02:04 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
USA president Donald Trump ja Soome riigipea Sauli Niinistö

Kuidas Eesti Trumpi õpetas

© REUTERS / LEHTIKUVA
Analüütika
lühendatud link
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
12642

Helsingis toimunud Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumine oli Eesti poliitikutele nii ebameeldiv, et esimest korda veerand sajandi jooksul julgesid nad avalikult tunnistada "vanema venna" praeguse poliitika täielikku sobimatust.

Boriss Grigorjev

Veidi enne kohtumist Soomes ja kohe pärast seda oli peamiste Eesti ajalehtede ja juhtivate poliitikute toon väga negatiivne. Nende peamise mõtte võiks sõnastada järgmiselt: Venemaa ja USA presidendid ei peaks üldse kohtuma, sest see nurjab kõik meie plaanid.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis >>

Kõige kriitilisemad olid Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni väljaütlemised, kes esimesena avaldas kahtlust sellise kohtumise vajaduses ning ütles, et tippkohtumine ei andnud midagi ja Ameerika Ühendriikides tuleb see Trumpile bumerangina tagasi.

Ameerika opositsioonileerist

Olen kindel, et kui Donald Trump oleks kuulanud Mihkelsoni tüüpi poliitikute soovitusi, poleks ta kunagi Ameerika Ühendriikide presidendiks saanud ja Valge Maja presidenditoolis istuks praegu mugavalt Marko Mihkelsoni omadega sarnaseid vaateid jagav endine USA riigisekretär Hillary Clinton.

Trump sai presidendiks just sellepärast,et ta julges vana poliitikaga rahulolematuse laineharjal lubada Ameerika valijatele alustada oma isiklikku "Ameerika ennekõike!" poliitikat. Selle eest võeti neid Washingtonis alati südamlikult vastu ja neile maksti ohtralt dividende nii USA-s kui ka kodus.

Trumpi saabumisega hakkas harjumuspärane süsteem vankuma ja üsna põlglik Balti riikide presidentide vastuvõtt Valges Majas sel aastal näitas, et Ameerika Ühendriikidel on nüüd raha ainult oma riigi huvide jaoks ja kõikidel teistel on tähtsust ainult iga konkreetse juhtumi kontekstis.

Акция сторонников кандидата в президенты США Дональда Трампа
© Sputnik / Джереми Хоган
Trumpi-vastane meeleavaldus

Seda kahetsevad muidugi pisarsilmil kõik vana süsteemi toetajad, sealhulgas Eestis, kellele oli määratud tuttav piiritsooni roll Venemaa juhtkonna närvide tugevuse testimisel. Ja sellega said Eesti poliitikud, eriti venevastase retoorika vallas, märkimisväärselt hästi hakkama.

Võimetus kompromissideks

Loomulikult ei saa see meeldida neile, kes on harjunud poliitilise mugavusega ja oma täpse kohaga kujunenud olukorras. Selle asemel, et uut olukorda ära kasutada ja näiteks Soome eeskujul mõelda sõltumatu välispoliitika kujundamisega alustamisele, mis võtaks arvesse nii lääneliitlaste kui ka naaberriigi Venemaa huve, eelistavad Eesti poliitikud ja juhtivate väljaannete ajakirjanikud asuda Trumpi ameerikasisese opositsiooni poolele ning peaaegu avalikult nõuda USA praeguse presidendi väljavahetamist.

Trump sai eks-terminaatorilt ebaõiglaselt sõimama >>

Muidugi, Hillary Clintoniga seotud tegelaste edu korral USA-s. Kuid mis juhtub siis, kui USA-s võidab lõplikult hoopis Trumpi maailmavaade? Pealegi, kas Eesti julgeb avalikult ignoreerida USA uue suursaadiku soovitusi, kes erinevalt eelmistest, saadetakse siia kindlasti Ameerika Ühendriikide ametis oleva presidendi käskkirjaga?

Ebameeldivad assotsiatsioonid

Ehk kõige ebameeldivamaks uudiseks, mis kõlas USA riigipea huulilt pärast Helsingi kohtumist, oli intervjuu Fox Newsile, kus ta seadis kahtluse alla NATO lepingu artikkel viie kehtivuse absoluutsuse. Väikese Montenegro näitel nimetas Trump selle elanikke "väga agressiivseks rahvaks", kelle agressiivsus võiks põhjustada Kolmanda maailmasõja puhkemise, kuna NATO on lepingu alusel kohustatud teda kaitsma.

Peterburi majandusfoorum lõi kõik rekordid
© Sputnik / Максим Блинов

Tõenäoliselt kandsid Eesti poliitikud Montenegro kohta öeldud sõnad endale ja neil hakkas ebamugav. Sama ebamugav, kui valitsus hakkab kokku arvutama sanktsioonide sõja tõttu transiidi vähenemisest saadud kahjumit EL toetuste edaspidiste kärbete valguses.

Kusjuures Eesti poliitikute poolt tihti välja öeldavat majanduslikku kahju "põhimõtete nimel" lääneliitlased ise sageli ei kanna. Seda võib näha isegi sadade Ameerika Ühendriikide esindajate osalemisest viimasel Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, kus Eestit ei esindanud ükski ärimees!

Üldiselt on Eesti poliitilises süsteemis juba ammu märgata kaldumist "pistrike" poole. On selge, et rahutegemisega endale poliitikas nime teha on palju keerulisem, kui vaenu ja konfliktide õhutamisega, kuid eriti Eesti-suguse väikeriigi elujõulisuse seisukohast oleks palju efektiivsem suurriikide huvidega balansseerimine.

Kas Eestis on kasulik olla russofoob? >>

Keegi ei räägi sellest, et ühel päeval peaksid kõik Eesti poliitikud muutuma Vene-meelseteks, nagu mõnikord üritavad vaidlustes kujutada needsamad "pistrikud". Lihtsalt kõige naabritelt pärineva eitamine ja soleerimine venevastases retoorikas ei too kellelegi kasu, välja arvatud konkreetsete poliitiliste huvidega inimestele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Tagid:
analüütika, poliitika, kohtumine, russofoobia, valitsus, Marko Mihkelson, Donald Trump, Soome, Eesti, Venemaa

Peamised teemad