18:48 19. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1588
  • RUB73.5585
Eesti ajakirjadus

Puhka rahus: päev, mil suri Eesti hea ajakirjandustava

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
Meedialahingud (169)
13054

Millega peaks ajakirjanik tegelema? Tema peamiseks ülesandeks on tõese info edastamine laiale üldsusele - olenemata sellest, kui ebameeldivaks see osutuda võib - maailma kohta, milles me elame, leiab Sputniku kolumnist Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan  

Siiski tundub, et seda seisukohta jagavad kaugeltki mitte kõik massimeedia valdkonnas tegutsejad. Igal juhul on meie riigi nn peavoolu meedia ja Eesti Pressinõukogu liikmetega lood teisiti. Juhtum ajateenistujaga, kes end juhtkonna ametliku versiooni kohaselt "vahva" armi saamiseks ise automaadist õlga tulistas, leidis kajastamist mitmes kohalikus portaalis. Selle edastas ka Sputnik Eesti.

Kuid kohe pärast ametliku versiooniga artikli avaldamist jõudis toimetajateni oluliselt erinev teave. Mida tulnuks sellisel juhul teha? Kontrollida hoolikalt saabunud infot, võtta ühendust lugupeetud kolleegidega Eesti kaitsejõudude pressiosakonnast, et nad võiksid läbi viia oma uurimise ja vastata, kas väidetu oli tõsi või mitte.

On täiesti arusaadav, et enne seda ei tohi avaldada isegi kõige sensatsioonilisemat uudislugu.

Selline käitumine on õige ja professionaalne. Aga kes selliste tühiasjade peale mõtleb, kui ebameeldivate küsimustele vastamise asemel on lihtsam korraldada järjekordne Vene-vastane etteaste koos südantlõhestava hädakisaga vaenlase propagandast? Kes küsimused esitas? Sputnik Eesti?

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile >>

Ja siin nägi major ilmutust – tema silme ees kangastusid portaali tegelikud kavatsused: "salakaval" Sputnik Eesti on antud juhtumist huvitatud ainult seetõttu, et kõnealune sõdur on vene keelt kõnelev. Seega saab nende huvi tegelikuks eesmärgiks majori arvates olla vaid konflikti provotseerimine riigis ja kaitseväes rahvuslikel alustel.

Vastamise asemel vormistas Arvo Jõesalu need oma ilmutused- täpsemalt küll fantaasiad — üllitiseks, mille ta saatis laiali Eesti meediakanalite toimetustele, kus kohalikud propagandarinde võitlejad seda rõõmuga tõe pähe võtsid ja koos Sputnik Eesti küsimustega uudisena avaldasid! Nägemusest oli saanud uudis! 

Ja uudise sisu oli järgmine: Sputnikuni jõudis teave, mille kontrollimiseks saadeti ametnikule taotlus, ametnik ei vastanud ühelegi küsimusele, vaid hakkas hoopis erinevaid oletusi looma. Ta süüdistas portaali selles, et ainuüksi küsimustega ametkonna poole pöördumisega alustas Sputnik propagandakampaania! Kelle seas infoagentuur seda alustas, tahaks siinkohal küsida? Kas major Jõesalu peas? Infot ei olnud ju kusagil avaldatud!

Palju õnne, valevorstid!

Kogu maailma ajakirjanduse hea traditsioon nõuab, et kellegi süüdistamise korral peaks pöörduma süüdistatava poole ja küsima, kas tema kohta väidetu äkki alusetu ei ole?

Ükski ajakirjanik ei vaevunud toimetusele ei kirjutama ega helistama, et küsida: "Kas major räägib ikka tõtt, et te plaanisite propagandakampaaniat ja kavatsete avaldada kontrollimata materjale?" — "Ei, major eksib. Kui info kinnitust ei leia, siis me seda ei avalda," vastanuks Sputnik Eesti tõenäoliselt päringu esitajale.

Eesti meedias ei hoolitud "ajakirjanduse headest tavadest," mida meile pidevalt meelde tuletatakse. "Kahe allika" seadus, mida peaks teadma isegi ülikoolipinki nühkiv algaja ajakirjanik, ei toiminud antud juhul üldse, sest tõelise propagandakampaania puhul oleks ta isegi kahjulik olnud. Sest sel puhul tekitanuks süüdistavad pealkirjad, mida lugejaskond ahnelt neelab, mitte oodatud viha, vaid hämmeldust. Nii soodsat võimalust ei saanud aga lasta raisku minna…

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse
© Sputnik / Вадим Анцупов

Heade ajakirjandustraditsioonide loojang

Eestis on kombeks, et ajakirjanike tööga seotud kaebused esitatakse kõigepealt Pressinõukogule — kes siis veel peaks jälgima ajakirjanduseetika koodeksi täitmist, mille nad ise välja töötasid? Sputnik Eesti juhtis tähelepanu oma "sõltumatute kolleegide" karjuvalt ebaseaduslikule tegevusele, lootes, et sealsel ajakirjanike Areopaagil (Iidse Ateena võimuorgan – Toim.) žurnalistid ebaprofessionaalne lähenemise eest korrale kutsutakse.

Ebamugavad küsimused: miks Sputnikut Eestis taga kiusatakse >>

Tõepoolest, antud juhul on isegi võhikule selge, et kedagi ei saa süüdistada selle eest, mida pole olnud, nõukogus aga ei istu lapsed. Mida on väärt ainuüksi eks-kohtunik Helve Särgava teadmised! Lisaks on seal ka sõltumatuna tunduva majanduslehe "Äripäev" peatoimetaja Aivar Hundimägi – tema peaks ikka teadma, mis reeglite alusel uudiseid tehakse…

Kuid selgus, et kõik pole hoopiski nii: vahva majori tegevust hinnates ei leitud tema ega teiste ajakirjanike tegevuses mingeid kutse-eetika rikkumisi. 

Tulebki välja, et nüüd (mil pretsedent on loodud), võib kirjutada ükskõik kellest ükskõik mida, tuginedes vaid kellegi haigele fantaasiale ja spekulatsioonidele, vajaduseta fakte otsida või kontrollida — ja kõike seda kutsutakse uhkelt Eesti ajakirjanduseks.

Mille puhul võib kõiki õnnitleda! Tundub, et "iseseisva ajakirjanduse hea traditsioon" Eestis on manala teed läinud. Võttes seltsiks kaasa ka Eesti Pressinõukogu kogu erapooletuse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Meedialahingud (169)

Samal teemal

Kuidas Eesti kaitsejõud ja meediaväljaanded libauudise tekitasid
Tagid:
ajateenija tulistamine, libauudis, propaganda, Kaitsejõud, Pressinõukogu, Sputnik Eesti, kaitseministeerium, Helve Särgava, Aivar Hundimägi, Arvo Jõesalu, Eesti Vabariik, Võru, Tallinn

Peamised teemad