01:39 18. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1234
  • RUB72.1432
Venemaa president ja Saudi Araabia prints

Mäng, mille võitsid nii venelased kui saudid. Nafta ja OPEC+

© Sputnik / Алексей Дружинин
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Lekuhh
9422

Toornafta hind on taas tootjariikidele sobiv. Ja kui selline ülemaailmse regulatsioonimehhanism peaks toimima, siis pole mingit põhjust seda muuta või lõhkuda.

Dmitri Lekuhh agentuurile RIA Novosti

Samal päeval, kui Venemaa president Vladimir Putin vaatas FIFA juhi Gianni Infantino juuresolekul koos Saudi kroonprints Mohammed bin Salman Al Saudiga Araabia koondise lüüasaamist Venemaa meeskonnalt, toimus nende riikide esindajate vahel veel üks omamoodi "mäng".

Selle partii mõlemad pooled läksid lahku teineteisega täiesti õndsas rahulolus. Lihtsamalt öeldes leppisid pooled kokku globaalse naftaturu kontrollimehhanismi loomises, sealhulgas hinnakujunduses. Ei, loomulikult ei kavandata "kartelli". Vormiliselt leppisid Venemaa ja Saudi Araabia delegatsioonid kokku "kõigest" koostöös kõigi "koostöödeklaratsiooni" allakirjutanutega, et luua pikaajalise koostöö struktuur, samuti kutsuda koostööle teisi suuremaid naftatootjaid.

Tegelikult võtsid need kaks riiki endale vastutuse naftaturu stabiilsuse eest. Ametlike teadete kohaselt kavatsevad osapooled "toetada maailma energiabilansi põhielementide — nafta ja gaasi tootmist ülemaailmse regulatsioonimehhanismi loomisega". See tähendab OPEC naftakartelli liikmete, keda kontrollivad eelkõige saudid ja teiste, oma efektiivsust täielikult tõestanud sõltumatute naftatootjate rühma, eesotsas Venemaaga kooskõlastatud tegevust maailma naftaturgudel.

Siin on kõik üsna arusaadav: toornafta hind on taas tootjariikidele sobiv. Ja kui selline ülemaailmse regulatsioonimehhanism peaks toimima, siis pole mingit põhjust seda muuta või lõhkuda, isegi saabunud stabiliseerumise tingimustes. Järelikult tasub koordinatsioonimehhanismi töö muuta alaliseks, kindlaks määrata teabevahetuse kanalid, formaliseerida või mingil muul moel kinnitada ühine otsustusmehhanism.

Kuid see pole veel kõik. Lisaks praegu maailma energiaturul toimuvale naftatootjate riikide seisukohalt positiivsele hinnasuundumustele on seal veel tunda mõningast globaalset ebaõiglust. Naftatootmist ei vähendanud kaugeltki kõik, kasu saavad aga kõik, sealhulgas ka "mitteühinenud". Seepärast kavatsevad Moskva ja Riyadh kutsuda teisi riike üles liituma naftatootmise vähendamise ülemaailmse kokkuleppega (OPEC+). Analüütikute arvates peetakse silmas suuri naftatootjaid, teiste hulgas USAd, Kanadat, Mehhikot ja Kasahstani.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Ei, kedagi ei sunnita sinna väevõimuga astuma ega võeta vägisi selle liikmeks. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et Riyadi ja Moskva koguvõimsus selles tööstusharus on piisav maailmaturgude reguleerimiseks mitte ainult üldistes, vaid ka eranditult nende endi huvides. Ja hinnad ei pruugi, teatud tingimustel, ainult tõusta. Kuid OPEC-i tugevnemine (uute liikmete arvel) võimaldab nii naftahindade languse või, vastupidi, ülemäärase tugevdamise korral võimsa organisatsiooni võimekama koordineerimiskeskuse olemasolul turuga hoopis edukamalt manipuleerida. Ja kujundada efektiivselt mitte ainult selle energiakandaja majandamist, vaid mõjutada hinnakujundust ka gaasiturgudel. Gaasihinnad on teatavasti seotud naftahindadega.

"Kõrgetel lepingupooltel" tuleb lahendada ka muid, vähemelulisi probleeme. Näiteks "pabernaftaga" spekuleerimist börsil, mis praegusel kujul ei rahulda ei Moskvat Riyadhi ega isegi Ameerika naftaettevõtjaid, erinevalt USA börsi ja fondispekulantidest. Ka selle küsimuse peavad lahendama naftatootjad ja seda on parem teha ühiselt. Kusjuures, kuidas nimelt, pole veel isegi teada. Saudi Araabia ja Venemaa on esialgu "kokku leppinud järgmise sammu". Ja kõige tähtsam, kordame, on deklaratsioon, et nad on võimelised "võtma vastutuse turgude stabiilsuse eest".

Spetsiaalse koordineeriva organi loomine (nagu meie aru saame, on tegemist mingi "alalise komisjoniga" – toim.) meenutab juba "uue maailmakorralduse piirjooni", vähemalt energeetikasektoris. Sellest on viimastel aastatel olnud palju juttu mitmel eri tasanditel ja see on just nüüd hakanud ootamatult suurte pintslitõmmetega nähtavaks muutuma.

See "uus korraldus", mis on juba selge, pole mingil juhul pelgalt "eeter-postindustriaalne" nähtus "loovmajanduse" vallas. Pole juhus, et USA uue "industrialiseerimise" peamine liikumapanev jõud peaks president Trumpi sõnul olema energiakandjate töötlemine, taristu ja sõjalis-tööstuslik kompleks. See tähendab, et selle "uue majanduse" ja "uue tööstuspoliitika" vereringeks jääb endiselt nafta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
nafta, prints, Vladimir Putin, Saudi-Araabia, Venemaa

Peamised teemad