08:54 12. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1041
  • RUB70.5319
Sõpruse sild Narva jõel, mis on ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriületuskohaks

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Analüütika
lühendatud link
Krimm Venemaa koosseisus (64)
30534

Mordor ei pea olema tingimata Venemaal. Selleks võib olla iga paik, kus on venelasi. Näiteks Narva – kaos, töötus. Kes selles süüdi on? Eesti valitsus, mis linna niisugusesse seisu viis? Kus sa sellega! Kohalikud venelased, kes muu!

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Kui loed teoseid, nagu ajakirja The Economist artikkel, tahaks väga küsida, kas autor ise ka kohapeal käinud on, või piirdus ta lennuki äriklassis Tallinnasse saabumisega, et seal tema jaoks hoolikalt valitud esindajatega suhelda? Sellele mõttele viivad esitatav pilt Narva hoonete "hallidest Stalini-aegsetest kividest", auklikest tänavaist ja "hirmuäratavaist väljakutest" täis kommunismiaegset sümboolikat. Jätame need "hirmutised" autori südametunnistusele ja läheme edasi.

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks >>

Kinkides meile järjekordse geograafilise uudispommi, teatades, et Narva ei ole Krimm ega Eesti Ukraina, järelikult ei ähvarda regiooni "Ukraina 2014. a. stsenaariumi kordumine", mainib autor, et vähesed selle piirilinna elanikest sooviksid teisel pool jõge elada, sest Eesti elatustase on kõrgem.

See väide ei ole aga täiesti ühene. Kui te elate Tallinnas ja olete ministeeriumis töötav ametnik, või juhite soliidset äriettevõtet, vastab see tõele. Kui aga vaadata tavatöölise rahakotti, või lausa töötut, kellest Kirde-Eestis puudust ei ole? Niisugust väidet võiks ka võrdlevate arvudega kinnitada, kuid ilmselt ei ole seda vaja, kui eesmärgiks on ideoloogilist müüti kinnistada.

Kellel on Eestimaal hea elada? Venelastel küll mitte, eriti Narvas. Eesti statistikaamet avaldas mõni aeg tagasi "Sotsiaalsete trendide" kogumiku, kus muu hulgas kirjeldatakse riigi kolme halvasti elavat elanikegruppi puudutavat uurimust. Küsimus ei ole selles, et neile ei meeldiks riik või kliima. Põhjus on muus – nende sissetulekust ei piisa normaalseks äraelamiseks. Vastavalt uurimusele, tunnevad Eesti elanikkonnast enim puudust naised, vanurid ja venekeelsed elanikud.

Peaminister jäi Narva potentsiaaliga rahul >>

Kõik, kes asjade tegelikku seisu ei tea, võivad laskuda arutlustesse selle üle, et tegu on vähese haridusega või puuduliku keeleoskusega inimestega. Seega on nad oma olukorras ise süüdi. Varem mõtlesin ka mina niimoodi, kuni elu seadis mind vastakuti isiklike ja konkreetsete näidetega.

Kõik algas sellest, et kohtasin Eestis sündinud ja üles kasvanud tuttavat, kel teaduste kandidaadi (magistri – Toim.) kraad, suurepärane Eesti keele oskus ja kes töötab toidupoes kassapidajana.

President Kersti Kaljulaid Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Seejärel sain tuttavaks koristajaga, kel kaks kõrgemat haridust, kuid kelle emakeeleks on kahjuks vene keel. Järeldus on lihtne ja kurb – olla Eestis venekeelne on nagu kohtuotsus, mis jääb sind tõenäoliselt vaevama kogu eluks isegi siis, kui oled haritud, tark ja edasipüüdlik.

Selles valguses on huvitav lugeda lõiku The Economisti artiklist, kus kirjeldatakse valitsusametnike püüdu Narva majanduselu elavdada ja sotsiaalseid pingeid vähendada endise tekstiilikombinaadi asemele teatri ja galeriikompleksi loomisega. Arvatakse, et seal hakkavad elama kunstnikud, kes algatavad uusi trende ja teevad paiga "vingeks."

Valitsus soovib idapiiri täielikku väljaehitamist >>

Ja seejärel tulevad "vingesse paika" inimesed rahadega, kes regiooni praegusest majandussurutisest välja tõmbavad. Lühidalt, seal kus riigi valitsus midagi teha ei taha, päästavad olukorra kunstnikud, näitlejad ja muusikud. Nagu öeldakse "Sinu suust kostku see Jumala kõrvu!" Kui muidugi Jumal The Economisti loeb…

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (64)
Tagid:
meedialahingud, poliitika, ühiskond, piir, propaganda, majandus, The Economist, NSV Liit, Narva, Eesti, Venemaa

Peamised teemad