02:22 26. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1777
  • RUB77.3603
Putinil on see, mida Trump ihaldab ja poolakad kardavad

Putinil on see, mida Trump ihaldab ja poolakad kardavad

© Sputnik / Михаил Климентьев
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (44)
20521

Kui läänelike ekspertide kogukonna reageeringud eelseisvale Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumisele hollywoodlikult üles filmitaks, võiks see saada pealkirjaks "Hirm ja raev Helsingis".

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Jälgides nende varjamatut hüsteeriat, kellele juba Venemaa ja USA presidendi otsekõneliste võimalus ise näib vaat et maailmas lõpuna, ei saa märkimata jätta, et nad elavad mingis oma maailmas, mis on tulvil hirme ja tundmatu päritoluga meelepetteid.

Näiteks Poola riigisekretär Anna Maria Anders teatas eelseisva tippkohtumise kontekstis Euroopa Liidus olevate USA poolehoidjate murelikkusest: "Me oleme mures. Me oleme ühemõtteliselt mures. Oleme mures, sest on võimatu ennustada, mida (tippkohtumisel – toim.) öeldakse. Putin võib olla väga võluv ja küsimus on selles, kuidas meie president sellele reageerib."

Tasub märkida, et Poola riigiametnik ei häbenenud nimetada Trumpi "meie presidendiks", mis illustreerib kenasti Poola suveräänsuse (õigemini selle puudumise) taset ja ühtlasi seda, mil määral Poola poliitikud ei taha elada ühinenud Euroopas ja kuivõrd tore oleks neil olla USA kolooniaks. Nimelt hirm selle ees, et USA president mingitest oma strateegilistest kaalutlustest lähtudes nemad kõik saatuse hooleks jätab, sunnib ameerikameelseid poliitikuid ja eksperte oma tuleviku pärast muret tundma.

Tervikpildi huvides tasuv vaadata seda, kuidas tajub olukorda toppkohtumise ümber "Venemaa-küsimuste ekspert" ja USA endine suursaadik Moskvas Michael McFaul. Tema Twitteri-konto annab unikaalse võimaluse näha "otse-eetris", milliseid piinu ta kogeb ainuüksi mõttest Trumpi võimalike järeleandmiste asjus. "Vabariiklased olid raevus, kui Obama ei suutnud Putinit Krimmi annekteerimisest tagasi hoida, aga paljud neist on praegu, kui Trump mõtleb selle anneksiooni heakskiitmise üle, vait. Teie vaikimine kõneleb paljugi teie põhimõtetest ja strateegilisest mõtteviisist USA riiklike huvide teemal."

Kahju, et härra endine suursaadik ei vaevunud selgitama, millist külge pidi vastab krimlaste enesemääramise õiguse eitamine Oklahoma või Texase reakodaniku huvidele. Aga temast võib aru saada, sest ta on liialt hõivatud Trumpi "pattude" üleslugemisega: "Viimase kahe nädalaga on Trump kutsunud Venemaad "seitsmikuga" ühinema, eitanud Venemaa sekkumist (USA —. toim.) 2016. aasta presidendivalimistesse, vihjanud Krimmi annekteerimise tunnustamisele, vihjanud USA vägede väljaviimisele Süüriast ja nende vähendamisele Saksamaal. Ja vastutasuks nendele monumentaalsetele järeleandmistele palus Trump Putinil mida teha?…"

​Härra McFauli küsimus oli mõeldud retoorilisena, kuid tegelikult võib esitada vähemalt ühe vastusevõimaluse: Trumpil on tarvis Venemaa kaasabi naftaturul hindade ülalhoidmiseks ja see vajadus on tingitud ühest küljest Iraani nafta turult väljalangemisega (USA enese sanktsioonide tõttu) ning teisalt sellest, et Trumpi katsed Saudi Araabiast täiendavaid naftakoguseid "välja pigistada" pole krooninud edu. Kas meeldib see McFaulile või mitte, kuid ülemaailmse naftaturu "peaventiil" asub praegu Kremlis ja Trump teab seda.

Ei saa jätta täpsustamata: McFauli väited selle kohta, et Trump vihjab USA sõjalise kohaloleku vähendamisele Euroopas, eeskätt Saksamaal ei ole diplomaadi meelepetete ega paanika tagajärg. Ameerika Ühendriikide meedias võimendatakse kangekaelselt infot sellest, et Pentagon on saanud otsese käsu rehkendada kokku võimalikud kulutused "ulatuslikuks vägede väljaviimiseks Saksamaalt". Nimelt sellel teemal ilmus nimelt artikkel Washington Postis.

Ameeriklastest suhtlusvõrgustike kasutajad heidavad sünget nalja teemal "Sakslased ostavad venelastelt gaasi, samas kui USA väed kaitsevad Saksamaad nende eest. Sakslased vedasid USA-st välja kulda, mis oli USA-sse hoiule pandud, et see venelaste kätte ei satuks. Aga poisid, võib-olla tuleb jätta sakslased venelastega omapäi?!" Naljakas, et mõned ameeriklased eeldavad täiesti tõsimeeli, et "Putiniga omaette jäetud" Saksamaal saab olema väga halb, ehkki vaevalt küll peetakse USA-d Saksamaa enese pinnal mingiks kaitseingliks, kes NATO lipu all sakslasi "Vene ohu" eest kaitseb.

Kõige olulisem kogu selles loos on see, et Trump on valmis vahetuks kontaktiks vaatamata Helsingi tippkohtumise ilmselgele poliitilisele mürgisusele. Vaevalt küll söandas USA president selliseid diplomaatilisi žeste ette võtta hingelisest lahkusest või selleks, et saaks võimaluse aduda "Putini võlut", millest nii suure austuse ja hirmuga pajatab Poola riigisekretär.

Ainus võimalik motiiv – Vladimir Putinil on midagi, mida USA riigipeal on väga vaja, kusjuures õige ruttu vaja. Piisab vaatamast, mil määral on radikaalne "pistrik", russofoob ja Trumpi mõjukas nõunik rahvusliku julgeoleku alal John Bolton kujunenud olukorraga rahulolematu, et veenduda: kohtumine ise ja selleks valmistumine, aga ka vihjed võimalikele järeleandmistele on Trumpi isiklik algatus, mis kohtumise mõtet omaenese haldusaparaadi vastupanule vaatamata buldooseri kombel edasi ajab.

Bolton, kelle CBS-i intervjueerija küsimustega Krimmi tunnustamise kohta "vastu seina surus", nentis lõppude lõpuks kuivalt: "President määrab poliitika ning mina poliitikat ei määra," osutades seeläbi põhimõttelisele erimeelsusele selle esialgsete ettepanekute paketi osas, millega Trump ta Moskvasse saatis. Kuulus "Washingtoni pistrik" ei ole presidendi seisukohaga päri ja on siiski sunnitud tema käske täitma – see on hea märk, kuigi ka mitte tagatis edukaks kohtumiseks.

Isegi kui kohtumise ajal läheb üks sajandik Euroopa ja USA ekspertide ja poliitikute hirmudest täide, on tegemist juba suure edusammuga. Isegi kui kohtumine ei too kaasa mingeid konkreetseid kokkuleppeid peale poolte ühisavalduse sellest, et "vestelda on parem kui konfliktis olla," on seegi juba kasulik. Tahes-tahtmata annab Trump kogu maailmale signaali sellest, et isegi maailma hegemooni staatusele pretendeeriv riik on sunnitud Venemaaga läbirääkimisi pidama, ja vahest selle tulemuse nimel tasub Vladimir Putinil Helsingisse sõita.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (44)
Tagid:
Donald Trump, Vladimir Putin, Helsingi, EL, USA, Venemaa

Peamised teemad

  • S-300 Favorit

    Kaitseminister Sergei Šoigu tegi 24. septembril teatavaks Süürias asuvate Vene sõjaväelaste turvalisuse parandamiseks mõeldud meetmed, mida rakendati vastuseks Il-20 ja tema meeskonna hävitamisele, mille süüdlaseks on Iisrael.

    36
  • Illustreeriv foto

    Üksteist Euroopa Liidu, peamiselt Ida-Euroopa riiki ei ole samasooliste abielusid veel seadustanud. Sel sügisel, hoolimata Brüsseli survest, kavatseb Rumeenia kirjutada geiabielude keelu põhiseadusesse.

    21
  • Põtradel on jooksuaeg sügisel

    Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini. Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust.

    12