03:36 25. Aprill 2018
Tallinn+ 6°C
Kuula otse
Вид на Капитолий США в Вашингтоне

Ameerikas algasid liberalismi matused

© AFP 2018 / Mandel Ngan
Analüütika
lühendatud link
6340

Ameerika professor kirjutas raamatu sellest, et liberalism, ehk läänemaailma alustalaks olev idee, on läbi kukkunud. Täpsemalt – surnud.

Dmitri Kosõrev, RIA Rossia Segodnja poliitiline vaatleja

Ameerika vaatleja kinnitab oma uurimuses: liberalism on tõesti surnud. Tahaks omalt poolt küsida – mis siis, kui ta tapeti?

Jutt ei ole marginaalsest tähelepanupüüdjast, kes mitte kellelegi huvi pakkuva raamatu välja andis. Patrick J. Deneen, Chicago lähistel asuva Notre Dame'i ülikooli professor ning tema teos "Miks liberalism läbi kukkus" on muutunud aruteluteemaks Ameerika juhtivates väljaannetes ja filosoofilistes klubides. Paljud tunnetasid ilma selletagi liberalismi lõpu lähenemist, kuid keegi pidi need mõtted ka selgelt paberile panema. Tegu on märgilise sündmusega.

Simonjan: miks me enam Läänest lugu ei pea >>

Liberalismi võib kokku võtta ühte väljendisse. Millega algab USA 1776. a. vastu võetud iseseisvusdeklaratsioon? Just sellega: "Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuses ja õiguses." Sedasama väidet praegu maha maetaksegi.

USA president Donald Trump
© REUTERS / CARLOS BARRIA

Esmase liberalismi aluseks oli idee, mille järgi inimene on nii ühiskonnast kui riigist sõltumatu, talle kuuluvad võõrandamatud õigused ja talle tuleks anda nii palju vabadust, kui vähegi võimalik, et ta isiklike sihtmärkide poole võiks püüelda.

Seda ideed väljendasid Thomas Hobbes (XVI-XVII sajand) ja John Locke (XVII-XVIII sajand), siia sobib ka Jean-Jacques Rousseau oma ideega, et riik on ainult vabade kodanike palgatud juhataja. Siia seltskonda kuuluvad ka Ameerika Ühendriikide asutajad George Madison ja Thomas Jefferson.

Täna selgitab Deneen, et see kaunis põhimõte on läbi kukkunud, olles algusest peale puudulik. See tähendab, et liberalism on jamps, sest eeldab, et inimene liigub oma eesmärkide suunas end ümbritsevat ühiskonda märkamata. Ja ka seetõttu, et liberalism lubas indiviidil rebida katki sidemed tema enda inimlikkusega – oma kultuuri, rahva, perekonna ja ühise hüve ideega. Said, mis tahtsid! Niisiis, aeg on liberalismiga mängimine lõpetada ja ehitada ühiskonna jaoks uus vundament, ütleb autor.

Süüria "keemiarünnaku" konflikt >>

Kuidas kommenteerib raamatut Christine Emba — üks väheseid Washington Posti autoreid, keda veel lugeda võib? "Viimase 15 aasta jooksul on enesetappude arv USA-s 24% võrra kasvanud – "Õnne indeksit" vaadates jääb maailma liberaalseim maa siin vähemliberaalseist ühiskondadest oluliselt maha. Enamik ameeriklasi leiab, et nende riik liigub vales suunas — lisaks tunnevad kodanikud end väga üksikuina. Liberalism aga ongi inimese üksindus – mida te siis tahtsite?

Riiki võib määratleda erinevalt – näiteks teatud territooriumil elavate ja ühiseid põhimõtteid, nagu väärtused, keel jne, jagavate inimestena. Hiljuti kirjutasin ma üldist rahvaloendust käsitlevates materjalides sellest, et USA ühiskond ja võimud üritavad uuesti selgusele jõuda, kellega ameeriklaste näol tegemist on. Nüüd aga seisame silmitsi tõdemusega, et peamine idee, millele Ameerika ühiskond rajati, on surnud.

Sõnavabaduse tapsid need, kes selle välja mõtlesid >>

Suri ta loomulikku surma? Vaatleme pisut lähemalt ameeriklase või laiemalt Lääneühiskonna elaniku igapäevaelu, võrreldes seda Hobbesi ja Rousseau lennukate ideedega.

Räägime just igapäevasest elust. Meie, kes me elame Ameerikast piisavalt kaugel, teame paljugi selle riigi poliitilisest süsteemist. Samuti muid nende välispoliitikat mõjutavaid aspekte. Kuid "vabana sündinud" inimene võib soovi korral poliitikast täiesti eemale tõmbuda – loobuda valimistel käimisest, ajalehtede lugemisest, teleri vaatamisest – mida paljud teevadki. Elamaks oma tavalist ja privaatset elu.

Võtame näiteks kohvi, veini või suhkru. Need ei ole kindlasti poliitikaga seotud. Uudised on järgmised: grupp pööraseid California aktiviste nõuab, et võetaks vastu seadus, mis kohustaks iga kohvikuomanikku paigutama oma asutuse seinale suure plakati, mis teatab, et kohvi tekitab vähki. Viimased uurimused näitavad muide just vastupidist.

USA sanktsioonid Venemaa vastu: Washington tegi taas valearvestuse >>

Sama tahetakse teha ka Iirimaal iga pudeli juures, milles on alkoholisisaldusega jook, kuigi uuringud näitavad, et mõõdukail alkoholipruukijail on onkoloogilisi haigestumisi vähem. Või suhkur. Suurbritannias lisati talle kui ohtlikule toitainele kohustuslik maks. Siin pole tegu vähi, vaid suhkruhaiguse või liigse kaaluga.

Te ütlete, et ühed vabad kodanikud võivad soovi korral teistele oma erinevat arvamust avaldada, kinnitades seda "teaduslike" faktidega – niisugustega, mis neile paremini sobivad. Kuid siis selgub, et üliagarat võitlust inimeste tervise eest juhivad kaks hiiglaslikku fondi, mis kuuluvad miljardäridest Bill Gates"ile ja Michael Bloombergile. Neil on suurepärane idee – vabastada inimkond valest eluviisist tingitud haigustest, kasutades selleks vägivalda, valitsuse keelde, makse ja muud.

Proovi sellisele survele vastu seista. Poliitikas võid sa mitte osaleda, kuid tass kohvi ja lusikas suhkrut…

Kõige liberaalsemad ühiskonnad teevad inimesed vastu nende tahtmist terveks, piiludes nii nende tassi kui taldrikusse – mida küll Rousseau ja Hobbes selle kohta ütleksid?

See pole veel kõik. "Vabana ja võrdseina sündinud" inimestele tehakse ümberõpet nende emakeele kasutamises. Jutt on poliitkorrektsuse fenomenist, mille üle algul nalja heideti, kuid mis nüüdseks kõigilt naerutuju ära on võtnud.

Kristlasi kiusatakse USA-s ja Euroopas usutunnistuse pärast taga >>

Pange tähele, seda ei tee mitte riik — võim kaasatakse alles viimase sammuna, kui "vabale ja võrdsele" on vaja anda otsustav hoop. Alustavad protsessi teised vabad isiksused, kellega liituvad erinevad fondid oma hiiglaslike eelarvetega, mis omakorda loovad rahvusüleseid struktuure, mis ühelegi valitusele ei allu. Oleme puudutanud vaid kaht näidet inimeste "eraelust", mõelge, kui palju neid veel võib olla.

On raske öelda, kas neis ühiskondades kunagi liberalismi ka tegelikult ellu viidi. Kui jah, siis suri ta kindlasti mitte loomulikku surma. Ta tapeti erilise julmuse ja küünilisusega just nende poolt, kes end liberaalsete väärtuste eest võitlejaina esitavad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
liberalism, võrdsus, analüütika, poliitika, õigus, ühiskond, Patrick J. Deneen, Donald Trump, USA

Peamised teemad