20:41 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1388
  • RUB71.4389
Illustreeriv foto

Poola dikteerib Hiinale, Venemaale ja Saksamaale oma tingimusi

© Sputnik / Игорь Зарембо
Analüütika
lühendatud link
5411

2016.a. konteinerrongide arv oli 1700, neist 1130 liikus Hiinast Euroopasse, 572 aga Euroopast Hiina. Järgmisel, 2017.a. kasvas kogus rohkem kui 2 korda – 3700 rongini aastas (2400 Euroopasse ja 1300 Hiina).

Dmitri Lekuh agentuurile RIA Novosti

Eksperdid arutlevad aktiivselt "Siiditee majandusvööndi" probleemi üle. Sellest teatati paar päeva tagasi ilmunud Euraasia Arengupanga ettekandes "Siiditee transpordikoridorid – takistuste analüüs ja soovitused investeeringute suunamiseks."

Euroopa riigid, teiste seas Eesti, keeldusid allkirjastamast ühiste kavatsuste protokolli Hiina Siiditee kohtumisel
© AP Photo / Mark Schiefelbein

Millest raportis räägitakse? Sellest, et näitajad on tõusuteel — marsruudi aktiveeritud osas kasvavad kaubavood muljetavaldavalt. Plaanis on uued grandioossed ehitised nagu Peking-Moskva-Berliini kiirmagistraal, millest saab tulevase Kesk-Euraasia koridori põhielement (Šanghaist Kesk-Hiina kaudu Xi'ani ja Urumtsi, üle Dostjuki piiriületuspunkti Kasahstani ja sealt läbi Orenburgi oblasti Venemaa raudteevõrgustikku, Kaasani ja Moskva kaudu Valgevene suunas).

Kaubavoog toimib juba tegelikkuses ka Põhja-Euraasia koridoris, mille maismaavariant väljub Hiina territooriumilt Zabaikalski, seejärel Tšita, Ulan-Ude ja Irkutski kaudu Trans-Siberi magistraalile, sealt läbi Jekaterinburgi ja Kaasani Moskvasse ja Peterburgi ning mereteed pidi Euroliidu maadesse.

Kasvudünaamika on järgmine – 2016.a. konteinerrongide arv oli 1700, neist 1130 liikus Hiinast Euroopasse, 572 aga Euroopast Hiina. Järgmisel, 2017.a. kasvas kogus rohkem kui 2 korda – 3700 rongini aastas (2400 Euroopasse ja 1300 Hiina). Euraasia Panga Integratsiooniuuringute keskuse hinnangul võib Hiina ja Euroopa vaheline kaubavoog siiditeel kasvada 2020. aastaks veel vähemalt kolm korda.

Kahjuks ei ole kõik nii lihtne.

Siiditeel on pudelikael. Nii üllatav, kui see ka pole, on tegu Poolaga, kelle jaoks globaalses projektis osalemine peaks olema ülitähtis. Euroopa Liit eraldas Varssavile raudteetaristu väljaehitamise finantsprogrammi raames (Mitmeaastane Finantsvõrgustik 2014.-2020.a.) üle 10 miljardi euro.

Konks on aga selles, et poolakad ei kasutanud raha Lääne-Euroopa jaoks eluliselt tähtsate "idakoridoride arendamiseks." Nad jagavad kõik vahendid "Balti mere sadamate ühendamiseks Lõuna-Euroopaga. Selle asemel, et Hiina ja Venemaa saaksid kaubelda Saksa- ja Prantsusmaaga, arendatakse koridori "Balti tiigrite ja Rumeenia-Bulgaaria vahele."

Seetõttu on Bresti-Małaszewicze piiripunktis moodustunud alalised ummikud. Seda raudteesõlme läbivad kõik Hiinat Euroopa Liiduga ühendavad marsruudid ning ta on Euraasia Panga Integratsiooniuuringute keskuse hinnangul muutunud "kõige teravamaks taristupiiranguks." Tänasel päeval suudab Poola ettenähtud 14 rongipaari asemel ööpäevas maksimaalselt vastu võtta kümme veerevkoosseisu. Nagu Hiina ja Euroliidu logistikaettevõtted kaebavad, seisab piiriületuspunktis sageli kuni 3500 vagunit.

Poolakad ütlevad seejuures otse, et ei kavatse Małaszewiczes midagi arendada või laiendada, sest ei loe antud suunda prioriteetseks.

Lisaks ei tohi rongikoosseisu pikkus Poolas ületada 600 meetrit – Venemaal on see näiteks 994 meetrit. Nii et laadige ümber ja moodustage uued koosseisud. Alternatiivi teil ju pole! Nii ongi!

Poolale on alati hukatuslikuks saanud tema liigne enesekindlus.

Mõni aeg tagasi peeti niisama asendamatuiks transiidimarsruutideks Ukraina gaasitranspordivõrku, Läti naftatoru ning Balti riikide sadamaid…

On selge, et Poola tupiku küsimus vajab lahendamist! Lahendus võib suunduda läbi Peterburi ja Leningradi oblasti sadamate. Võib-olla lisaks ka läbi Valgevene ja Leedu transpordikoridori Kaliningradi.

Logistiliselt korraldatakse kõik küllaltki lihtsalt – konteinerid on mobiilsed, nende ümberlaadimine sadamas ei kujuta endast probleemi. Sadamad on mõistagi koormatud, kuid nende läbilaskevõimet saab kiiresti suurendada – selleks pole vaja mingeid gigantseid rajatisi.

Budai ehk Õnneliku Buddha kuju Pekingis
© Sputnik / Артур Александров

Need aga, kes peavad oma positsiooni eksklusiivseks ja arvavad tänaseni, et Venemaale võib esitada nõudmisi omalt poolt sentigi panustamata, leiavad end taas ühe ja sama reha peale astumast.

Võrdluseks praegune poolakate ja ukrainlaste hammaste krigistamine Nord Stream 2 ümber: "Me vihkame kurja ja mahajäänud Venemaad ega luba tal meie vahenduseta kaubelda!"

Lõpptulemus on paljuski etteaimatav.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kaubavoog, kaubarong, Siidi tee, Hiina

Peamised teemad