12:18 19. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1833
  • RUB89.1439
Analüütika
lühendatud link
8120

Suurbritannia korraldas oma jõustruktuuride tellimusel Eestis avaliku arvamuse uurimuse - jälgigem Eesti venekeelset elanikku inglise spetsialisti silmadega, pakub artikli autor

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

See, millise rolli Ühendkuningriigid oma "suures malemängus" Eestile määravad, pole veel täpselt teada isegi Londonis. Selge, et mitte peaosa. Kohalike oludega tutvuda tasub aga varakult, otsustades ühtlasi, mida teha venekeelse elanikkonnaga.

Briti luuret huvitab Baltimaade venekeelse elanikkonna meelsus >>

Suurbritannia korraldas oma jõustruktuuride tellimusel Eestis avaliku arvamuse uurimuse ning otsustas lõpuks selle tulemusi ka Eesti valitsuse esindajatega jagada. Protsessi käigus tilkus infot ka ajakirjandusse, kes seda avalikkusele vahendab.

Uuringut tutvustav konverents toimus Ühendkuningriigi saatkonnas, mis meenutab pisut hõimupealike kutsumist kindralkuberneri paleesse. Esitatud teaduslik-luurealalises kirjatöös vaadeldakse venekeelse elanikkonna häälestatust nii elukohamaa Eesti kui ka naaberriik Venemaa suhtes. Jälgigem Eesti venekeelset elanikku inglise spetsialisti silmadega.

Inglaste õuduseks armastab ta Venemaad ja ei armasta Venemaa vaenlasi. Teiseks, seisab ta Eesti ja Vene vahelise koostöö eest, ega arva, et idanaaber väikest Balti riiki ohustab. Samuti on ta küllalt skeptiline NATO ja Euroopa Liidu suhtes, sest saab tõenäoliselt neid puudutavat infot Vene meediast. Imelik — inglastele ei tulnud pähegi, et NATO ja EL territooriumil elavale inimesele pole asjakohase info meediakanalitest ammutamine hädavajalik. Inimesel on ka oma silmad, kõrvad ning analüüsivõime. Kuid jäägu see uurijate südametunnistusele. Liigume edasi.

NATO-s kardetakse venekeelseid sõdureid Baltimaades >>

Mida statistiliselt keskmine venekeelne elanik veel armastab või umbusaldab? Ta armastab Vene Föderatsiooni valitsust ega armasta Eesti oma. Vähe sellest – ta arvab et Eestil oleks Venemaa koosseisus parem olla! Ja veel üks oluline detail – see keskmine vene keele kõneleja teenib vähem kui põhirahvuse esindaja, mis talle mõistagi rõõmu ei valmista. Ta ei ole oma eluga rahul, pidades end siin võõraks ja õiguste osas eestlastest kehvemas seisus olevaks.

Kirsiks tordil on vägagi ilmekas number – vaid 3% venekeelsest elanikkonnast on valmis Eesti vabariigi iseseisvust relvaga kaitsma. Lohutuseks ja rahustuseks võib lisada, et ka eestlased ei põle soovist oma vabaduse ja sõltumatuse eest seista. Inglaste uuring näitab, et vaid 10% eestlastest on valmis oma isamaa kaitsjate ridadesse astuma. See oli ootamatu. Kuidas pidid küll poliitikud pingutama, et luua riik, mille reaalne kaitsmine kodanikele üldse huvi ei paku.

Veel üks huvitav aspekt. Kohe alguses mainisime, et salajane küsitlus viidi läbi Briti jõustruktuuride tellimusel. Aga miks? Sellele osutas tähelepanu ka Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart: "Tekib küsimus, millistel alustel tellib võõrriik meie venekeelset elanikkonda puudutava uurimuse? Kusjuures küsitluse eesmärgiks ei ole ainult info kogumine, vaid ka omandatud teadmiste kasutamine "õigete" mõjutusvahendite rakendamiseks. Kas tõesti ei häiri kedagi fakt, et välisriik sekkub sõltumatu Eestimaa siseasjadesse. Hämmastav, et niisugust käitumist peetakse juba harjumuspäraseks – see ei kutsu ühiskonnas esile ei nördimust ega isegi arutelu."

Milleks "rohelistele barettidele" vene keel >>

Kokkuvõtteks. Uurimistöösse süvenemisel saab selgeks, et olemuselt on tegu potentsiaalse sõjatandri sotsiaalsete markerite kaardistamisega, kus meile jääb vaid statistide roll. Seega pole ka suurriiklikes plaanides vältimatuiks ohvreiks määratute emakeelel suuremat tähtsust. Küsimus on, kas ohvriroll meid tõesti rahuldab?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
uuring, küsitlus, kaitse, konverents, venekeelne, venelased, EL, NATO, Venemaa, Eesti, Suurbritannia

Peamised teemad