15:46 15. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1406
  • RUB75.8530
Villem Rooda

Rooda: Eestil oleks aeg juhuslike rakettidega harjuda

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
Villem Rooda
Raketilöök Eesti pihta (17)
12741

Eesti õhuruumis 7. augustil toimunud lahingotstarbelise raketi juhuslik lask oleks võinud lõppeda nii traagiliselt, et sellele ei tahaks isegi mõelda. Tallinnal oleks aeg harjuda, et seal, kus on palju sõdureid, relvi ja paranoiat, on sellised juhtumid paratamatud.

TALLINN, 8. august — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti kaitseväe juhtkonna reaktsioon Hispaania hävitaja piloodi juhuslikule raketilasule näitas sõjaväelaste segadust ja mittevalmisolekut sedalaadi juhtumiteks. Samuti on ilmne, et Tallinn peab rajama operatiivse sarnaste vahejuhtumite puhuks tulevikus spetsiaalse sidekanali Venemaaga.

Kogemata välja tulistatud rakett on muidugi juba "iselõhkenud", kuid me "ei tea, kus ta on" ilmselt lendas kirdesuunas, kui te äkki leiate ta lõunas, ärge mingil juhul lähenege, vaid helistage meile. Eesti sõjaväelaste sedalaadi kommentaarid Hispaania piloodi õhk-õhk raketile juhuslikule lasule reedavad juhtkonna seas valitsevat segadust.

Eesti üldsus sai hirmu tunda ette kujutades, kuidas rakett tsiviillennukit tabab või provotseerib naabruses asuva Venemaaga sõjalise konflikti. Selliste vahejuhtumitega tuleb portaali Sputnik Eesti sõjanduseksperdi, sõjaväeluure kõrgema ohvitser-analüütiku erus Villem Rooda arvates harjuda. Kahjuks toimuvad ebameeldivad ja mõnikord isegi traagilised sündmused kõikide riikide relvajõududes üsna sageli. Inimlik eksitus, tehnilised tõrked ja rikked – kõikide nende teguritega tuleb arvestada.

Eesti "sõjamängu" selged tulemused>>

Mida rohkem on Eestis keerukat sõjatehnikat, relvi ja laskemoona ning sõjaväelasi, seda suurem on tõenäosus ettenägematute sündmuste — laskude ja plahvatuste toimumiseks, mis asjaolude õnnetu kokkulangemise korral võivad maksta inimelu või põhjustada tõsise rahvusvahelise konflikti.

Vabalennul rakett

Juhtum Hispaania raketiga, ütleb Villem Rooda, oleks võinud lõppeda palju kurvemalt, kui seekord läks. USA Raytheoni toodetud AMRAAMi raketid, maksumusega 300 tuhat dollarit tükist, on varustatud aktiivse sihitusblokiga ja mõeldud kasutamiseks lühimaa õhulahingus.

Hispaania hävitaja lasi Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi>>

Kuna andmeid raketi programmeerimise kohta ega muid toimunu üksikasju pole teada, võib vaid oletada, et rakett oleks võinud endale iseseisvalt sihtmärgiks valida mõne tsiviilõhusõiduki (sellele ei tahaks isegi mõelda, tagajärjed oleksid olnud traagilised) või mõne teise sõjalennuki, näiteks naabruses olevas Venemaa õhuruumis, mille piir oli vaid viiekümne kilomeetri kaugusel eeldatavast sündmuskohast.

Venemaa sõjalennuki piloot ei oleks jõudnud sellises olukorras teada saada, et Hispaania kolleeg lihtsalt vajutas kogemata nuppu ega soovinud kellelegi kahju tekitada. Sõjaväelendur, samuti õhutõrje oleksid pidanud reageerima kohe ja ilma kõrgema juhtkonna käsuta. Ettekanded ja kooskõlastused oleksid tulnud alles hiljem, pärast vastulaske.

Föderatsiooninõukogu infopoliitika komisjoni esimees Aleksei Puškov
© Sputnik / Владимир Федоренко

Ulatuslik sõjaline konflikt poleks muidugi puhkenud, on sõjandusekspert veendunud, sest otsus edasise tegevuse kohta oleks langetatud juba kõrgemal tasemel ja pärast teabevahetust ning konsultatsioone Moskva ja NATO vahel (selleks on spetsiaalsed kiired teabevahetuskanalid ja vastav personal). See tähendab, ei maksa karta, et õhupiiri juhuslik rikkumine või juhuslik raketilask toob viivitamatult kaasa sõja ning seda enam tuumalöögi. Kuid juba käivitunud kohustuslike protseduuride ahel poleks Hispaania piloodi elu päästnud.

Las kindralid vahetavad omavahel telefoninumbreid

Relvade juhusliku käitlemisega seotud vahejuhtumeid, ütleb Villem Rooda, ja kahjuks selle tagajärjel isegi inimeste vigastused ja hukkumine rahuajal on paratamatu kõikides relvajõududes. Ka kõige rangemad turvameetmed, rangem kontroll inimeste ja relvade üle ei anna täielikku garantiid õnnetuste eest seal, kus on koondatud suur hulk inimesi ja relvi. Rikkumised ja vead leiavad aset vastavalt tõenäosusteooriale. Ja närvipinge, mis on põhjustatud näiteks propagandast ja rünnakuootusest, suurendab inimeste vigade riski oluliselt. Eesti oludes suurendab stressi ja konfliktiohtu ka piiri lähedus Venemaaga, mida Eesti ja NATO peavad potentsiaalseks vaenlaseks, ütleb Villem Rooda.

Raketilöök Eesti pihta>>

Võib veel pikalt rääkida, miks see seisukoht on ohtlik ja ekslik ning kuidas juhtus, et see NATO ja Eesti poliitikute ja sõjaväelaste mõtetes valitsevaks muutus. Täna räägime me konkreetsest juhtumist, mis oleks võinud kaasa tuua väga tõsised tagajärjed, ja see juhtus mitte "agressiivsel" Venemaal, vaid Eestis. Kusjuures vahejuhtumi põhjustas piloot, kes isegi ei allu Eesti kaitseväejuhtkonnale.

See tähendab, et juhtum ja selle võimalik traagiline areng olid täiesti väljaspool kohaliku võimu ja kaitseväe kontrolli, kuigi see toimus tema kontrolli all olevas õhuruumis. Teisisõnu, toimunu asjaolud näitasid Eesti riigile ja kodanikele, kui vähe sõltub nende julgeolek juhuslike intsidentide korral neist endist. Tõenäoliselt peaks Tallinn tõsiselt kaaluma Eesti ja Venemaa sõjaväelaste operatiivse sidekanali loomist selliste intsidentide toimumise puhuks tulevikus.

Teema:
Raketilöök Eesti pihta (17)
Tagid:
AMRAAM, raketilöök, sõjalennuk, hävitaja, NATO, Villem Rooda, Hispaania, Eesti

Peamised teemad