09:15 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Eesti piiritara kui reservaadi sümbol, illustratiivne foto

Eesti piiritara kui reservaadi sümbol

CC0 / pixel2013
Analüütika
lühendatud link
19624

Eesti piirile rajatav traataed ei peata Venemaa välispoliitilise mõju kasvu ja on riigile kahjulik, sest tänapäeva maailmas on parim kaitse olemasolevate ja potentsiaalsete ohtude eest riikidevaheline koostöö

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja – Sputnik Eestile

"Euroopa tipptehnoloogiat" kasutama hakkava Eesti-Vene piiritara ehitus koos kaitseriba ja patrullteedega kallines möödunud nädalal kaks ja pool korda. Kui varem hinnati rajatise maksumuseks 79 miljonit eurot, siis uute arvestuste kohaselt kulub selleks 197 miljonit. Objekti üleandmine lükkub käesolevalt aastalt 2020.-sse.

Politsei- ja Piirivalveamet ei oska riigi raha lugeda >>

Eesti idapiiri pikkus on 338 km, sellest 135 kilomeetrit kulgeb maismaal. Kinnitatud plaani kohaselt varustatakse kogu maismaapiir jälgimis- ja valveseadmetega. Ilmselt tuleb 118 miljonit eurot moodustava hinnavahe kompenseerimiseks korrigeerida riigieelarvet ja kärpida sotsiaalprogramme. Tallinna prioriteedid on ilmsed.

Rituaaltarade ehitusega tegid algust Läti ja Leedu. Need "strateegilised objektid" näitavad territooriumi eristaatust ja meenutavad kaitserajatist USA-Mehhiko piiril ning mujalgi, kus "tsiviliseeritud" riigi kõrval asub "arengumaa".

Baltimaadesse piiritarade ehitamise põhjenduseks tuuakse Aasiast ja Aafrikast pärit ebaseaduslike immigrantide arvu kasvu. Venemaa ja Balti riigid muutuvat nende transiitmarsruudina üha populaarsemaks.

Paraku ei ole sadakond pagulast väärt seda, et mitusada miljonit eurot maasse kaevata – nende deporteerimine maksaks tunduvalt vähem. Mis siis Vene piiril toimub?

Tara ehitamine Venemaa piirile meenutab laste liivakastimängu >>

Eneseisolatsiooni sümbol

Euroopa on tõepoolest sattunud Teise maailmasõja järgse perioodi kõige tõsisemasse migratsioonikriisi, kuid tarad osutuvad siin jõuetuks. Tehnoloogiliselt ei kannata nad mingit võrdlust ei Hiina ega Berliini müüriga ja meenutavad keskaegseid katseid end probleemide eest maagia ja loitsude abil kaitsta. Kerge piire või okastraat on takistuseks vaid metsloomadele (kelle tarvis jäetakse iga kilomeetri järel 100 m laiused avad).

Kohalikud salakaubavedajad ning Alžeeria, Guinea, Maroko või Vietnami kodanike osavad teejuhid leiavad ikka läbipääsuvõimaluse, isegi kui neil tuleks end selle tarvis metsloomaks maskeerida. Arvutid, andurid ega üheksa PPA-le soetatavat drooni, maksumusega 400 000 eurot, ei suuda "mägesid liigutada" ja piiririkkumisi peatada.

Leedu polügoonid laienevad 2022. aastaks kaks korda >>

Venemaa osas tundub selline snobistlik käitumine väljakutsuvana, sest naaberriigis asuvate Lähis-Ida immigrantide arv on kaduvväike võrreldes mõne Euroopa maaga. Venemaa isoleerimise või heidutamise seisukohalt on tara naeruväärne. Riiki, mille piiride kogupikkus on 62 000 km – sealhulgas 24 625 km maismaapiiri – on võimatu isoleerida.

Lahingutegevuse korral ei peata traatpiire kedagi. Global Firepower seab 2017. a. Eesti sõjalise võimekuse pingereas Mosambiigi ja Kameruni vahel asuvale tagasihoidlikule 110.-le kohale.

Piirirajatist võib selgitada vaid kui väljastpoolt peale surutud eneseisolatsiooni katset ja jätku Washingtoni hirmuunenäole, kus endiste liiduvabariikide rahvad taas Moskva mõjusfääri satuvad. Lääs tegi NSVL rahvaste eraldamiseks suuri pingutusi, külvates usaldamatust, vaenu ja natsionalismi, mida võiks mõneti võrrelda Põhja-Ameerika inimvaenuliku koloniseerimisega.

Mida arvatakse Venemaal NATO tohutust eelarvest >>

1758. a. strateegia

Et suuri indiaanlaste rahvaid nõrgendada ja nende territooriume hõivata, ei tõrjunud 18. sajandi Euroopa uusasunikud kohalikke rahvaid mitte üksnes tühjadele aladele, vaid jagasid neid ka väikesteks osadeks. Indiaanlaste reservaadid ei ole mitte koonduslaagrid, vaid omapärased haldusüksused, kus põlisrahvas on muudetud bonsai-puu sarnaseks – kasvu ja arengut pärsitakse tahtlikult. Hoolitsuse sildi all määratakse rahvus mandumisele. Ega see teile midagi meenuta? Baltimaade rahvaarv kahaneb aeglaselt, kuid kindlalt, võõraste sõjaväebaaside arv aga suureneb.

Ka geograafilised mõõtmed on võrreldavad, Navaho reservaadi pindala on 71 000 km² — seega Eestist (45,2 km²) 1,5 korda suurem, Lätist (64,5 km²) ja Leedust (65,3 km²) 10% avaram. Reservaadil on samuti riikluse tunnused: kohalik omavalitsus, parlament, haridussüsteem, lipp ja politsei. Rahvaarv aga väheneb ja "väravat" kaunistab kiri: "Mitte sisse tungida. Korrarikkujad lastakse maha!" Võib-olla ilmub selline silt kunagi ka Eesti piiritarale?

Esimene reservaat rajati 29. augustil 1758. a. praeguse New-Jersey osariigi territooriumile. Siin tunnistati 260 aastat tagasi põliselanikud "sõltuvaiks rahvaiks, kel puudub oma territooriumil enesemääramisõigus." Eesti, Läti ja Leedu liitusid USA protektoraadi ning NATO-ga hiljuti, kuid 18. sajandi strateegia on endiselt elujõuline ning "liitlaste" eesmärgid läbinähtavad – Baltimaade territoorium on neile ahvatlev Venemaa piiril asuva sõjalise platsdarmina edasitungimiseks itta – "Drang nach Osten."

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Ameerika mitmemiljardilise eelarvega Euroopa Julgeoleku Tugevdamise algatus saab aasta-aastalt rohkem raha. Pentagon moodustab ja varustab Ida-Euroopas uusi brigaade, mille eesmärgiks on NATO piiride lähedal asumine ja ühest riigist teise liikumine, kaasa arvatud Poola ja Baltimaad. Siin viiakse läbi iga-aastaseid rahvusvahelisi õppusi. Tundub, et Baltimaadel on ees pikk ja sirge tee "inimreservaatide" süsteemiga liitumiseks. Isolatsioon ja okastraataiad on osa selle uue reaalsuse sümboolikast.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
reservaat, piiritara, analüütika, tara, poliitika, sümbol, piir, NATO, Leedu, Läti, Eesti, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad