20:18 22. Veebruar 2018
Tallinn-7°C
Kuula otse
Juba endine Hollandi välisminister Halbe Zijlstra

Hollandit tabasid esimesed kaotused Venemaa agressiooni asjus

© AFP 2018 / Emmanuel Dunand
Analüütika
lühendatud link
Irina Alksnis
5440

Hollandi välisminister tunnistas oma värskes intervjuus, et on oma kohtumise kohta Putiniga Venemaa presidendi suvilas 2006. aastal valetanud

Irina Alksnis, RIA Novostile

Iga kord, kui Venemaa otsustab, et on lääneriikide puhul kõigest aru saanud, roosad prillid tema suhtes eest võtnud ja vaatab teda täiesti kaine pilguga, leiab seesama lääs mooduse tõestada, et tegemist oli enam kui eksitusega.

Järjekordse õppetunni andis Holland. Selle riigi (tõsi küll, eilsest juba endine) välisminister Halbe Zijlstra tunnistas oma värskes intervjuus, et on oma kohtumise kohta Putiniga Venemaa presidendi suvilas 2006. aastal valetanud. Toona tulevane minister töötas sel ajal naftakompaniis Shell ja käis koos firma peadirektori Jeroen van der Veeriga Moskvas.

Teiste hulgas on Putini nimekirjas ka Venemaa presidendi administratsiooni juht Anton Vaino
© Sputnik / Алексей Дружинин

2016. aastal teatas Zijlstra Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei konverentsil, et sel kohtumisel tutvustas Venemaa president riigipiiride laiendamise ja "suure Venemaa" loomise plaane – koos Valgevene, Ukraina, Balti riikide ja vahest ka Kasahstani lülitamisega selle koosseisu.

Nüüd siis tunnistas Zijlstra üles, et tegelikult midagi sellist ei toimunud. Tegelikult oli tema sõnul kõik pisut teisiti. Tema isiklikult kohtumisel ei viibinud, kuid selles osales keegi "teine inimene", kes jutustaski ümber Venemaa presidendi sõnu "suurest Venemaast".

Sealt edasi aga oli kõik lihtne. Zijlstra on libedasti selgitanud: "See on geopoliitika jaoks oluline lugu. Ma "kirjutasin loo ümber" enese arvele olemaks kindel, et teabe avalikustamine ei seosuks selle inimesega, kes seal tegelikult käis. Sest sellel võiks olla tagajärgi nii tema kui tema ettevõtte jaoks."

Ülestunnistus mõjus muidugimõista pommiplahvatusena. Ministrit asus kaitsma Hollandi peaminister Mark Rutte, kes nimetas Zijlstra tegu "mõtlematuks", kuid märkis, et jutt ei käi libainfost, kuna "jutu sisu ei vaidlustata" (vaat sulle säh).

Tõsi, sedamaid sekkus asjasse ministri endine ülemus van der Veer. Ei pea olema kolmandat silma laubal, et taibata: justnimelt tema oli kohal sel ammusel kohtumisel Putiniga ja oli Zijlstrale allikaks, kelle kaitseks too väidetavalt selle loo "ümber kirjutaski".

Hollandi peaminister Mark Rutte
© Sputnik / Алексей Никольский

Nõnda siis lausus Shelli endine tippjuht ajakirjanikele, et ta tõesti teatas Zijlstrale kohtumisest Putiniga, kes vestluse käigus kasutas "ajaloolises kontekstis" sõnapaari "suur Venemaa", pidades silmas, et varasematel aegadel oli riigi territoorium praegusest tublisti suurem. Van det Veer rõhutas, et tema ei kõnelnud tulevasele ministrile midagi, mis lubanuks tõlgendada neid sõnu "agressiivses tähenduses", nagu minister seda kokkuvõttes tegi. Võib-olla just van der Veeri kommentaar saigi Zijlstra ministrikarjäärile saatuslikuks, kuna selgus, et tema "pajatuse sisu" on läbinisti valelik.

… Kogu see lugu pole huvipakkuv mitte selle poolest, et kõrge riigiametnik valetas, ja isegi mitte seeläbi, et ta ei tunne antud asjas süümepiinu ja ülepea loeb oma tegu sisuliselt õigeks.

Colin Powell, kes vapustas valge pulbriga katseklaasi demonstreerimisega ÜRO-s, on saanud küünilise ja häbematu vale sümboliks, mida lääs oma sihtide saavutamiseks rakendab. Aga ei saa jätta tunnistamata, et tol ajal käis jutt tõepoolest ulatuslikest riiklikest huvidest, hiigelsuurest rahast ja ülemaailmse tähendusega asjadest. Ühendriikidel oli tarvis põhjendust sissetungiks Iraaki ja selleks korraldasid nad grandioosse ülemaailmse tähendusega võltsingu. Kogu toimunu vastikuse juures ei saa jätta möönmata nende sündmuste mastaapsust.

Sel taustal tekib õigustatud küsimus: aga mispärast Zijlstral seda väljamõeldist vaja oli? Millist eesmärki ta silmas pidas? Mida ta tahtis saavutada?

Vastuseks sobib kõige paremini väljend tänapäevasest noorteslängist. Tuleb välja, et Hollandi välisminister toimis sedasi ainuüksi "haipimiseks", kusjuures selle sõna otseses tähenduses. Vähetuntud isik tõmbas endale laialdase tähjelepanu väidetavalt just temaga juhtunud looga maailma ühe kõige tuntuma ja mõjukama inimese osavõtul. Hiljem aga juhtus nii, nagu anekdoodis: mitte sada rubla, vaid rubla, mitte kaardilauas, vaid doominos, mitte ei võitnud, vaid kaotas. Sedasorti lugusid juhtub argielul põhinevates tõsielusaadetes ja niinimetatud menukate blogijate seas.

Kuid tuleb tunnistada, et ministrilt, liiatigi välisministrilt ja pealekauba Vana Euroopa omalt ootad siiski veidike enamat kui napivõitu ühiskondliku vastutusega neiukestelt, kes Instagramis oma kontosid sisustavad. Aga et vapustatud venekeelne auditoorium lõplikult pihku saada, toetas Zijlstrat riigi peaminister, teatades täiesti tõsimeeli, et midagi kohutavat pole toimunud – see mees tahtis ju kõige paremat.

See osutus muidugi raskeks katsumuseks Venemaale, kes viimaste aastatega on aru saanud, et meie lääne partnerid on salakavalad, valelikud ja põhimõttelagedad, ent siiski lohutanud end illusiooniga, et nad elavad suure poliitika vallas ja mõtlevad vastavates kategooriates.

Nüüd siis tuleb leppida mõttega, et lääne poliitika, isegi kõige vanemate suurriikide oma on tõepoolest degenereerumas "kollektiivseks Nastja Rõbkaks". Ja sedagi veel parimal juhul.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Vladimir Putin, Halbe Zijlstra, Venemaa, Holland

Peamised teemad