15:46 15. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1406
  • RUB75.8530
Illustreeriv foto

Eesti kaitsetööstuse Taaveti suured ambitsioonid

© Фото: Eesti Kaitsevägi
Analüütika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
15331

Lähitulevikus saadavad demokraatlike riikide valitsused lahinguväljale robotid ja nõudlus Eesti sõjarobotite järele võib osutuda vägagi kõrgeks. Eesti sõjatööstust saab võrrelda kompaktse Taavetiga, kes mütoloogias alistas Koljati.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja Sputnikule

NATO ja Venemaa vahelist vastasseisu kavatsetakse Eestis kasutada vabariigi muutmiseks maailma nutika kaitsetehnoloogia keskuseks.

Neiud kokošnikutes, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Mainori ettevõtluse kõrgkooli tegevdirektor Kristjan Oad ütles hiljuti, et sellise ümberkujundamise jaoks on loodud soodsad tingimused — lisaks Euroopa riikide rahastusele suureneb ka nõudlus riigikaitse järele. Ettevõtlik Oad usub, et lähitulevikus saadavad demokraatlike riikide valitsused lahinguväljale robotid (mitte inimesed) ja nõudlus Eesti sõjarobotite järele võib osutuda vägagi kõrgeks. Eesti sõjatööstust saab võrrelda kompaktse Taavetiga, kes mütoloogias alistas Koljati. Seetõttu vajab Eesti kaitsetööstus kiiret arengut, see tähendab riiklikke investeeringuid.

Eesti ettevõtjad võivad toota sõjarelvi>>

Oadi Idee pole uus. Eesti Kaitseministeerium on välja töötanud kaitsetööstuskompleksi arengukava aastateks 2017.-2019. Eesti mehitamata lennumasinaid tootev ettevõte Threod Systems sõlmis juba 2016. aastal konfidentsiaalse koostöökokkuleppele Ameerika Ühendriikide mehitamata õhusõidukite (UAV) operaatorfirmaga MAG Aerospace. Ja kui kellelgi on raske ette kujutada Eesti õhusõidukite, laevade, soomukite armaadasid, siis pöörake pilk suhteliselt väikese Iisraeli riigi kogemusele, mida täna peetakse mehitamata õhusõidukite tootmise ja müügi liidriks.

Kaitseminister tutvustab Pariisis Eesti kaitsetööstust>>

Muide, aastatel 2017-2021 võib sõjalise otstarbega mehitamata õhusõidukite maailmaturg ulatuda 12-13% keskmise aastase kasvu juures70 miljardi dollarini.

Majandusime

Üldiselt arvatakse, et Eesti kaitsetööstuse tugevus põhineb kõrgtehnoloogilistel toodetel ja teenustel. Eesti Kaitsetööstuse Liit asutati 2009. aastal ja sellel on enam kui 100 liiget. Täna on rahvusvaheliselt esindatud rohkem kui 20 Eesti kaitsetööstusettevõtet, mis pakuvad oma tooteid elektroonika, tehnoloogia, küberkaitse, droonide ja robootika vallas.

Vabariigi kaitsetööstuse kolmeaastase kava eesmärk on tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on 2018. aastal sõjatööstuse rahaline toetus tõusnud 800 000 euroni. Kaitseminister Juri Luik tutvustas juunis Eesti kaitsetööstuse toodangut suurimal maaväerelvade ja sõjavarustuse näitusel Eurosatory 2018 Pariisi äärelinnas Villepinte'is. Eesti pakkus maailmale eelkõige droonide kasutamise tehnoloogiat piirivalveteenistuses ja maastikul liikuvaid mehitamata sõidukeid.

Sarnaseid tooteid tutvustasid eestlased ka rahvusvahelisel näitusel Umexi-2016 Abu Dhabis.

Eesti võib endale Euroopa relvatööstuse pirukast tüki ampsata>>

Eesti majanduses domineeris kuni viimase ajani tööstus (29%), põllumajandus (3%) ja teenuste osutamine (69%). Arenevad keemia-, töötlev, tselluloosi- ja paberitööstus, kütusetööstus, energeetika ja masinaehitus. Märkimisväärse osa SKT-st annab ehitus. Majanduse tähtsaks komponendiks on transiit, mis moodustab 75% raudteetranspordi mahust. Olgugi, et sõjatööstus tänapäeval ilma ei tee ega majandusimesid ei tõota, on positiivne dünaamika ilmne ja palju sõltub investeerimisalgoritmidest.

Kaitsevägi aitab

NATO küberjulgeoleku keskuse peakorter asub Tallinnas, mis võib kiirendada Eesti kaitsetööstuse kõrgtehnoloogiliste arenduste müüki rahvusvahelisel turul. Ka kaitsevägi tunneb nende uuenduste vastu huvi.

Aprillis esitlesid 32 Eesti Kaitsetööstuse Liidu ettevõtet Kaitseväe peastaabi territooriumil oma tooteid: seire- ja sidesüsteeme, elektroonilise sõjapidamise süsteeme, lasersüsteeme, droone, relvi ja relvasüsteeme. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras lubas ametlikult kodumaiseid tootjaid toetada.

Mõned Eesti tootearendused on loomulikult teenistuses kasulikud ja ilmselt ka eksklusiivsed. Näiteks võimaldab ettevõtte Defendec süsteem piirivalvekeskusest (kordonist) ööpäevaringselt visuaalselt erinevaid piirilõike jälgida. Lisaks filtreerib süsteemi piiriületamised mets- või koduloomade poolt, "näeb" piiririkkujad läbi ega häiri piirivalvureid mõjuva põhjuseta.

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid>>

Teine näide on ettevõtte Threod Systems toodetud droon THEIA. See 25 kg kandevõimega droon võib olla õhus ööpäevaringselt ja kujutab endast suurepärast platvormi operatiivteabe hankimiseks ja kogumiseks. Ettevõtte tooted on võitnud mehitamata õhusõidukite hankeid Kreekas ja Kasahstanis.

Eesti on maailma armeede võimsuse edetabelis 108. kohal 136 asetatud riigi seas. Kuid isegi siin on heaks kõrgtehnoloogiliseks näiteks Iisrael — 16. koht näitab innovatsiooni eeliseid. Armee tugevus ja kaitsejõu tõhusus sõltuvad suuresti valitsuse poliitikast.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kaitsetööstus, Mainor AS, kaitsevägi, NATO, Eesti

Peamised teemad