22:03 16. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
ISIS. Illustreeriv foto

USA eksperdid: milleks võideldi terrorismiga? Seda oleks tulnud teha Venemaa ja Hiinaga

© AP Photo / Maya Alleruzzo
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Kossõrev
13351

Võib kaua meenutada, millistel teeristidel läks USA valesti - alates otsusest rünnata Iraaki 2003. aastal ja millele need ressursid, nii füüsilised kui ka moraalsed, tegelikult raisati. Aga see kõik on juba ajalugu, palju huvitavam on vaadata tulevikku.

Dmitri Kossõrev, RIA "Rossija Segodnja" poliitiline vaatleja

USA välispoliitika lipulaev, ajakirja Foreign Affairs järjekordne küsitlus on pühendatud järgmisele teemale: kas USA välispoliitika pole liialt keskendunud terrorismivastasele võitlusele? Vastus oli pigem jah, kui ei. Ameerika jaoks on täna suuremaidki ohte, nimelt Hiina ja Venemaa. Intervjueeriti mitte lugejaskonda üldiselt, vaid välispoliitika ja julgeolekueksperte, kusjuures parimaid. Vastanute seas polnud mitte ainult teoreetikud, vaid ka sellised inimesed nagu David Petraeus — endine CIA direktor ja enne seda koalitsioonivägede ülem Iraagis ja Afganistanis (muide, tema terrorismiohtu jamaks ei pea).

Valdav enamus, kordame veel, usub, et Ameerika on kõrvale kaldunud (või isegi kõrvale kallutatud) millelegi hoopis tähtsusetule. Nii mõtlevad USA-s inimesed, kellel (nagu ekspertidel ikka) lasub vastutus selgitada kaasmaalastele, kus ja milline oht neid ähvardab. Märgime, et jutt käib hinnangust peaaegu kahele aastakümnele — alates 11. septembri 2001. a. megaterroriaktist kuni tänaseni. Mõned eksperdid panid lihtsalt risti küsimustikku, teised kommenteerisid üksikasjalikumalt, ja meile pakuvad huvi just need, kes leiavad, et "terrorismivastane võitlus" on pettus, et juhtida Ameerika kõrvale reaalsetelt, tõsistelt eesmärkidelt.

Näiteks Torrey Tossig Brookingsi Instituudist usub, et 17 aastat kestnud sõda on kahjustanud tõsiselt USA ressursse ja moraali. Peamine on aga selles, et terrorismivastane võitlus on varjutanud välispoliitika eesmärgid teistes valdkondades. Täna heidab suurriikide võimuvõitlus, mitte terrorism, peamise väljakutse Ameerika Ühendriikidele. Ja sel ajal, kui Ameerika investeeris õõnestustegevuse vastu võitlemisse, "oleme me kaotanud märkimisväärsed tehnoloogilised eelised Hiinale, mis määrab konkurentsivõitluse tuleviku". Selle tulemusel sai USA-st lõpuks "tagaajaja riik". Paljud on pettunud lihtsalt sellepärast, et nad ei näe terrorismivastases sõjas edu – "tuleb keskenduda kodusõdade lõpetamisele, mis sünnitasid terrorismi (Barbara Walters, California Ülikooli, San Diego). Me vajame sellesuunalist strateegiat, kuid seda ei ole 17 aasta jooksul ilmunud ka pärast triljoni dollari asjatut kulutamist (Vikram Singh Ameerika progressi keskusest).

Milliseid järeldusi saaksime sellisest olukorrast teha meie? Tuletame meelde, et kohe pärast 11. septembrit 2001 tegi esimese kõne USA president George W. Bushile tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin. Ta pakkus koostööd ja toetust. Veelgi enam, see koostöö Ameerika poolega jätkus hammaste krigina saatel mõnikord ja jätkub isegi praegu, kasvõi põhimõttel "et mitte üksteisega kokku põrgata" (Süürias).

Ja nüüd me siis näeme, et erinevatel põhjustel on Ameerika eksperdid kogu selles loos sügavalt pettunud. Sellpärast, et USA-l ei tulnud midagi välja, sest strateegia ei olnud algusest peale õige. Millest on Moskva, muide, korduvalt rääkinud ja pakkunud see õige strateegia välja töötada. Ja veel sellepärast, et "muud ohud on tähtsamad". Meenutagem, kuidas me korduvalt keeldusime uskumast, kui USA erinevate administratsioonide ajal tunnistati just Venemaa (erinevates dokumentides või esitlustel) suuremaks ohuks Ameerikale kui näiteks terroristlik "Islamiriik"*.

Me tegime näo, et see oli ajutine arusaamatus ja Washington saab oma vea sügavusest aru. Kuid enamasti ei taha nad seda mõista. Märgime, et ülaltoodud eksperthinnangutes on kahtlused kas selgelt või mitte, välja öeldud — tegemist on Moskva või Pekingi või teiste "strateegiliste vastastega", kes on Ameerika lihtsalt valedele eesmärkidele kõrvale juhtinud. Ameerika läks pettuse õnge ja kaotas. Kaotan selle, ilma milleta on tal selles maailmas ebamugav, — ainsa suurriigi staatuse. See raiskas ära ressursid mingile terrorismile ning Hiina ja Venemaa pöörasid selle olukorra enda kasuks.

Võib kaua meenutada, millistel teeristidel läks USA valesti — alates otsusest rünnata Iraaki 2003. aastal ja millele need ressursid, nii füüsilised kui ka moraalsed, tegelikult raisati. Aga see kõik on juba ajalugu, palju huvitavam on vaadata tulevikku — olukorras, kus USA välispoliitika tipus ollakse märgatavalt pettunud pikkade "vale" poliitika aastatega. Mis saab edasi?

Edasi peaksime meenutama, et suhteliselt lühike sõna "terrorism" tähendab ohtu ennekõike tohutule moslemimaailmale ja edasi ka teistele tsivilisatsioonidele. Olles lõhanud islamimaailma seestpoolt, ei saa terroristid, nagu juba paljudel näidetel sai tõestatud, peatuda ja võtta ette meie planeedi teisi "maailmu". Tegelikult ei tähenda see mitte ainult rahvusvahelist politseioperatsiooni ega kõikehõlmavat ülemaailmset põrandaalust liikumist — see on tõeline globaalne sõda.

Niisiis, kõige lihtsam järeldus USA ekspertide kollektiivse ühisarvamuse kohta on see, et me ei tohiks tugineda USA "juhtpositsioonile" selles sõjas (mis ei ole kaugeltki veel lõppenud). Ärgem isegi arvestagem USA garanteeritud osalemisega sellistes tulevastes jõupingutustes. Nad põlesid läbi ja pettusid. Seega juhivad terrorismivastast võitluse nüüd teised.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
terrorismioht, ISIS, Islamiriik, terrorist, Hiina, USA, Venemaa

Peamised teemad