07:15 23. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1759
  • RUB78.5108
Ajakirjanik ja politoloog Armen Gasparjan

Gasparjan: Eesti meenutab ühiskorteris üles kasvanud puudega last

© Sputnik
Analüütika
lühendatud link
22874

Oma Moskva vastu suunatud rünnakutega meenutab Eesti ühiskorteris üles kasvanud puudega last, kes aeg-ajalt endiste naabrite juurde tagasi pöördub ja neile kulbiga ukse pihta prõmmib, märkis politoloog.

TALLINN, 9. aprill — Sputnik. Eesti sõjakad katsed relvadega täristada on topeltmäng, mis ette nähtud nii sise- kui välispublikule ning mida keegi tõsiselt ei võta, märkis ajakirjanik ja politoloog Armen Gasparjan oma iganädalases kokkuvõttes lähivälismaa sündmustest raadiole Sputnik.

Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all >>

Siseauditooriumile on vaja näidata, et Euroopa on koos Eestiga, välismaisele publikule aga, et riik vajab hädasti kaitset, mis omakorda tähendab vajadust relvade järele. Sest nagu näete, on igal pool korralagedus – presidendiks valiti hoopis Trump, Skripal mürgitati, Süüria terroristid aeti laiali, Ukraina hääbub juba neljandat aastat. Meie oleme järgmised – venelased tulevad kindlasti, seepärast aidake meid, andke meile relvi, muidu on ka teie laul lauldud.

Seejuures ei kavatse keegi tõsiselt sõdima hakata. "Kellega sõdida? Venemaaga? Isegi tuumarakette arvestamata – kes avaldaks soovi Vladimir Putini poolt 1. märtsil demonstreeritud uute relvaliikide vastu astuda?" soovitab Gasparjan järele mõelda.

Tema arvates meenutab eestlaste käitumine vägagi poolakaid, kes samuti rääkisid, et kurjad venelased Poola okupeerivad, mistõttu neil on hädasti "Patrioti" õhutõrjekomplekse vaja. "Olgu pealegi, siis paigutame meie Kaliningradi "Iskanderid." Mille peale Poola koheselt teatab – kas näete, mis toimub? Meil on nüüd veel rohkem relvi vaja," meenutab poliitik.

Erinevus nende riikide vahel on vaid selles, et Poola on "haaremis" Eestist enam armastatud naine. Poolaga russofoobias võistlemine on Gasparjani arvates nurjumisele määratud. Poolakad oli russofoobsed juba siis, kui eestlased veel isegi oma riigist ei unistanud. Oleks naiivne arvata, et poolakatelt õnnestuks see turunišš ära võtta. Varssavi veneviha taseme ületamine on lootusetu üritus ja aja raiskamine.

Gasparjan: Eesti ajaloolased korrutasid küüditatute arvu kümnega >>

"Ostis Eesti endale relvad – ja mis edasi? Mis muutus? Kas Venemaa relvapotentsiaal kadus? Kas tema sõjaväe lahinguvõimekus vähenes? Kas Moskva sõjaline doktriin muutus ja sellesse lisati esimese punktina "erilise tähelepanu osutamine Eestile? Milleks seda kõike vaja on?" soovitab politoloog olukorda analüüsida.

Железнодорожная станция порта Силламяэ способна перерабатывать более десяти миллионов тонн грузов в год. Аналогичные общие мощности по перевалке грузов и у расположенных в гавани терминалов
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Eestis arvatakse ilmaaegu, et iga venelane, kes hommikul silmad avab, alustab päeva Kalašnikovi automaadi puhastamisest, mõeldes, kuidas Eestit kiiremini okupeerida. Eesti valis oma tee ega ole Venemaale vajalik," teatab Gasparjan, "Ma kuulen seda äraleierdatud laulu 90.-ndate keskpaigast saati – "Venelased tulevad ja vallutavad meie maa." Sellisest seisukohast ei ole aga Balti riigid Venemaal enam kellelegi huvitavad."

Illustreerimaks pidevaid Eesti rünnakuid Moskva aadressil soovitas ta ette kujutada olukorda, mis võiks tekkida peale ühiskorteri elanike lahku kolimist: "Te elasite ühiskorteris. Naabriperes oli laps, kel polnud peaga kõik korras ja kes käitus aeg-ajalt imelikult. Inimestele antakse uued elamispinnad, kuid laps arvab miskipärast endiselt, et elab teiega koos. Ta käib ringi, tagudes kulbiga poti pihta, et talle tähelepanu osutataks ning teataks, et ta on jätkuvalt olemas…"

Valitsus kehtestab sissesõidukeeld nn Magnitski nimekirjas olevatele isikutele >>

Olukord muutub aasta-aastalt veidramaks. "Ma ootan huviga, kuni üks Balti riikidest otsesõnu välja ütleb: "Me teeme kõik, et Venemaad ärritada, aga need jõledad venelased ei reageeri sellele mingil moel. Võib-olla kehtestaksite nende vastu veel mõned sanktsioonid?" lõpetas Gasparjan.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
analüütika, poliitika, rünnak, relvastus, NSV Liit, NATO, Armen Gasparjan, Poola, Eesti, Venemaa

Peamised teemad