15:03 15. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1296
  • RUB76.3414
USA esitas tõenäoliselt Hiinale ultimaatumi

Trumpi ultimaatum – Hiina peab uuesti mahajäänuks muutuma

© AP Photo / Andy Wong
Analüütika
lühendatud link
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (39)
10831

USA esitas tõenäoliselt Hiinale ultimaatumi. Praktiliselt nõutakse Pekingilt, et Hiina nõustuks taas nõrgaks ja tehniliselt mahajäänuks saama, misjärel tal lubatakse hea käitumise korral Ameerika turgudelt kasumit teenida.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Viimaste päevade tähtsaimaks rahvusvahelise poliitika sündmuseks said poolsalajased läbirääkimised Donald Trumpi administratsiooni delegatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi juhtkonna vahel. Nende eesmärgiks oli vältida kahe riigi vahelise täiemahulise majandussõja puhkemine.

Toimuvatest läbirääkimistest ei olnud veel hiljuti teada midagi konkreetset, peale Hiina poole kuivade kommentaaride, mis ütlesid, et "poolte seisukohad on väga erinevad," ja Ameerika delegatsiooni viisakate hinnangute, mis piirdusid mõttevahetuse nimetamisega "otsekoheseks."

Üks USA delegaatidest lekitas siiski ajakirjandusele Trumpi esitatud ultimaatumi viis punkti, mis tõenäoliselt Hiina poolele esitati. Peale Washingtoni nõudmistega tutvumist tekib objektiivsel vaatlejal tõenäoliselt "ratsionaliseerimisettepanek" – USA dollaril olev moto "Me usaldame Jumalat" tuleks asendada Ameerika poliitika tegeliku deviisiga – "Meie meetod on jultumus!"

Praktiliselt nõutakse Pekingilt, et Hiina nõustuks taas nõrgaks ja tehniliselt mahajäänuks saama, misjärel tal lubatakse hea käitumise korral Ameerika turgudelt kasumit teenida.

Otsustades lekete järgi, millele Reuters ja teised infoagentuurid viitavad, näeb Trumpi ultimaatum välja järgmine:

Hiina peab:

1. Langetama oma lõivud vastavate Ameerika tariifide tasemele.

2. Tühistama piirangud Ameerika investeeringutele Hiina majanduse teatud sektoreisse.

3. Lõpetama küberrünnakud USA vastu.

4. Tugevdama Ameerika intellektuaalomandi kaitset.

5. Lõpetama riiklikud toetused kõrgtehnoloogilise valdkonna ettevõtetele.

Seejuures peetakse loomulikuks, et USA ei pea oma seisukohta mingilgi määral muutma ja kõik Hiina järeleandmised on ühepoolsed. Hiina peab ultimatiivsed nõudmised täitma hirmust majandussanktsioonide ja Ameerika turule juurdepääsu kaotamise ees.

Bloomberg avaldas omapoolse, põhjalikuma versiooni nõudmiste nimekirjast, kus iga punkt on detailsem. Ära on toodud ka kaks lisanõuet – Hiina loobub nii õigusest USA vastu WTO-s hagisid esitada, kui ka igasugustest vastumeetmetest ameeriklaste majandussanktsioonidele.

Otsustades selle järele, et nõudmiste sisu on kinnitanud kaks erinevat allikat ja ükski osapool ei ole esinenud ei ametliku ümberlükkamise ega kinnitusega, võib lähtuda põhjendatud eeldusest: "USA ajakirjandusele "lekitatud" ultimaatumi punktid vastavad kas täielikult või väga suures osas Ameerika läbirääkijate ametlikule seisukohale."

Selles valguses tuleb USA Rahandusministri Steven Mnuchini avaldust, kus dialoogi kirjeldati "väga heana", mõista nii, et hiinlastel jätkus viisakust või kannatlikkust ameeriklastele mitte kohe peale nimekirjaga tutvumist ust näidata.

Venemaa ja ka teiste riikide jaoks peaksid ultimatiivsed nõudmised Ameerika Ühendriikide välispoliitilisi harjumusi ilmekalt demonstreerima.

Esiteks ei saa mingist õiglasest, vastastikuselt kasulikust "win-win" lähenemisest juttugi olla. Ameeriklased ei ole põhimõtteliselt kompromissideks valmis ja võivad nõu pidada vaid kapitulatsiooni tingimuste üle.

Teiseks, kui Ameerika riik demonstreerib täielikku põlgust Venemaa seisukohtade suhtes ühes või teises küsimuses ning Vene huve täiesti ignoreerida püüab, ei tähenda see, et nad Moskvat väga vihkaksid või riiki eriliselt nõrgaks peaksid.

Washingtoni tegutsemispõhimõtteks on "Ninasarviku kehv silmnägemine ei ole ninasarviku probleem", millega näidatakse täielikku põlgust Hiina ja ka Euroliidu huvide suhtes. Vene-Ameerika suhete allakäigus ei olnud Venemaa tegevusel erilist rolli — seegi oli näide USA välispoliitiliste suhete lagunemisest.

Viimane oluline aspekt – Hiina ei sekkunud otseselt Süüria konflikti. Hiina ei võtnud Taivani tagasi, ehki tegu on Hiina territooriumiga. Hiinat ei süüdistatud sekkumises Ameerika valimistesse. Pekingit ei süüdistatud isegi riigist põgenenud ärimeeste või ametnike mürgitamises Lääneriikide territooriumil.

Hiina häkkereid ei kahtlustatud Brexiti toetamises. Hiina ei pakkunud Snowdenile Hongkongis poliitilist varjupaika. Tuleb välja, et Peking üritas Washingtoni väljavihastamist ja poliitiliselt ärakasutatavais skandaalides osalemist igati vältida.

Hiina Rahvavabariik ei teinud midagi sellist, mille eest Venemaa juba neljandat aastat Ameerika sanktsioonide all on. Kas sellest oli abi? Ei olnud. Praegu on riigil valida kapitulatsiooni (koos rahvusliku kõrgtehnoloogilise tööstuse hävitamisega) ja majandussõja vahel USAga, mis reaalselt Hiina gigantide ZTE ja Huawei vastu kehtestatud sanktsioonidega juba algas.

Tegelikkuses tähendab see, et lisaks Venemaale saavad nii Hiina kui ka Euroliit peagi oma nahal tunda sunnimeetodite kogu arsenali. Eriti peaks tähelepanu pöörama nõuete nimekirja kahele punktile, mis näitavad USA helli kohti.

Tegu on hagidega WTO-s ja riiklike toetustega teadusmahukasse tootmisse. Washingtonile ei meeldi, kui keegi peale nende kasutab rahvusvahelisi organisatsioone oma huvides – WTO-d, ÜRO-d, CAS-i jne. Samuti hirmutavad ameeriklasi võõrriikide otseinvesteeringud oma kõrgtehnoloogiasektoritesse.

Järeldus on ilmne – just sellega tulebki tegelda nii Hiinal, Venemaal kui ka teistel riikidel, kes ei soovi olla majanduslikult ja tehnoloogiliselt mahajäänute seas. Tasub meenutada, et internet on Ameerika sõjatööstuskompleksi (mis töötab hiiglaslike riiklike tellimuste najal) ja riigi ettevõtjate ühislooming. Pole põhjust arvata, et sedasama skeemi ei saaks korrata väljaspool USA-d, näiteks Venemaal.

Hiina parlament kiitis heaks presidendi ametiajapiirangu kaotamise
© Sputnik / Алексей Бабушкин

Moskval tasuks veel tähelepanelikult jälgida neid piiranguid, mida ameeriklased meie Hiina partnerite suhtes kehtestavad. Tõenäosus, et Xi Jinping ja tema meeskond "Trumpi ultimaatumiga" nõustuksid, on praktiliselt olematu, mis tähendab, et mõne aja pärast sulgub Hiina turg teatud Ameerika toodetele ja Hiina jääb ilma juurdepääsust teatud USA tehnoloogiatele, millest ta tänase päevani sõltub, nagu Hiina ajakirjandus ja ettevõtted seda ise kinnitanud on.

Mõningatel juhtudel (teatud toidukaupade tarnete puhul) võib Venemaa Hiina-poolseid vastusanktsioone ära kasutada, samuti on ka kõrgtehnoloogilisi suundi, kus Vene inseneridel on võimalik ühendada oma pingutused Hiina teadlaste omadega.

Vaatamata sellele, et Trumpi pooldajad tähistavad juba Hiina üle saavutatud võitu ja on kindlad ka teiste USA konkurentide alistamises lähitulevikus, ei tundu tõenäolisena, et Ameerika suudaks astuda konflikti kogu ülejäänud maailmaga ja võita. Trumpi nahaalsus on mõistagi hämmastav, kuid nagu Hillary Clinton 2010.aastal põhjendatult märkis, on USA-l raske Hiinaga karmilt rääkida, nagu tavakodanikul pole kerge oma pankuriga jämedalt käituda.

Siin on vihje faktile, et veel 8 aastat tagasi oli Peking Washingtoni suurim võlausaldaja ja sellest ajast pole olukord paremaks muutunud. Võimalik, et Trumpil on vaja konflikti Hiinaga just oma võlgade tühistamiseks, kuid selsamal päeval, mil ta seda teeb, kaob igasugune lootus Ameerika ülemvõimu säilimisele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (39)
Tagid:
ultimaatum, kaubandussõda, Donald Trump, Hiina, USA

Peamised teemad