate meile väljakutse, saab sellest teie kõige pikem ja raskem päev," teatas ta.

Eesti ja USA – sõjalise koostöö esmased tulemused, illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Püüdes peale lõpmatut terrorivastast võitlust suunata relvajõudude prioriteete vastasseisule Venemaa ja Hiinaga, kordab Trumpi administratsioon Obama-aegseid avaldusi ajast, mil peale pikka sõda Iraagis plaaniti "pööret itta". ISIS-e loodud kalifaadi teke Iraagis ja Süürias Obama valitsuse viimastel aastatel aga nurjas selle plaani.

Nüüdne administratsioon tahab samuti terrorismi tahaplaanile jätta. Hr. Mattis nimetas "globaalse ebastabiilsuse ja määramatuse kasvu suurriikidevahelise mõjuvõimu-võitluse tingimustes" uueks reaalsuseks. Ühtlasi kuulutas ta ka ISIS-e kalifaadi Iraagis ja Süürias purustatuks.

"Me jätkame kampaaniat terroristide vastu, aga just konkurents tugevate riikide vahel, mitte terrorism, on tänaseks USA rahvusliku julgeoleku tähelepanu keskmes," ütles hr. Mattis.

Ühendriigid jätkavad endiselt sõda Talibani vastu Afganistanis, millelt president Trump eemaldas kõik vägede kohaloleku ajalised piirangud. Ameerika õhujõud ja eriüksused jätkavad ISIS-e, Al-Qaeda ja Šababi võitlejate jälitamist tohutul, Süüriast Jeemeni ja Somaaliani ulatuval territooriumil.

Hävitaja F-16. Illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Ковалев

Pingete kasv Korea poolsaarel sundis Ameerika kaitseväe esindajaid ja Pentagoni kõrgeid ametnikke üha sagedamini möönma, et 16-aastase terrorivastase kampaania tulemusena puudub Ühendriikidel võimekus mastaapseks maismaasõjaks suurriikidega.

Pentagoni ametnike sõnul asetab terroristidega võitlemise vajadus ja samaaegne valmistumine võimalikuks sõjaks suurte riikidega niigi oma võimete piiril tegutsevaile relvajõududele lisakoorma. Olukorra teeb veelgi keerukamaks Kaitseministeeriumi eelarvega seotud määramatus alates 2011.st aastast, mil kontrolli alt väljunud kulutustele kehtestati piirangud.

Reedel, 19. jaanuaril ei suutnud Kongress eelarvet kinnitada ning keskvalitsus oli taas kord sulgemise äärel. Oma reedeses kõnes kritiseeris Mattis ka eelarvemanipulatsioone.

"Kui rasked meie viimased 16 sõja-aastat ka ei olnud, ei suutnud ükski vaenlane meile nii palju kahju põhjustada, kui seda tegi sõjalise eelarve vähenemine ja vajadus töötada viimasest 10-st aastast 9-l pidevate dekreetide tingimustes, mille tulemusel kulutati tohutu hulk maksumaksjate raha mõttetult," teatas ta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
terrorism, Pentagon, James Mattis, USA

Peamised teemad