23:53 19. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
RQ-4 Global Hawk

Militaaruudised, mis ei mahtunud meedia esiküljele

© AFP 2019 / LEON NEAL
Analüütika
lühendatud link
Droon (37)
16220

Robert H. Scales kirjutas, et Ameerika relvajõudude tulevik on ultra-mobiilsete kergete väeüksuste päralt, millel on suur lennuväe tuletoetus ja mis on kiirelt ümber paiknedes ning sõjaväevõrgust ning droonidelt teavet ammutades võimelised purustama kohmakaid ja hoopis arvukamaid vaenlase väekoondisi.

Ilja Plehhanov, agentuurile RIA Novosti

USA erukindralmajor Robert H. Scales avaldas ulatusliku materjali, millisena USA prognoosib sõjategevust tulevikus. Scales on huvitav isiksus, ta teenis kolmkümmend aastat USA armees ja lõpetas USA maaväe sõjakolledži ülemana. Aastatel 1995-1997 oli tal oluline roll projektis "Järgmine armee", mille eesmärgiks oli sõnastada nägemus USA relvajõudude tulevikust. Tõsi, projekt lõpetati 2008. aastal.

Samal teemal avaldas kindral 2003. aastal raamatu "Yellow Smoke", kus ta kirjutas, et Ameerika relvajõudude tulevik on ultra-mobiilsete kergete väeüksuste päralt, millel on suur lennuväe tuletoetus ja mis on kiirelt ümber paiknedes ning sõjaväevõrgust ning droonidelt teavet ammutades võimelised purustama kohmakaid ja hoopis arvukamaid vaenlase väekoondisi. Edu võti peitub kiiruses ja informeerituses kõige sõjatandril toimuva osas.

Scales nägi armee tulevikku iseseisvalt tegutsevates, õhutranspordiga ümberpaigutatavates, viie tuhande mehelistes brigaadides. Kusjuures personali rotatsioon brigaadis oleks minimaalne — sõjaväelased allüksustes teeniksid aastaid külg külje kõrval ja saaksid nii tõelisteks relvavendadeks.

Projekt "Järgmine armee" prognoosis arenguid kuni 2025. aastani. Täna hindab Scales kriitiliselt, milles tema ennustused täppi läksid, milles mitte ja mis toimub hiljem, perioodil kuni 2045. aastani. Üks õppetund, mille kindral sai, oli suur kiusatus järgida tehnokraatide kuulutusi, et uued tehnoloogiad muudavad kiiresti ja radikaalselt sõjapidamise viise, kuid tegelikkuses paistavad asjad pigem nii, et vastane ei panusta mitte niivõrd uutele tehnoloogiatele, kuivõrd kasutab loovalt juba olemasolevaid.

Endine NATO vägede ülemjuhataja: ükski kindral ei taha Venemaaga sõdida >>

Sellele vaatamata pakkus USA Senat käesoleva aasta märtsis välja idee luua rahvusliku julgeoleku komisjon tehisintellekti arendamiseks. Komisjoni eelarve 2019. aastaks on 10 miljonit dollarit. Komisjoni liikmed peaksid jälgima, et Ameerika Ühendriigid jääksid ka edaspidi tehisintellekti, masinõppe ja kvanttehnoloogia valdkonnas ülemaailmseks liidriks. Teiseks komisjoni tegevusvaldkonnaks on sõjalise ja tehisintellekti arendamisest ja rakendamisest Hiina ja Venemaa relvajõududes USA-le kaasnevate julgeolekuriskide hindamine.

USA õhujõud avaldasid hiljuti oma taotlused 2019. aasta eelarveks ja tutvustasid, millisena nad näevad oma pommitajate parki tulevikus. 2020. aastate keskel võetakse õhujõudude relvastusse uus pommitaja B-21 Raider ning pommitajad B-52, B-2 ja B-1B läbivad põhjaliku uuenduskuuri.

Olemasolevate pommitajate arvu tuleks suurendada 157-lt 175-ni. Muide, 1993. aastal oli USA õhujõududel 290 pommitajat. Ameerika kindralid ei väsi kordamast, et nende lennukite hulka on vaja suurendada.

Õhujõudude peamised tehnoloogilised suundumused seisnevad tehisintellekti kasutamises teabe kogumisel ja analüüsil, mehitatud ja mehitamata lennuvahendite kombineeritud rakendamises ning kaugmaa autonoomselt toimiva moona kasutamises.

Kõik need meetmed kogumis võimaldavad USA pommitajatel suurelt kauguselt purustavate löökide andmise võimalike vastaste — Venemaa ja Hiina pihta, kelle käsutuses on kõrgtehnoloogilised õhutõrje relvasüsteemid.

USA õhujõud on samuti mures pommitajate materiaaltehnilise toetuse pärast ja märgivad, et tuleb välja arendada hästitoimiv logistika, mis tagaks õhujõudude häireteta varustamise kütuse, varuosade ja laskemoonaga isegi suurte sõjaliste operatsioonide korral.

Seejuures pannakse erilist rõhku andmetele, arvutiprotsessoritele ja tehisintellektile. USA õhujõudude tulevikufilosoofia seisneb ülekaaluka luureteabe ja operatiivinfo omamises ja selle analüüsi võimekuses, mis peaks andma tulemuse pommitajate rakendamisel lahingutegevuses. 

USA hindas Venemaa võimekust Kaliningradi oblastit kaitsta >>

Vaatamata sellele, et B-2 võetakse varsti õhujõudude relvastusest maha, varustatakse nad uute protsessoritega, mis on tänastest "tuhandeid kordi kiiremad". Kaasaegse IT rakendamine peaks võimaldama lennukitel paremini tuvastada vaenlase radarite asukohta ja määrata optimaalne marsruut nende vahelt läbipääsuks. B-2 relvastatakse tiibrakettidega, mis on võimelised kandma ka tuumalõhkepäid.

B-52 pommitajate osas on praegu kasutusel oleva 76 masina ekspluatatsiooniaega pikendatud aastani 2050. Lennukid moderniseeritakse, et nad saaksid kanda rohkem pomme. B-52-d saavad ka uue avioonika, side- ja navigatsiooniseadmed ning vaenlase radarsignaali mahasurumise vahendid.

2019. aastaks on Pentagon küsinud 2018. aastaga võrreldes rohkem 3 447 drooni. Droonide soetamise eelarvet kavatsetakse suurendada 27%. Jutt ei ole vaid ründedroonidest, vaid ka luuredroonidest, sealhulgas mereväe- ja allvee- ning droonitõrjedroonidest.

Sõjaväelased kavatsevad selleks kulutada 9,39 miljardit dollarit, millest üle miljardi läheb droonitõrjesüsteemidele ja —moonale. 2013. aastal oli Pentagoni droonieelarve poole väiksem. Eksperdid täheldavad Pentagoni enneolematut nõudlust nende masinate järele.

Seejuures ei ole oodata järsku eelarvetõusu ründedroonide soetamiseks — suuremat rõhku pannakse just väikestele ja odavatele lennumasinatele. Arvatakse, et Pentagon saab ka vähemalt kaks tuhat uut kvadrokopterit. 

Ligi 40 miljonit dollarit eraldatakse sõjaväe eksperimentaalüksustele, mis hakkavad maaväes kasutatavaid droonisüsteeme testima. 2019. aasta saab olema esimene, mil USA merevägi saab droonide tarvis rohkem raha kui õhujõud.

USA sõjatööstuskompleks püüab Pentagoni nõudmistega sammu pidada ja on valmis USA mereväe vajadusi rahuldama, pakkudes uusi mudeleid. Mereväelased tahavad droone, mis oleksid võimelised tegutsema merel kauem iseseisvalt, kandma rohkem kasulikku lasti ja tegutsema ka keerulistes ilmastikutingimustes. Suur on huvi masinate vastu, mis oleksid võimelised avastama meremiine ja vaenlase allveelaevu.

Hiljuti toimunud sõjatehnika näitusel esitles USA firma Hydroid uut allveedrooni Remus M3V, mille pikkus on alla ühe meetri. See "titt" näeb välja nagu väike torpeedo, mis võib arendada kiirust kuni 10 sõlme ja sukelduda kuni 300 meetri sügavusele. Droon on väga odav ja mõeldud allveeluureks.

Üks teine firma tutvustas drooni, mis on mõeldud merepõhja skaneerimiseks USA laevade ees liikudes ja annab laevale teavet mere põhjareljeefi ja võimalike takistuste kohta. Veel üheks uuenduseks on droonide tankla, mille saab vette lasta laevalt või kopterilt ja mis toimib meres kuni kolme tuhande meetri sügavuses. Allveedroonid oleksid siis võimelised oma missioonide käigus iseseisvalt, pinnale tõusmata, vee all tankima.

Lihtsalt uskumatu — Vladimir Putin tutvustas Venemaa uusi superrelvi >>

Olgu tehnikaga kuidas on, kuid USA armees on hakatud mõtlema, kuidas pikendada seni kümnepäevast sõdurite baasväljaõpet. Maaväe juhtkond leiab, et on aeg lõpetada suhtumine sõdurisse kui sõjapidamise vahendisse ja temasse tuleb edaspidi suhtuda kui professionaalsesse atleeti ja võtta kogu maaväes kasutusele eriotstarbeliste üksuste väljaõpe

Erinevate lahingmoodulitega soomusautod Tigr
© Sputnik / Илья Питалев

Käesoleva aasta veebruaris võeti Lõuna-Carolinas asuvas Fort Jacksoni baasis see uuendus juba kasutusele. Rõhku pannakse mitte ainult sõdurite füüsilisele ettevalmistusele, vaid ka distsipliinile.

Ameerika kindralite arvates kipub distsipliin USA relvajõududes lonkama. Sõdurid seavad liiga tihti kõrgemate ülemate käske kahtluse alla, ei järgi saadud juhiseid ja semutsevad ohvitserkoosseisuga.

Armee juhtkond on rahulolematu, et sõdurid ei oska raadio teel toetust tellida, efektiivselt relva kirpu kasutada ega tunne USA relvajõudude ajalugu ning lõppkokkuvõttes tegelevad baasväljaõppel rohkem platsil marssimise ja allüksustevaheliste võistluste korraldamisega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Droon (37)
Tagid:
Fort Jackson, allveedroon, B-21, B-2, B-1B, B-52, tehisintellekt, pommitaja, droon, NATO, Pentagon, Robert H. Scales, Hiina, USA, Venemaa

Peamised teemad