20:41 15. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Esimene ameerika dollar, aasta 1794

Te tapate dollari: Rothschildide ajaleht anub Trumpi – lõpeta ometi!

© AP Photo / DAVID ZALUBOWSKI
Analüütika
lühendatud link
Dollariajastu loojang (12)
23463

The Economist näeb asja tuuma: dollar on Ameerikat maailma keskmes hoidva süsteemi element, mis muudab Ameerika liitlased (ja isegi vastased) "aheldatuteks ühe eesmärgi saavutamise nimel samasse ahelasse". Kui see side kaob, on NATO ja teiste rahvusvahelisele poliitikale USA mõju kehtestavate rahvusvaheliste struktuuride lõppemine vaid aja küsimus.

Ivan Danilov, Crimson Alteri blogi autor RIA Novostile

Vähesed teavad, kuid rahandusinimestel on oma analoog Sergei Lavrovi ütlusele: "Kes sa selline oled, et mulle loengut lugema kipud?", mis kuulu järgi oli määratud tema Briti kolleeg David Milibandile.

Aastal 2012, kui USA rahandusministeerium kavatses väänata Briti pangale Standard Chartered mitme miljardi dollari suuruse trahvi USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonidest mööda hiiliva tehingu eest, kirjutas ärritunud Londoni pankur oma Ameerika kolleegidel e-kirjas "Te [roppus] ameeriklased! Kes te sellised olete, et tulete meile ja kogu maailmale ütlema, et me ei saa Iraaniga äri teha."

Illustreeriv foto
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Kuus aastat tagasi tundus selline fraas kogu maailma jõuetuse avaldusena tol ajal kõikvõimsa USA finantssüsteemi ja sanktsioonide ees, mida USA valitsus võis kasutada uskumatult tõhusa vahendina oma välispoliitikas.

Kuid nüüd toimub see, mis pidigi toimuma: kogu ülejäänud maailm on ärrituselt ja pahameelelt üle läinud aktiivsele vastutegevusele. Selles kontekstis paistab väga naljakas kontrast selle vahel, kuidas näevad olukorda paljud Venemaa politoloogid ja majandusanalüütikud võrreldes sellega, kuidas sama olukorda hindab soliidne Lääne meedia.

Paljudele Venemaal tundub siiani, et dollari staatus on midagi füüsilise konstandi sarnast, mida ei saa muuta, ja väide "kes trükib dollarit, valitseb kogu maailma, ja nii jääb see igaveseks", tundub neile sama enesestmõistetav, kui postulaat "päike tõuseb idast". Samal ajal löövad Lääne rahandusmeedia eksperdid ja ajakirjanikud häirekella, on paanikas ja mõnikord suisa hüsteerilised, kutsudes USA valitsust üles lõpetama, kuni pole hilja ja mitte kiirendada veelgi kõigile juba niigi selget maailma majanduse ja kaubanduse de-dollariseerimise protsessi.

Lugupeetud London ajaleht Financial Times, City häälekandja, avaldas artikli pealkirjaga "Ettevaatust, Ameerika: dollari ülemvõim pole igavene" ja lisas: "Loogiline motivatsioon, et peaaegu kõik nafta ja teiste kaupade lepingute vääringuks on dollar, muutub üha nõrgemaks." Londoni väljaanne rõhutab, et "Trump'i ajastul on Ameerika Ühendriike on kaubandus-, sõjalistes- ja muudes kokkulepetes hakatud pidama üha ebausaldusväärsemaks partneriks. See on kahandanud rahvusvahelist usaldust USA vastu ja levitanud hirmu, et Trump võiks kasutada dollarit relvana teiste riikide kontrollimiseks. Seepärast loovad Hiina ja Venemaa ning teised riigid oma maksevahendid ja —kanalid, mis Ameerika Ühendriikidest mööda lähevad."

Ajakiri The Economist, mille omanikeks on ka mõned väga mõjukad oligarhiperekonnad, sealhulgas Rothschildide maja, kirjutab, milliseid negatiivseid tagajärgi võivad kaasa tuua USA sanktsioonid ja Trumpi hooletus diplomaatiliste kokkulepete suhtes: Vaevalt et dollar alatiseks domineerima jääb. Sedamööda, kuidas Ameerika toodang moodustab üha väiksema osa maailma omast, on üleminek (ühelt reservvaluutalt) reservvaluutade kombinatsioonile üha tõenäolisem.

Kuivõrd organiseeritud saab selline üleminek olema, sõltub muuhulgas ka sellest, kuidas Ameerikasse suhtuvad tema liitlased ja vastased. Dollar domineerib osaliselt sellepärast, et välismaalased usaldavad Ameerika süsteemi, osaliselt sellepärast, et meie sõprade huvid langevad kokku Ameerika huvidega. Kui alliansid lähevad üle tehingute süsteemile, siis teiste riikide jõupingutused sõltuvuse vähendamiseks dollarist muutuvad intensiivsemaks ja hakkavad kindlasti mõjutama sõjalisi ja luurealaseid suhteid USA-ga"

Väärib märkimist, et The Economist näeb asja tuuma: dollar on Ameerikat maailma keskmes hoidva süsteemi element, mis muudab Ameerika liitlased (ja isegi vastased) "aheldatuteks ühe eesmärgi saavutamise nimel samasse ahelasse". Kui see side kaob, on NATO ja teiste rahvusvahelisele poliitikale USA mõju kehtestavate rahvusvaheliste struktuuride lõppemine vaid aja küsimus. Euroopa jõupingutusi Iraani vastastest sanktsioonidest kõrvalehiilimiseks tajuvad Londoni ajakirjanikud ülima tõsidusega, sest nad ei jälgi olukorda mitte järgmise paari kuu, vaid USA hegemoonia pikaajalises perspektiivis. On samuti tähelepanuväärne, et neile tundub peaaegu enesestmõistetav tees, et dollaril ei ole võimalik säilitada turgu valitsevat seisundit tulevikus, ja küsimus on vaid selles, kuidas täpselt toimub üleminek dollari domineerimise süsteemilt "multipolaarsesse valuutade maailma".

Gaasiterminal Poolas
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Muide, see üleminekuprotsess toimub palju kiiremini, kui esmapilgul tundub. Näiteks üks viimaste päevade olulisemaid peavoolumeedia tähelepanuta jäänud uudiseid on Londoni metallibörsi (LME) plaanid futuuride käivitamiseks metallidele, mille arveldused tehakse jüaanides. Nüüd võib jüaan olla mitte ainult "naftajüaan", vaid ka vääringuks alumiiniumi, tsingi, vase ja muude metallide eest tasumiseks. Londoni börs on nende metallide hinnakujunduse peamine maailmaturg ja üks kulla hinda mõjutavaid kauplemiskohti.

Ameerika äriinfoagent Bloomberg viitab ka Trumpi sanktsioonipoliitika negatiivsetele tagajärgedele Iraani ja Venemaa suhtes. Artiklis pealkirjaga "USA sanktsioneeriv jõud on ilmselt ammendumas" kirjutab Bloombergi kolumnist Ben Holland, "vastus Iraani-sanktsioonide otsusele näitab, et maailmamajandust ei saa sundida lõputult" ja rõhutab, et USA võime kehtestada sanktsioone sõltub nüüd EL ja Hiina valmisolekust sellele alluda ja see valmisolek on järjest vähenemas.

Veelgi enam, Ameerika ajakirjanik teatab, et Saksa majandusteadlased avastanud ootamatult, et "ebaproportsionaalselt suure osa Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega põhjustatud kahjust — 44 miljardit dollarit ehk 40 protsenti kogu kahjust, ei kandnud mitte Venemaa, vaid Saksamaa," samas kui USA osaks oli vaid 0,6 protsenti kogukahjust. Pole raske arvata, et see avastus hakkab mõjutama Saksamaa edasist suhtumist Ameerika välispoliitikasse.

Bloomberg märgistas ülemaailmses sanktsioonide sõjas kaks peamist "kuuma ala": need on SWIFT süsteem ja Nord Stream — 2. USA nõuab, et SWIFT, mis on tegelikult Euroopa organisatsioon, kõrvaldaks Iraani oma rahvusvaheliste maksete süsteemist ja on oht, et muidu kohaldatakse SWIFTile USA piiranguid. Nord Stream-2 ehitamise küsimus, nagu ka olukord SWIFTi ümber, on ELile valulised punktid ja EL reaktsioon Ameerika survele määrab ära maailma dedollariseerimise kiiruse.

Muide, Columbia ülikooli professor Jeffrey Sachs, kes kommenteeris olukorda USA agentuurile, ei ole eriti optimistlik: "Ühel ilusal päeval viskab USA avaldusega oma dollari lihtsalt rahvusvahelisest rollist välja." Professoriga on võimatu mitte nõustuda, kuid Brüssel, Peking ja Moskva peaksid püüdma pingutama selle nimel, et see päev saabuks nii ruttu kui võimalik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Dollariajastu loojang (12)
Tagid:
dollar, nafta, Donald Trump, USA

Peamised teemad