17:11 23. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1083
  • RUB72.7560
Valijad andsid Putinile piiramatud volitused

Valijad andsid Putinile piiramatud volitused

© Sputnik / Алексей Дружинин
Analüütika
lühendatud link
Rostislav Ištšenko
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
7764

Mitte keegi ei kahelnud, et praegune Venemaa president valimised võidab. Putini absoluutne valimisvõit, mis kinnitas elanikkonna täielikku toetust praegusele kursile, tagab veel enamgi kui järgmised kuus aastat presidendivõimu.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse Analüüsi- ja prognoosikeskuse juht

Esialgsete andmete põhjal oli osalusprotsent ligi 70 (68% peale 98% hääletussedelite töötlemist), kusjuures rohkem kui 76.5% valijatest andis oma hääle Vladimir Putinile.

Et seda tulemust arvulises mõistes hinnata, siis võrreldes eelmiste valimistega presidendi poolt kogutud 5 miljonit lisahäält on oluliselt rohkem, kui kõigis kolmes Balti riigis valijaid.

Keegi ei kahelnud
Välismaa riigijuhid õnnitlevad Vladimir Putinit presidendivalimiste võidu puhul
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Mitte keegi ei kahelnud, et praegune Venemaa president valimised võidab. Samuti oldi kindlad, et Vladimir Putin saavutab võidu juba esimeses valimisvoorus. Kuidas ka kohalikud humoristid Läänemaailma "sõprade ja partnerite" üle ei itsitaks, kuidas rahvalooming neid ka ei välja ei naeraks, teenivad saatkonnad ja luurajad siiski oma palga eest ka tööd ning hindavad Venemaal valitsevat poliitilist olukorda palju paremini kui taksojuhid või juuksurid.

Peale 2012.a. ei arvestanud ükski adekvaatsetest Lääne poliitikutest enam Maidani võimalikkusega Venemaal. Kui see juba 6 aastat tagasi ei õnnestunud, siis peale Krimmi ja Süüriat polnud enam lootustki.

Poliitilisi mänge ei planeerita mitte lihtsalt pikaks, vaid väga pikaks ajaks. Tänane kaotus osutub fataalseks vaid juhul, kui lüüasaanud riik eksisteerimast lakkab. Kui allajäänud riik aga selle üle elab, proovib ta kaotatu kindlasti tasa teha – nagu seda suutis Venemaa NSV Liidu lagunemisele järgnenud 25 aasta jooksul.

Seepärast polnud meil kahtlustki, et kaotades jooksvail valimistel, üritavad meie välispoliitilised oponendid järgmisel korral revanši võtta. Seega oli 18. märtsil toimunu neile huvitav vaid edasise mängu tarvis platvormi ettevalmistamiseks.

Venemaa "sõprade" ülesanne oli väga lihtne –mobiliseerida kõik opositsioonliikmed – nii vasak- kui parempoolsed, liberaalid ja "patrioodid", need, "kes igatsevad uute nägude järele" või kes "kunagi valimas ei käi." Ühelt poolt oli vaja maksimaalselt osalusprotsenti alandada, väites, et tulemus on niigi ette teada. Teisalt aga viia Putinile antavate häälte arv miinimumini.

Teoreetiline võit esimeses tuuris 55% häältega 60% valimisaktiivsuse korral võimaldanuks teatada, et Venemaa ühiskond ei toeta jooksvat poliitikat, ega soovi "vastasseisu Läänemaailmaga."

Putin võitis valimised rekordtulemusega, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Sõprade ja partnerite" mängud

"Partnerid" asunuks kohe kaotatud hääli lugema ja jutustanuks meile järgmise kuue aasta jooksul sellest, kuidas "rahvas võimust võõrdub" ja "uut liidrit otsib." Ei tasu arvata, et see olnuks vähemõjuv strateegia. Lääne taktikaks ei olnuks ka siis oma kandidaatide võidu taotlemine tulevastel valimistel. Nende eesmärgiks olnuks endiselt praeguse kursi poolt ja vastu olevate häälte arvu võrdsustamine

"Partnerid" oleksid väga tahtnud ligikaudsetki tasakaalu. Üldine tulemus 55% 45% vastu võimaldanuks alustada aktiivset mängu võimu vastu, eesmärgiga teda mitte kukutada, vaid lihtsalt olukorda destabiliseerida.

Siseprobleemid pidanuks siduma Kremli käed välispoliitilistes küsimustes, muutma ta haavatavamaks, sundima välismaal kasutuses olevaid ressursse vaid siseriiklikult rakendama.

Rahvusvahelise aktiivsuse piiramine tähendanuks liitlastele osutatava abi vähendamist, mis muutnuks nad haavatavamaks ja sundinuks neid uusi julgeolekupartnereid otsima. Venemaa suhtes käivitunuks seesama stsenaarium, millesse USA käesolevaks hetkeks sattunud on – traditsiooniliste Lähis-Ida partnerite toest ilmajäänuna ja suurte raskustega Läänemaailma Atlandiülese ühtsuse kuvandit säilitamas.

Tapa end ise

Nõukogude Liidu ja ka teiste suurriikide lagunemise kogemus näitab, et välispoliitiliste võimaluste kahanemisega kaasneb ka majandussuutlikkuse kiire vähenemine, mis omakorda viib elanikkonna sissetulekute ja eelarvelaekumiste vähenemiseni.

Riik sattub suletud ringi, ajaloolis-poliitilisse keerisesse, mis viib vääramatult lootusetuse suunas. Sellest väljapääsu leidmine nõuab tohutuid pingutusi, kõigi ressursside koondamist, andekat juhtkonda ja vähemalt ühe põlvkonna täielikku eneseohverdust. Niisugust tingimuste kokkusattumist juhtub aga harva.

Äsjased valimised pidanuks andma Venemaale esimese ja praktiliselt märkamatu tõuke nõrgenemise ning suurest geopoliitilisest mängust väljalangemise suunas. Edasine olnud vaid tehnika ja aja küsimus – kokku kulunuks selleks 10-15 aastat. Äsjalõppenud valimiste tulemus tagab meile vähemalt needsamad 15 aastat suhtelist stabiilsust.

See on aeg, mil Venemaad hakatakse survestama ja konfliktidesse kiskuma. Kuid iga katse Venemaa ressursse siduda tähendab Moskva vastastele vajadust oma vastavaid ressursse rakendada, seejuures kordades suuremas mahus. Toetudes oma ülekaalukale majandusvõimsusele, on Lääs viimase 20 aasta jooksul just niimoodi talitanud.

Euroliit ja USA kulutasid oma vahendeid täiesti ebaefektiivselt, lähtudes põhimõttest "kuni paksuke kaalus alla võtab, sureb kõhnuke nälga." Selle tulemusena kõhn Venemaa hoopiski kosus, Lääs aga võttis kaalus sedavõrd alla, et tal puuduvad nüüdseks liigsed ressursid.

Seepärast tekkiski vajadus korrata NSV Liidu lammutamisel kasutatud trikki – Venemaa peatamist tema enda vahendite abil – milleks oli tarvis sisemine konflikt tekitada.

See on nokaut

Vladimir Putini absoluutne, nokaudiga võit presidendivalimistel tähendab kodanike ülekaalukat toetust presidendi valitud kursile ja täiendavat monoliitsust vastuseks suurenenud välisele survele. See tagab püsikindluse palju enamaks, kui vaid järgnevaks kuueks valitsemisaastaks. Poliitikale on iseloomulik teatud inertsus – stabiilsus ei muutu hetkeliselt ebastabiilsuseks. Vajalik on üpris pikk üleminekuperiood.

Valimisaktiivsus Venemaa presidendivalimistel Eestis saavutas Balti riikide jaoks rekordilised 34%
© Sputnik / Вадим Анцупов

NSV Liidus kulus selleks peale Brežnevi surma 10 aastat, kuhu mahtus rida peasekretäre ja mida kroonis Gorbatšovi küündimatu valitsemisperiood. USA-s kestab juba kümnendat aastat 2008.a. alanud kasvava ebastabiilsuse periood, mis paljuski 80.aastate Nõukogude Liidule sarnaneb.

Seejuures on Washingtoni käepärast oluliselt suuremad vahendid, kui omaaegsel NSV Liidul. Ameerika ühendriikidel on võimalus oma huvides kasutada kogu Euroopa ja poole ülejäänudki maailma ressursse, kuid praegune globaalne poliitilis-majanduslik süsteem, mille aluseks on USA jagamatu ülemvõim, suudab veel kümme aastat püsida ainult juhul, kui ta mängib kindlale võidule, saavutades igal aastal kasvõi pisikesi edusamme ja juhindudes selgest plaanist, mil on konkreetsed ajalised raamid ning perspektiiv.

Perspektiivi puudumisel väheneb ressursside mobiliseerimise ja koondamise võimekus järsult, koos samaaegse Läänemaailma eliidisisese konflikti tekkimise tõenäosuse olulise suurenemisega. Kuus aastat garanteeritult edukamat arengut ja veel vähemalt kuus aastat suhtelist stabiilsust Venemaa jaoks isegi kõige mustema stsenaariumi korral ei jäta Läänele mingeid šansse.

Uus globaalne konfiguratsioon

Käesoleval aastal on veel võimalikud katsed Venemaad nahaalselt murda, näiteks välise surve järsu ja ootamatu suurendamise abil, kasutades selleks sõjaohuga šantažeerimist. See oleks aga ilmne bluff, mis sarnaneks Theresa May ja tema valitsuse katsetele parandada Venemaaga algatatud konflikti arvelt oma sisepoliitilist positsiooni ning siduda Euroopat hirmu abil Suurbritannia külge. Ülesanne on lahendamatu nii väikese Britannia kui ka kogu Läänemaailma jaoks tervikuna. Venemaaga otseste kokkulepete sõlmimise tõenäosus Euroliidu liikmete hulgas hakkab pidevalt suurenema.

Jooksev aasta on veel suhteliselt raske, kuna Euroopa juhid – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia – hakkavad uue poliitsüsteemi tingimuste üle aktiivselt kauplema. Seda, kuivõrd julmaks niisugune kauplemine minna võib, nägime Vene-Türgi partnerluse kujunemise näitel Süürias. Aasta lõpuks, hiljemalt järgmiseks suveks, peaks olema võimalik uue globaalse suheteraamistiku kujunemisprotsessile hinnanguid anda.

Kes õigeaegselt otsuseid ei langeta, on lootusetult hiljaks jäänud, nagu Ukraina, kes lootis 2014.a. koos Läänemaadega sanktsioonide poolt hävitatud Venemaa varasid jagada, kuid on tänaseks ise oma endiste "demokraatlike partnerite" silmis potentsiaalseks jagamisobjektiks muutunud.

Põhimõte "Sure sina täna, las mina suren homme" on Lääne mõttemallides üldtunnustatud – seda laiendatakse globaalse kogukonna kõikidele liikmetele, kaasa arvatud Euroliidu ja NATO kõige lugupeetumad liikmesmaad.

Ida-Euroopa piiririikidele, kes alles hiljuti rõõmuga Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ridadest Euroopa Liitu tormasid, on jäänud väga vähe aega, et langetada uus vastutusrikas otsus. Vastasel juhul ei pruugi nad märgata, kuidas nad ise kui mitte otsese tükeldamise, siis vähemalt Euroliidu "vanemate vendade" poolse majandusliku paljaksriisumise ohvriteks muutuvad.

Venemaa valijad andsid Vladimir Putinile ajaliste piiranguteta volitused mitmepooluselise maailmakorra lõplikuks rajamiseks. Teistel tuleb selle uue reaalsusega kuidagi leppida. Mida varem seda mõistetakse, seda parem asjaosalistele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Tagid:
Vladimir Putin, president, Venemaa

Peamised teemad