07:54 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Raketilöök Süüria pihta

Rooda: raketilöök Süüria pihta ei too kaasa tuumasõda

© AP Photo / Hassan Ammar
Analüütika
lühendatud link
Süüria "keemiarünnaku" konflikt (49)
5711

Sõjaväeluure analüütik Villem Rooda peab "keemiarelvaga" seotud objektide pihta antud raketilööki poliitiliseks sõuks, mis ei too kaasa tuumariikidevahelist konflikti.

TALLINN, 18. aprill – Sputnik, Aleksei Toom. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt 14. aprillil sooritatud demonstratiivne raketilöök ei suurendanud Venemaa ja NATO vahelise suuremahulise relvakonflikti ohtu, arvab sõjandusekspert, sõjaväeluure kõrgem eruohvitser Villem Rooda.

Washington teavitas varakult seotud osapooli eelseisvast rünnakust, andes neile võimaluse preventiivseid kaitsemeetmeid rakendada. Nüüd aga peavad osapooled läbirääkimisi selle üle, kuidas suhete edasist teravnemist ja juhuslikke konflikte vältida ning tulevahetuse korral üksteist mitte tabada.

Venemaa saatkond kahtleb Eesti välispoliitika sõltumatuses
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keemiarünnaku Süürias lavastas Suurbritannia>>

Tuumariigid töötasid aastakümnete jooksul välja kooseksisteerimise meetodid, mis vähendasid spontaanse vastumeetmete ahelreaktsiooni tekkimise riski. Raketilöökide poliit-show riske mõistagi ei vähenda, kuid see viidi ellu ebameeldivaid ja ohtlikke tagajärgi selgelt vältival viisil.

Rünnak, mis teostati vastuseks eeldatavale keemiarelva kasutamisele Süürias, meenutab sõjalisest vaatenurgast enam poliitsõud, kui karistusaktsiooni, arvab Villem Rooda. Maksta kätte kuriteo eest, kus seni pole mitte ainult süüdlased leidmata, vaid ka seadusrikkumise toimumine on küsimärgi all? Isegi siis, kui pidada Süüria president Assadi süüdlaseks vaid tema poolt varasemalt sooritatu eest, nõuab raketilöök siiski keemiarünnaku toimumise osas kaalukamaid tõestusmaterjale, kui seda on videoklipp veevoolikuga ja fotod väidetavatest kloori läbi kannatanuist. Poliitikuil on lubatud olla aeg-ajalt naiivsed, lihtusklikud ja liigselt usaldavad, kuid sõjaväelastele on see nende töö iseloomu tõttu keelatud.

Mis puudutab keemiarelvade väljatöötamiseks vajalikke "laboratooriume ja tootmisüksusi", siis ei kannata nende olemasolust rääkivad avaldused mingit kriitikat. Kui Washington ja Pariis sellest juba varem teadlikud olid, siis miks ei kasutatud sellist mõjuvat tõendusmaterjali Süüria valitsuse kuritegude kohta juba varem Venemaa käte sidumiseks? Või avanes "kogu tõde Damaskuse" salakavalusest ameeriklastele ja prantslastele vahetult enne raketirünnakut?

Vana, hea "Šilka" tõestab oma tõhusust

Raketilöögid suunati valdavalt Süüria armee endiste keemiarelvaobjektide pihta, mis olid kas täiesti maha jäetud, või muul otstarbel kasutusele võetud. Näiteks sõjaväelaste varustuse valmistamiseks.

"Ainsaks oluliseks sõjaväeliseks sihtmärgiks oli Homsis asuv laskemoonaladu," räägib eksluuraja Rooda. Ladu oli aga Süüria õhutõrje poolt niisama hästi kaitstud, kui teisedki Damaskuse jaoks olulised objektid, mistõttu ükski rakett objektini ei jõudnud.

Mida tasuks teada Trumpi "nutikatest rakettidest">>

Tuleb anda au Süüria õhutõrjujatele ja Vene spetsialistidele selle eest, mis nad vanade, kahe- ja neljaraudsete "Šilka" kompleksidega teha jõudsid. Kaasaegse elektroonika ja automaatsete juhtimissüsteemidega täiendatud 23-millimeetrised kahurid tõestasid oma tõhusust võitluses aeglaste ja madalalt lendavate "Tomahawkidega".

Enam kui miljon dollarit maksvate hävitatud tiibrakettide täpne arv jääb ilmselt saladuseks, kuid Villem Rooda arvates lasti vähemalt pooled neist alla odavate väikesekaliibriliste kiirlaskekahurite taga istuvate lihtsate süürlastest sõdurite poolt.Sõjaväeluure analüütik Villem Rooda peab "keemiarelvaga" seotud objektide pihta antud raketilööki poliitiliseks sõuks, mis ei too kaasa tuumariikidevahelist konflikti.

Inglaste ja prantslaste poolt välja lastud raketid on õhutõrje jaoks keerukam sihtmärk, mida on lihtsa "Šilkaga" raskem tabada, mistõttu nende resultatiivsus osutus paremaks. Kuid neistki saadi paarikümne vana NSV Liidu aegse õhutõrjeraketiga jagu.

Trump käitus targalt ja ettenägelikult

Ameerika ja Venemaa vahelise spontaanse konflikti riski Süürias ja selle võimalikku arenemist relvastatud vastasseisuks võib lugeda madalmaks ka piirkonna võtmeriigi Türgi seisukoha tõttu.

Ankara otsus raketilöögi ega muude Süüria vastaste rünnakutega mitte liituda tähendab, et USA ega NATO tema toega arvestada ei saa.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

Süüria "keemiarünnaku" konflikt>>

Seega ei saa ameeriklased Rooda arvates kasutada ei Türgi geograafilist asendit, õhuruumi ega seal asuvaid sõjalisi objekte Assadi armee vastu sõdimiseks, sest Ankara ei ole sellest huvitatud. Nad ei ole üldse huvitatud olukorra järjekordsest teravnemisest naaberriigis, millega kaasnevad põgenikud ja piirialade probleemid.

Veel üks USA peamisi liitlasi NATOs – Saksamaa, distantseerus sõjategevuses osalemisest. Aktsiooniga kaasa läinud Suurbritannias puhkesid aga kolmanda maailmasõja puhkemise võimalusest hirmunud kodanike meeleavaldused.

Teema:
Süüria "keemiarünnaku" konflikt (49)
Tagid:
Villem Rooda, Bashar al-Assad, Süüria

Peamised teemad