15:07 12. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.3925
Eesti lipu heiskamine, illustreeriv foto

Kes õhutab Eestis "nõiajahti"

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
12522

Selle asemel, et suunata oma energia võitlusele tõeliste ohtudega - rahvusvahelise terrorismi, inim- ja uimastikaubandusega, tegelevad Eesti jõustruktuurid poliitiliste mängudega, lähtudes kellegi isiklikust arusaamast "heast ja kurjast".

Nikolai Filonov

Välisluure juhi Mikk Marrani avaldus Venemaa "mõjuagentide" võrgustiku avastamise kohta riigis annab tunnistust vabariigi juhtkonna soovist veel kord tõmmata endale peamise lääneliitlaste tähelepanu, astuda Ameerika-sisesesse "nõiajahti", võtmata arvesse võimalikke tagajärgi Eestile.

Mikk Marran teab Kremli plaanidest rohkem kui Kreml ise >>

Võiks tunduda, milleks Eesti luureasutuse juhil avalikustada kaardid enne uurimise lõppu, kui palju efektiivsem oleks kooskõlas Eesti seadusandlusega viia asi asjaosalistele ametliku süüdistuse esitamiseni ja nende karistamiseni vastavalt nende kuritegudele kohtus?

Neiud kokošnikutes, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Aga selles probleem ongi, et isegi kui Marrani sõnadeks ongi mingil määral ideoloogilist alust, siis tegelikult kahtlustatakse milleski Eesti iseseisvust kahjustavas inimesi, kes ei ole ühtegi Eesti seadust rikkunud! Ja just sellepärast ei avalikustatud pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide territooriumil "paljastus" valjult välja hõigati, nimeliselt ühtegi potentsiaalsest "Moskva mõjuagenti".

Seadust ei ole, süüdistused on

Eesti seadusandluses ei olegi lihtsalt sellist juriidilist mõistet nagu "mõjuagent". Loomulikult on riigireetmist käsitlev säte, kuid selleks, et sel alusel ametlik süüdistus esitada ja asi kohtusse saata, tuleb seda sündinud fakti veenvalt tõendada.

Ja Venemaa suhtes sõbralikke postitusi suhtlusvõrgustikes või Venemaal toimuvate konverentside külastamist, ega ka Kremli taustal intervjuu andmist portaalile Sputnik Eesti ei võeta seal ametlike süütõenditena arvesse.

Nii hästituntud Kaitsepolitsei aastaraamatuid, kui ka avalikkusele suunatud ametnike avaldusi saab vaadelda eranditult vaid Eesti teatud poliitiliste jõudude omavaheliste ideoloogiliste sõdade kontekstis, millel puudub igasugune seaduslik alus.

Selle asemel, et suunata oma energia võitlusele tõeliste ohtudega, nagu rahvusvaheline terrorism, inim- ja uimastikaubandus, osalevad riigi jõustruktuurid poliitilistes mängudes, tuginedes kellegi eraviisilistele arusaamadele "heast ja kurjast".

Sults: Kapo soovitused Sputnikuga mitte suhelda ei näita üles väärikust >>

Soov meeldida

Muidugi on väga mugav süüdistada Venemaad ja kohalikke venelasi oma riigi kõikides hädades, sest siis ei pea oma vigadele mõtlema. Ega anda oma poliitilisele liitlasele mõista, et sa võitled koos temaga aktiivselt "hiiliva Vene ohuga" – seegi võib teatud poliitilistes ringkondades lühiajalist kasu anda.

Esmakordselt esitati Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja pressikonverentsil küsimus Sputnik Eesti poolt
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Ainult et tegelikus elus, ei aita see ei liitlast ega oma riiki, kes oma lojaalsust tõestada üritab. Kuigi Ameerika Ühendriikide poliitikud on haaratud süsteemisisestest lahingutest, saavad enamik neist hästi aru, mis tegelikult toimub ja tõsiste probleemide tekkimisel oskavad vaevalt hinnata soovi iga hinna eest meeldida.

"Mõjuagendist" saadikuks

Luurejuhi avaldusele võib vaadata ka teisest vaatevinklist — kasu või kahju seisukohast neile, keda Marran silmas pidas. Kui võtta asja praeguseks populaarse "Highly likely" positsioonilt, siis võib iga otseselt nimetatud isik (kui see ühel päeval juhtub) teha selle abil otsekohe edukat poliitilist karjääri.

Eestis juba olid sellised pretsedendid pärast nimede avaldamist kaitsepolitsei aastaraamatus. Just sellepärast ei avalda viimane peaaegu enam nimesid ja teatab pressikonverentsil, et aastaraamatu tekstid on vaid neid koostanud isikute subjektiivne hinnang, mis ei ole õiguslikuks aluseks seaduslikele süüdistustele.

Simonjan kutsus "solvunud" Eesti tudengeid Moskvasse >>

Kes on kelle agent?

Põhimõtteliselt ei oleks keskmine inimene tarvitsenudki sellele kõigele tähelepanu pöörata, kui see oleks riigile mingitki kasu toonud. Lõppude lõpuks pole Moskva "mõjuagendid" millegi poolest paremad ega halvemad Washingtoni, Beijingi või Tokyo omadest, las nad vaidlevad, kui tahavad ja võistlevad üksteisega Eesti rahvale sümpaatia pärast.

Ajalugu näitab, et inimesed on piisavalt mõistlikud, et kõigest aru saada.

Aga kui makse kulutatakse poliitiliste eelistuste järgi ja hirmu külvamiseks, mis ainult kruvivad pingeid ühiskonnas ja jagavad seda rahvusliku kuuluvuse järgi, siis tuleks esitada küsimus, kas kõik meie valitsusasutused töötavad ikka kodanike huvides ning vastavalt seaduse tähele? Siin on, millest mõelda ka ilma "mõjuagentide" tegevusse sekkumata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
mõjuagent, aastaraamat, analüütika, poliitika, oht, propaganda, inimkaubandus, sõnavabadus, terrorism, luure, KaPo, Mikk Marran, Eesti, Venemaa

Peamised teemad