12:25 15. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1574
  • RUB76.2999
Juunis viib allianss Venemaa piiride lähedal läbi manöövrid  BALTOPS Läänemerel

Ähvardused Baltimaade kohal – mis on USA manöövrite taga

© REUTERS / HANDOUT
Analüütika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
18173

Baltimaades lõpevad NATO õppused "Saber Strike", kuid juunis viib allianss Venemaa piiride lähedal läbi mitmeid muid manöövreid, nagu "Flaming Thunder" Leedus, "BALTOPS" Läänemerel, "Summer Shield" ja "Swift Response".

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja — Sputnikule

NATO 2018.a. suurõppuse Trident Juncture puhuks ilmus USA maaväe 2. ratsarügemendi Twitteri-lehele sõjaväelase foto suure kaardi ees, kus Kaliningradi oblast on punaseks värvitud. Neis tingimustes korraldas Venemaa "paralleelsed" õhutõrje- ja vaenlase õhurünnakute tõrjumise õppused rohkem kui 10 Balti Mere laevastiku aluse osalusel.

Briti välisminister Boris Johnson tegi mõni aeg tagasi järjekordse avastuse, öeldes, et "Venemaa on vägivalla levitamises liiga hea." Sellepärast peab "sõbralik ja ohutu" USA merevägi Läänemerel domineerima. Loogikast siin rääkida ei saa, kuid tegevusplaan on üsna ilmne.

Washingtoni poliitikamaastikul nõutakse üha valjemalt vastasseisu tugevdamist Moskvaga. Edu saavutamiseks tahetakse NATOsse võtta maksimaalne arv Venemaaga piirnevaid riike ja kehtestada USA mereväe ülemvõim Venemaad ümbritsevatel meredel, Läänemeri kaasa arvatud. Uusi plaane sõjaks Venemaaga peab isegi USA maavägi.

Läänemeri tahetakse muuta üheks USA laevastiku paiknemisalaks, kust plaanitakse korraldada raketirünnakuid Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Balti riikidest ei sõltu siin õigupoolest midagi, kuid on oluline teada, millist saatust vanemad vennad leedukate, lätlaste ja eestlaste jaoks kujundavad.

Kes keda ähvardab?

Eelpaigutatud NATO pataljonide toomine Ida-Euroopasse ja USA mereväe kohalolek ja valitseva seisundi taotlemine Balti riikides põhjustab Venemaal mõistagi negatiivse reaktsiooni (Kaliningradi oblastisse ilmuvad uued raketisüsteemid, Balti laevastiku raketilaevad ajakohastatakse), põhjustades Euroopas uue pingetõusu. Igakordne olukorra teravnemise algatus lähtub Läänest, näiteid pole vaja kaugelt otsida.

USA õhujõud süvendavad luuretegevust Läänemere kohal, reageerides valuliselt Vene hävitajate "ohtlikele tõkestusmanöövritele". Näiteks teatas telekanal CNN mai alguses, et Venemaa Su-27 lähenes "ebaprofessionaalselt" Ameerika laevahävituslennukile P-8 Poseidon.

Sellised juhtumid korduvad igakuiselt, kuid tasuks märkida, et Vene hävitajad asuvad oma riigipiiride juures, Ameerika luurelennukid aga — kuue tuhande kilomeetri kaugusel oma kodumaast. Ameeriklased võiksid vähemalt protestidest hoiduda, andes endale aru, et nende "kinnipüüdmine" Vene lennukite poolt on vähim neile siinses piirkonnas osaks saada võiv probleem — sest Boeing P-8 Poseidonid ei saabunud Venemaa piiridele mitte kiluvarude, vaid tuumariigi kaitsevõime järele luurama.

Saksa mereväe ambitsioonid Läänemerel on veel üks signaal Venemaa Balti Mere laevastiku tugevdamiseks (vastavalt riigi ümberrelvastumise programmile aastani 2020). Poola merevägi ei suuda isegi 2030. aastaks täita neile NATO poolt seatud kohustust piirkondlikul sõjaoperatsioonide tandril domineerida. Balti riikide laevastiku võib lihtsalt arvesse võtmata jätta.

Juurdepääsutsoon

Peale Läti, Leedu ja Eesti ühinemist Põhja-Atlandi liiduga tuli Venemaal kiiresti uus relvastusprogramm luua ning Kaliningradi oblast strateegiliseks eelpostiks muuta. Pange tähele – muutused toimusid just sellises järjestuses, mitte "venelastele omase agressiivsuse ajel."

Tänaseks päevaks on Eesti territooriumi õhuruum kaetud Peterburis asuvate õhutõrjekompleksidega S-400. Kaliningradi võimsad radarid skannivad õhuruumi 6000 kilomeetri raadiuses. Nii Washingtonis kui Brüsselis arutletakse Venemaa poolt kehtestatud A2/AD (juurdepääsu ja tegevuse takistamise) tsooni üle Balti regioonis.

NATO tunnistab, et Kaliningradi paigutatud iseseisev väekontingent on võimeline purustama ükskõik millised NATO piirkondlikud liitlased või partnerid, kusjuures me ei räägi ainult raketisüsteemidest "Iskander-M" tegevusraadiusega umbes 500 kilomeetrit.

Suuremahulise sõjalise konflikti korral jätkub Balti Mere laevastiku Iskanderitest ja Kalibritest enam kui küll kõigi alliansi Euroopa liikmete tarvis. Samal ajal suudavad Venemaa lennukitele paigutatud tiibraketid X-101 jõuda Ameerika Ühendriikide idarannikuni ning Läänemere kohal patrullivad pidevalt kaugpommitajaid Tu-22M3 —läheduses olevaile Ameerika laevastikugruppidele ei tähenda see lahinguoludes midagi head.

Lääne uus relv: lahingurumalus, illustreeriv foto
© Sputnik / Стрингер

Venemaa rannik ja taevas selle kohal on kindlalt kaitstud raketisüsteemide "Bal" ja "Bastion", seniitraketikomplekside S-400 ja "Pantsir" poolt. Loomulikult pole antud loetelu täielik.

Relvavennad

Norra valitsusjuht Erna Solberg, esinedes 6. juunil Londonis Kuninglikus Ühendväeliikide Instituudis (RUSI), ütles: Venemaa sõjalise potentsiaali suurenemine tähendab, et Venemaa muutub võimeliseks Euroopat ähvardama ilma vajaduseta tema territooriumile siseneda. Hämmastav avastus!

Edasine vastasseis Vene Föderatsiooniga Euroopas ja ka teistes piirkondades muutub ainult karmimaks ja kompromissitumaks. Aga mida siis Euroopa ja Ameerika "relvavennad" tegelikult ootasid, paisutades oma sõjalist allianssi ka omaaegse vastase (NSV Liidu) kadumise järel? Mida külvad, seda lõikad!

Jah, võimsaid tuumajõude arvesse võtmata ei kujuta Venemaa tavarelvajõud USA-le ja NATOle strateegilist ohtu. Samas aga suurendab Venemaa heidutamine nii Ameerika Ühendriikide kui ka kogu alliansi strateegilisi riske ning väikeste Euroopa riikide saatuse kujunemine läheneb kiiresti vanasõnale "Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad."

Iga eurooplane või ameeriklane peaks mõistma: kui nende riigijuhid seavad eesmärgiks suhete halvendamise Venemaaga sõjalise surve või Vene Föderatsiooni piiride lähedal asuvatele ebastabiilsetele riikidele NATO liikmelisuse andmise teel — on see otsetee sõtta, mis muudab elu võimatuks vähemalt Euroopa ja Põhja-Ameerika maailmajagudes.

Võib-olla see hullumeelseid Ameerika pistrikke ei häiri. Kuid normaalseid inimesi peaks siiski rohkem olema. Pärast Washingtoni väljumist Iraani tuumakokkuleppest ning Euroopa suhtes diskrimineerivate maksude kehtestamist, teatas Saksamaa ametlikult sõjalis-poliitilistest ja majanduslikest erimeelsustest Ameerika Ühendriikidega.

Ehkki arglikult, kuid tundub, et Euroopa on lõpuks ometi alustanud punase joone tõmbamist Ameerika partnerite nina ette, kes metoodiliselt ja häbitundeta eurooplaste heaolu hävitavad. See sisendab mõningat optimismi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
manöövrid, merevägi, NATO, Baltimaad, Läänemeri, USA

Peamised teemad