07:40 24. Veebruar 2018
Tallinn-10°C
Kuula otse
Kurdi laps, illustreeriv foto

Rooda: Türgi ise muudab kurdid terroristideks

© REUTERS / RODI SAID
Analüütika
lühendatud link
6940

Afrini operatsiooni käivitamine võib türklastele valusalt kätte maksta - olukorrast Põhja-Süürias räägib lähemalt sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus Villem Rooda

Villem Rooda, sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus

Kas Türgi rünnakute alla sattunud Süüria kurdid tunnevad end petetuina? Kahtlemata. Kuidas käituvad kurdi võitlejad, keda lisaks ka nende endised liitlased petsid? Kuhu nad suunduvad, millega tegelema hakkavad?

Luurajana kurdide juures >>

Vaatamata oma rikkalikule lahingukogemusele, heale relvastusele ja unistusele oma riigist ei suuda Kurdi Rahvakaitse YPG Türgi tankidele kaua vastu seista.

Omariiklusest unistavate kurdide täielike ebaõnnestumiste ahel sai alguse Iraagist, kus neil küll õnnestus kokkupõrkeis valitsusvägedega suuremaid kaotusi vältida, kuid kontrolli alla võetud naftarikas piirkond tuli keskvalitsusele tagastada.

Nüüd osutusid võitlejad NATO liikmeks oleva Türgi rünnakute objektiks. Viimane teatas oma kavatsusest hävitada kurdide relvajõudude alus – YPG Rahvakaitse. Ankara otsustas oma plaani ellu viia suveräänse naaberriigi Süüria territooriumil, kus praeguseks lahingutegevus juba käib.

"Me ei võitle Afrinis mitte kurdide rühmituste, vaid terroristidega," ütles Türgi president Erdogan hiljuti, "Süüria kurdidega pole meil mingeid probleeme. Kuid meil on õigus võidelda terroristidega. Operatsiooni "Oliivipuuoks" eesmärgiks on terroristide hävitamine Afrini piirkonnas, kust nad on Türgi Kilisi ja Hatay provintside vastu üle 700 rünnaku toime pannud."

Ankara ei võtnud arvesse isegi fakti, et kurdid võitlesid ennastohverdavalt ISISe* vastu, seda ka Türgi huvides. Endised liitlased NATO-st, kes reeglina taolises olukorras küllaltki järsult käituvad, piirdusid sedapuhku vaid kerge noomimisega. Prantsusmaa terav reaktsioon vaigistati kollektiivselt. Ankara teab, kui oluline ta Põhja-Atlandi Liidu jaoks on ja ka seda, et moraali ja eetikaküsimuste puhul on alati prioriteetsed just alliansi strateegilised huvid.

Erdoğan tunnistas Süüriasse tungimise tegelikku põhjust >>

Terroristid, kes terroriakte ei korraldanud

Türgi tankide löögi alla sattunud Süüria kurdid sattusid väga raskesse olukorda. Taganeda võiksid nad vaid Iraagi Kurdistani. Ehkki neid peetakse seal sõpradeks, ei loeta neid siiski sedavõrd lähedasteks sugulasteks, et uustulnukate vastuvõtmiseks koomale tõmbuda. YPG-d ei pea päris omadeks isegi teised Süüria kurdide hõimud. Oma Türgi territooriumil asuvaile põlisaladele puudub YPG-l ligipääs – Ankara käsitleb rühmitust kui terroriste ning üritab neid nüüd ka naaberriigi aladelt välja suruda – ehkki peale Türgi ei pea neid keegi terroriorganisatsiooniks, pole nad ju kunagi terroriaktides osalenud.

Ma ei varja, et minu poolehoid kuulub Rahvakaitse võitlejatele, sest tundsin paljusid neist isiklikult ning elan nende omariikluspüüdlustele kaasa, teades samas kui killustunud ja eriilmelised on nende hõimud, parteid ja juhid.

Kuni käis võitlus ISIS*ega talusid türklased kurde, Ameerika Ühendriigid aga osutasid neile tõhusat tuge ja relvaabi. Nüüd otsustas Türgi "kurdide küsimuse lahendada", Washington aga, teinud endale mitteomaselt argliku katse Ankarat mõjutada, pühkis käed toimuvast puhtaks ja vaatleb äsjaste liitlaste hävitamist külmalt pealt.

Erdogan lähtub faktist, et hetkel on Kurdi Rahvakaitse rühmadesse koondunud kõige aktiivsemad, võitlusvõimelisemad ja enim Ankara vastu häälestatud Kurdistani Töölispartei Türgi aladelt pärit liikmed. Kartes YPG levimist oma territooriumile, üritab ta likvideerida võimalikult palju potentsiaalseid vaenlasi. Tõepoolest, Töölispartei levitas avalikult Türgi Kurdistani iseseisvuse ideed, kuid välistas kategooriliselt terroritaktika selle saavutamise vahendina.

Ankarat ärritas eriti YPG toetamine nii USA kui tema liitlaste poolt, millega kaasnes helde rahastamine ja relvatarned, mis organisatsiooni märgatavalt tugevdasid. Nüüd, mil ISIS* Põhja-Süürias praktiliselt hävitatud on, ei kutsu aga keegi Rahvakaitset võitjate ühisesse pidulauda, mis kahtlemata kahjustab mitte ainult võitlust ISIS*e jäänuste vastu, vaid laiemas mõttes ka väikeste rahvaste usaldust suuremate suhtes mujal maailmas.

Türgi maaväeoperatsioon Süürias: kelle vastu ja mille eest sõdib Ankara >>

Kurdi alade asustamine Süüria põgenikega

Olles geograafiliselt ja poliitiliselt tähtis NATO liige, käitus Türgi pragmaatiliselt — kartmata sõjalise liidu või tema üksikute liikmete teravat reaktsiooni, otsustas Ankara Põhja-Süürias ohjad enda kätte haarata. Kuna ISIS on seal YPG abil praktiliselt hävitatud, loevad Ühendriigid ja tema koalitsioon oma peamise eesmärgi saavutatuks ja on valmis piirkonnast lahkuma. Ka Bašar Assadil pole sinna lähiajal asja, sest ala on tema suhtes vaenulike mässajate kontrolli all.

Türgi peamiseks liitlaseks võitluses YPG vastu sai Vaba Süüria Armee (VSA). Araablaste üksused, kes veel hiljuti ameeriklaste koalitsiooni toetusel kurdidega õlg-õla kõrval võitlesid, ei nõustu nende vastu sõdima ega ka Türgile alluma. VSA moodustus omal ajal Assadi valitsuse vastu mässama hakanud Süüria ohvitseridest, kuid sattus sisemiste vastuolude tulemusel islamiradikaalide kontrolli alla. Hetkel koosneb rühmitus valdavalt Süüriasse sõdima tulnud tadžiki ja usbeki võitlejaist. Asjaolu, et neil pole midagi ka kurdidega sõdimise vastu, muudab nad Türgi jaoks sobivaks tööriistaks.

Süürias on nad mõistagi võõrad ja lisaks mitteusaldusväärsed, mistõttu Ankara ei soovi kontrolli piirkonna üle nende kätte usaldada. Selleks on Recep Erdoganil teised plaanid. Türgisse on kogunenud ligi 3,5 miljonit süüria põgenikku. Viimase poolaasta jooksul on nende hulgast välja valitud esimese 13 Põhja-Süüriasse loodava uusasunduse tulevased elanikud, kelle baasil moodustatakse pagulaste koduriiki naasmist ettevalmistav platsdarm Türgiga piirnevatele kurdi aladele.

Lääne meedia: Türgi operatsioon Süürias muudab radikaalselt sõja käiku >>

Selle manöövriga loodab Erdogan sulgeda türklaste vastu vaenulikult meelestatud kurdidele tee üle oma riigipiiri. Türgi peab silmas ka kokkuleppeid, mis saavutati Iraani, Iraagi ja Venemaaga. Nad on valdavalt suulised, kuid kokkulepe on kokkulepe. Erinevalt USA-st puuduvad Venemaal YPG-ga lähemad sidemed või talle antud garantiid, kuid Venemaa hindas kurdide panust võitluses ISIS*e vastu väga kõrgelt ega kiida Ankara tegevust heaks. Samas ei pea ta kurdidele osalt nende endi süül osaks saanud hädasid piisavaks põhjuseks, et uuesti Türgiga tülli minna.

Курдский боец в Ракке
© REUTERS / GORAN TOMASEVIC
Kurdi võitleja Raqqas

Vastavalt mitmetele Süüria, Venemaa ja Iraani vahelistele kokkulepetele jäi Põhja-Süüria küsimus vaherahuläbirääkimiste objektiks, mistõttu pooled peaksid sealsete küsimuste lahendamisel sõjalisi meetodeid vältima.

Kelle vastu kurdi võitlejad oma relvad pööravad?

Seega ei pea Türgi kartma teravat reaktsiooni ei Venemaa ega Iraani poolt. Mis saab edasi? Türgi viib oma plaani kahtlemata ellu. Piirkond puhastatakse Rahvakaitse üksustest, nende rolli võtavad ajutiselt üle VSA võitlejad, keda oleks korrektsem palgasõdureiks nimetada. Türklased võivad YPG-le suuri kaotusi põhjustada, kuid rühmade lõplik hävitamine ei ole võimalik.

Kuidas kurdid peale neile osakssaanud kallaletungi käituvad ja endiste liitlaste reeturlikkusele reageerivad? Kas Rahvakaitse suhtumine terrorimeetoditesse jääb endiseks või vaadatakse see ümber?

Tõenäoliselt mitte, kui jutt on organisatsioonist tervikuna. Mis aga puutub teatud hulka suure lahingukogemusega kurdi võitlejaisse, siis võivad nad hõlpsasti otsustada, et omavad moraalset õigust pettumuse ja osakssaanud ebaõigluse eest kätte maksta. Sellest aspektist võib Afrini operatsiooni käivitamine Türgile väga tõsiseid tagajärgi tuua, arvestades Rahvakaitse võitlejate poolt saadud võitluskogemust, neile antud relvi ja raha.

Venemaa hoidis Süürias ära Liibüa-taolise lakkamatu kodusõja >>

Kurdid jäävad rahvaks, kelle põline territoorium on jagatud erinevate riikide vahel, allutatud võõrvõimudele, kus elanikkond on jagunenud erimeelsetesse hõimudesse, ideoloogiatesse ja usunditesse. Selline on inglaste poolt jäetud kingitus Osmanite impeeriumi lagunemise päevilt, mil Lähis-Ida dekoloniseeriti ja uued riigipiirid kindlate tagamõtetega maha märgiti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Tagid:
analüütika, kurdid, terroristid, Oliivipuuoks, NATO, YPG, ISIS, Recep Tayyip Erdoğan, Venemaa, USA, Afrin, Põhja-Süüria, Türgi, Süüria

Peamised teemad