10:54 17. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Venemaa sattkonna hoone Tallinnas

Nähtuna Venemaalt: keda ja mille eest Eestis häbimärgistatakse

© Sputnik / Денис Грабусов
Analüütika
lühendatud link
14522

Eesti sotsiaalvõrgustikes levitatakse "russofiilide nimekirja" isikutest, keda kahtlustatakse sümpaatiates Venemaa vastu. RIA Novosti tutvustab, kelle projekt see on ja kuidas selle algatajaid on seotud Kaitseliiduga.

Konstantin Sevastjanov, agentuurile RIA Novosti

Nimekiri nimekirja vastu

Moskva ja Tallinn on omavahel nimekirju vahetanud juba ammusest ajast. Viimasega keelas Eesti sisenemise riiki 49-l nn. Magnitski nimekirja kantud venemaalasel. Vastuseks avaldas Moskva nimekirja 20 Eesti russofoobist. Nüüd ei lasta riiki teiste hulgas endist Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest.

"Jah, sõbrad, Tšeljabinskit nad enam ei näe! Aga kui on olemas russofoobid, kas siis peaksid olema ka russofiilid," arutlesid Eesti aktivistid ja koostasid "Eesti juhtivate russofiilide Top 20, andku keiser neile tervist ja õnnistust".

Need on inimõiguste aktivistid, poliitikud ja ajakirjanikud: Alisa Blintsova, Aleksei Jessakov, Andrei Zarenkov ja teised. Maitse suhu saanud, tegid autorid ettepaneku koostada sellised "kataloogid" ka teistes Balti riikides: "Anname teatepulga edasi meie Balti sõpradele ja kuulutame välja avatud valiku!"

Kas Eestis on kasulik olla russofoob?>>

Kahtlaste elementide leidmiseks ei kulu palju aega: Läti julgeolekupolitsei ja Leedu riikliku julgeoleku amet avaldavad korrapäraselt "Moskva mõjuagentide" nimekirju. "Leedus nähakse kõikjal Venemaa kätt. Kui midagi läheb teisiti, kui meie tahame, on see kohe venelaste kätetöö," ütles Vilniuses Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduste instituudi õppejõud Kestutis Girnius. "Russofiilide nimekirja" kantud inimesed on väga erinevate vaadetega. Neid ühendab vaid usk, et Eesti ja Venemaa suhted peaksid olema heanaaberlikud.

Ka Riigikogu saadik Olga Ivanova on selles nimekirjas.

"Ma olen alati avalikult rääkinud, et normaalsed suhted Venemaaga on Eesti jaoks kasulikum kui arktiline pakane. Kuid parlamendisaadiku ja inimesena, kes on andnud sellele riigile ustavusvande ega ole sellest kunagi taganenud, juhindun ma just oma sünnimaa Eesti huvidest," rõhutab ta.

Venemaa suursaadik: russofoobide nimekiri ei ole lõplik>>

Kusjuures erilise loogikaga ei paista silma ka Moskvas koostatud "russofoobide nimekiri".

"Eestis oodati, et sinna satuvad staatusega tegelased – poliitikud ja ministrid. Kuid venelased lülitasid sellesse isegi vabariigis endas vähetuntud tegelasi, nagu publitsistid Jevgeni Krištafovitš, Sergei Metlev ja Igor Kopõtin. Nad ei kujunda avalikku arvamust, nad ei ole olulistel ametikohtadel, neil ei ole juurdepääsu võimuhoobadele, neist ei sõltu midagi," on Ivanova hämmelduses.

Aheldada "häbiposti"

Varem teavitas "õõnestusega tegelevatest elementidest" Kaitsepolitsei (KaPo) oma aastaraamatutes. Sinna sattunuid ootasid ees raskused — alates anonüümsetest ähvardustest kuni probleemideni tööhõivega. Kuid kui eelmisel kevadel järjekordne aastaraamat avaldati, siis erinevalt varasematest, "ebausaldusväärsete" nimekirja seal enam polnud.

KaPo peadirektor Arnold Sinisalu märkis 52-leheküljelise dokumendi eessõnas "ilmset lõhenemistendentsi poliitikas" viimastel aastatel ja Venemaa tähelepanu ümberlülitumist Eestis elavale vene noorsoole, keda "Kreml üritab oma mõju alla saada". Kuid saadi hakkama konkreetseks minemata.

"Nii ettevaatlikku aastaraamatut pole ma veel näinud. Aktsendid on tavapärased, kuid vene kogukonna juhtfiguure rahvavaenlastena ei märgistatud. Isegi kuidagi igavavõitu," oli ajakirjanik Rodion Denissov üllatunud.

Venemaa keelas Eesti russofoobidel sisenemise riiki>>

"Ilmselt on konkreetsete isikute avalik märgistamine Eesti vastuluure poolt muutunud üha problemaatilisemaks," kirjutas Facebookis tuntud Eesti vene kogukonna esindaja, kirjanik, ajaloolane ja dokumentalist Vladimir Iljaševitš. Tema arvates võib see ettevaatus olla tingitud asjaolust, et Euroopa Liidu struktuurides on tunduvalt suurenenud huvi "politseiriikide" probleemide vastu Balti regioonis.

Siiski ei kavatseta siinkandis märgistamisest loobuda. Sellest annab tunnistust anonüümselt kollektiivses blogis Propastop.org avaldatud russofiilide nimekiri. Kes selle koostas? Propastop tutvustab ennast "sõltumatu blogina", seda teevad vabatahtlikud, sealhulgas Kaitseliidu liikmed. See on sõjaline organisatsioon, mis kuulub Eesti kaitsejõudude koosseisu. Kuid nimekirja koostamisse on andnud oma panuse ka organisatsioon nimega Resilience League. Selle nime all on Eestis kaks korda peetud nn Balti-Ukraina kooli, mille kuulajad tulid kokku Balti riikidest ja Ukrainast ning neile õpetati "võitlust Vene propagandaga".

Eestil tuleb "Magnitski nimekirja" eest vastust anda>>

Korraldajad on Tallinna Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuse töötaja Dmitri Teperik ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse arengukoostööprojekti "Kodanikuühiskonna ja vabatahtlike kaasamine Ukraina riikliku kerksuse ja julgeoleku tugevdamisel" juht Grigori Senkiv. Nad käivitasid veel ühe projekti "Valvurid" ("Стражи"), mille eesmärk on arendada venelastes ja Eestis elavas venekeelses elanikkonnas sõbralikku suhtumist Eesti kaitseväkke ja NATO-sse. Muide, Teperik kanti samuti russofoobide nimekirja ja ilmselt elab ta nüüd end "russofiilide" peal välja.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
sissesõidukeeld, KaPo, russofil, russofoob, Arnold Sinisalu, Sergei Magnitski, Olga Ivanova, Eesti, Venemaa

Peamised teemad