14:53 17. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Theresa May

Me teile kirjutasime, ärge mitte salakegi: May jäi silma Venemaa peaprokuratuurile

© AP Photo / Stefan Rousseau
Analüütika
lühendatud link
"Inglanna õiendab häda" (136)
57 0 0

Koostööst keelduda, tumma mängida ja kui rääkida, siis ainult süüdistusi Venemaa vastu, seda on Ühendkuningriigi peaminister õppinud kunagi siseministri ametis olles ja nüüd näitab ta oma oskusi "Skripali asjas".

Olga Bugrova, raadio Sputnik

Venemaa on kõiges süüdi ja punkt. See on Theresa May "luisk", millel ta oma vaimutugevust ihus juba Ühendkuningriigi siseministri ametikohal olles.

Sellel ametikohal võttis kivikõva naine oma eelkäijatelt üle tava mitte järgida kriminaalasjades vastastikust õigusabi ette nägevat Euroopa konventsiooni, vähemalt Venemaa suhtes, mida tõendab Venemaa peaprokuratuuri avalikustatud kirjavahetus "Theresa May — Ühendkuningriigi ja Põhja-Iirimaa siseministriga."

Need Boris Berezovski ja Aleksandr Litvinenko juhtumitega seotud dokumendid selgitavad paljutki Londoni seisukohtades "Skripali juhtumis". Esiteks on Venemaa nende järgi otsustades pöördunud rohkem kui 20 korda tulemusteta Briti Siseministeeriumi poole palvega kaitsta Venemaa kriminaalasjadest läbi käivaid, kuid Ühendkuningriigis elavaid isikuid. Teiseks, nagu märkisid Venemaa peaprokuratuuri esindajad, on Ühendkuningriigi "pädevad asutused" tagasi lükanud juba 60 Venemaa 83-st väljaandmistaotlusest oma kodanike kohta, kes figureerivad kodumaal toime pandud kuritegudes.

Ühendkuningriigi keeldumine koostööst ei tähenda aga hoopiski tegevusetust. Vastupidi, iga kord järgneb Londoni vägagi aktiivne tegevus, kusjuures ikka ja jälle sama, varem välja töötatud stsenaariumi kohaselt. Mõni "tegelane", keda Venemaa on 20 korda kaitse alla võtta palunud, on ootamatult ohvriks langenud, mille pinnalt keritakse üles põhjendamatuid süüdistusi Venemaa vastu.

Maria Zahharova
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Polegi oluline, mis selle inimesega juhtus: kas teda taheti tappa, nagu Boriss Berezovskit 2003. aastal, kas ta mürgitati surnuks, nagu Aleksandr Litvinenko 2006. või "märgitus" ta vaid pisut, nagu nüüd Sergei Skripal, kes juba paraneb. Siin on peamine esitleda seda isikut Venemaa võimude vastasena, süüdistada seda võimu kohutava kuriteo toimepanemises kuningriigi territooriumil ja mitte mingil juhul esitada tõendeid — see detail on Londoni mängu kuldne reegel.

"Mängust" keelduma ei ole Ühendkuningriik suuteline. Seepärast ei täidagi ta vastastikust õigusabi käsitlevat Euroopa konventsiooni ega kavatsegi kedagi Venemaale välja anda. Vastupidi, on ju väga hea omada "taskus" võimalikult paljude Venemaa kriminaalasjade võtmeisikuid (millele on lihtne anda poliitilist värvingut). Neid saab vajaduse korral "taskust" välja võtta, panna kuskil pargipingile istuma ja nii edasi, ja siis maailma üldsus Moskva vastu üles ässitada ja näost siniseks minekuni Venemaa-vastaseid sanktsioone nõuda.

"Inglanna õiendab häda">>

Nii nagu kirglik kalamees varub aegsasti plekk-karpi vihmausse ja hoiab neid igaks juhuks – äkki saab homme kalale ja siis on sööt juba olemas. Võibolla ongi Londonis rammusaid vihmausse, ainult et õngekonksud, mille otsa "Vene tuurapurikaid" peaksid hakkama, kipuvad roostest murenema ja ka tuurapurikad ise pole ammu enam rumalad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
"Inglanna õiendab häda" (136)
Tagid:
Aleksandr Litvinenko, Boris Berezovski, Julia Skripal, Sergei Skripal, Theresa May, Ühendkuningriik

Peamised teemad