15:46 15. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1406
  • RUB75.8530
Hävituslennuk F-35A Lightning II Ämaris

Eestlased, kui leiate USA tuumapommi, helistage numbril 112

© REUTERS / INTS KALNINS
Analüütika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
Raketilöök Eesti pihta (17)
30524

Eesti peaminister võiks kaaskodanikke ausalt hoiatada: Eesti kohal lendavad uusimad mitmeotstarbelised hävitus-pommituslennukid F-35 Lightning ja kui te avastate oma hoovis lõhkemata USA tuumapommi, ärge seda puutuga ja helistage telefonil 112, arutleb sõjaline vaatleja.

Aleksander Hrolenko, sõjaline vaatleja

NATO (Hispaania) õhujõudude hävituslennuk Eurofighter Typhoon 2000 tulistas 7. augustil kell 15:44 Eesti õhuruumi lõunaosas, 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist välja "õhk-õhk" tüüpi raketi AMRAAM. Raketi tabamisulatuses oli ka Pihkva linn Venemaal.

Eesti õhuväe ülem kolonel Riivo Valge kinnitas, et rakett võinuks langeda ka "teisele poole Peipsit, Venemaa Föderatsiooni territooriumile" (võite ette kujutada lääne reaktsiooni, kui Vene rakett oleks kogemata lennanud NATO riigi õhuruumi). Valge sõnul oli raketi lennukaugus 100 kilomeetrit. Muude allikate andmetel võib selline rakett lennata kuni 180 kilomeetrit.

Rakett kukkus sohu: Eestit ründasid Hispaania õhujõud >>

Raketi maapinnale langemise või sihtmärgi tabamise kohta teavet pole. AIM-120 AMRAAM tabamisel paneb kontaktsütik plahvatama umbes 20 kg massiga lõhkelaengu. Ja kella 15.45 paiku kuulsid Tartu kandi elanikud valju pauku. Võibolla oli see Hispaania hävitaja "corrida" (st rakett tabas midagi ja plahvatas).

Viimastel andmetel lendas rakett umbes 100 km väljatulistamise punktist Lõuna-Eestis, möödus ohutult Tartu lennujaamast ja langes Endla looduskaitsealale riigi keskosas. Kaitseministeerium soovitas kaaskodanikel igaks juhuks raketi avastamise korral seda mitte puutuda ja helistada numbril 112. Sõltumata sellest, kas rakett tabas või mitte, võib järeldada, et teenistuse korralduse tase NATO õhuturbemissioonil Balti riikides on nõrk ja turvameetmed ebapiisavad.

Ehk oleks aeg kokku kutsuda ÜRO Julgeolekunõukogu ja võtta vastu resolutsioon NATO süstemaatilise, äärmiselt provokatiivse ja pahatahtliku tegevuse hukkamõistmise kohta Ida-Euroopas.

Ameerika autonoomia

Kõigepealt püüame selgust saada "riistvaras". Keskmise laskeulatusega juhitavaid rakette AMRAAM toodetakse USA-s 1990. aastate algusest, neid on "ringluses" rohkem kui 13 tuhat ühikut (selle viimane modifikatsioon maksab umbes 400 tuhat dollarit tükk) ja nad on rohkem kui 30 riigi relvastuses üle maailma. Tehnoloogia on ajaga paika loksunud ja end õigustanud.

Vaatamata ebastandardsele käivitamisele (inimtegur), on seda toodet raske süüdistada ebatöökindluses. Ilmastikukindlal AMRAAM-l on individuaalne sihitusradar, mis on võimeline lukustama kuni 18 kilomeetri kaugusel asuva sihtmärgi ja pole teada, mis oli selles raketis väljatulistamise hetkel 7. augustil sihtmärgina lukustatud.

AirBalticu lennuk oli raketi lennu ajal teel Riiast Tallinna >>

Võimekas mikroarvuti raketis täidab kõiki vajalikke juhtimis-, käsu-, side-, radarseadmelt tuleva andmetöötluse ja põhiseadmete diagnostika funktsioone. Arvuti on võimeline leidma optimaalse lennutrajektoori sihtmärgini, valides optimaalse kiiruse ja tabamisnurga. Veelgi enam, rakettide ja hävitaja juhtimissüsteemid on ühildatud "tulista-unusta" põhimõttel, nii et õhulahingu tingimustes ei peaks piloot jälgima raketi lendu sihtmärgini ega selle tabamist radariekraanilt.

Rakett läheb väljatulistamise järel kiiresti üle autonoomsele lennurežiimile ja reaalse õhulahingu tingimustes võimaldab see hävitajal pärast raketi väljalaskmist koheselt väljuda vaenlase vastulöögi ulatusest. Relv on nutikas ja autonoomne.

Ei saa täielikult välistada, et AIM-120 AMRAAM võis lukustada mingi õhusihtmärgi (reisilennuki) Tartu või Pihkva (sõjaväe- või tsiviil-) lennujaama piirkonnas. Kui selline (juhusliku raketi tulistamise) olukord oleks Typhoonil tekkinud Venemaa õhujõudude lennuki tuvastuslennul Läänemere kohal, oleks selline "juhuslik" rakett nähtavusulatuses kindlasti oma sihtmärki tabanud.

Sellises olukorras poleks jäänud aega vabandusteks ega selle vastuvõtmiseks ja Venemaa õhujõudude ning rannakaitse karm vastus oleks olnud vältimatu. Võib arvata, et Hispaania hävitajad ei oleks oma Zokniai baasi Leedus tagasi jõudnud ja see päev oleks jäänud neile viimaseks (küllap oleks vastulöök rikošetina tabanud ka Eestis asuvat Ämarit).

Jah, lahingutegevuse esimene päev oleks lõppenud Moskva ja Brüsseli vastastikuste kinnitustega agressiivsete kavatsuste puudumisest teineteise suhtes, kuid Venemaa oleks suutnud palju rohkem (meenutagem Gruusia rahule sundimise operatsiooni vaatamata NATO sõjaväelastele Gruusia lahinguüksustes).

Eesti "sõjamängu" selged tulemused >>

Afterpaty

Eestit tabas esimene rakett sealt, kust seda sugugi ei oodatud, kuid seda oli arvata. Tuntud Eesti sõjaline analüütik Villem Rooda ennustas vahetult enne seda vahejuhtumit riigi kaitstuse taseme langust. Läänemere tihedalt asustatud piirkonnas on koondunud liiga palju relvi ning Põhja-Atlandi allianss jätkab oma kohaloleku suurendamist.

Balti riigid on tegelikult määratud taluma regulaarselt toimuvaid intsidente oma "juudipoe" relvastusega võrreldes ebaproportsionaalselt suure liitlaste relvastusega. Liitlased on olnud aborigeenide suhtes üsna tõrjuvad (Hispaanlased teavitasid juhtunud Eesti õhuväge alles poolteist tundi pärast selle toimumist).

Villem Rooda
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ei midagi üllatavat

Isegi vastutustundetu suhtumise korral ei vastuta NATO sõjaväelased Balti riikides kohalike seaduste alusel, mille suhtes neil on immuniteet. Enne patrullimisele asumist võivad nad pruukida alkoholi või veel midagi. Võibolla seetõttu kommenteeriski Eesti peaminister Jüri Ratas Hispaania hävituslennuki eksimust nii diskreetselt. Mida saabki pantvang sellises olukorras veel endale lubada? Vabariigis peatati ajutiselt Hispaania Eurofighter hävitajate lennud, ei enamat.

Ratas võiks kaaskodanikke ausalt hoiatada: Eesti kohal lendavad uusimad mitmeotstarbelised hävitus-pommituslennukid F-35 Lightning ja kui te avastate oma hoovis lõhkemata USA tuumapommi B61-12, ärge seda puutuga ja helistage telefonil 112. Pentagonis selliseid asju juhtub. Ainuüksi "külma sõja" aastatel kaotasid Ameerika Ühendriigid ära enam kui kümme tuumalõhkepead.

Ka naabrite reaktsioon on kõnekas. Leedu on vait. Läti president Raimonds Vējonis ütles 8. augustil, et Moskva võib intsidenti Hispaania hävitajaga kasutada oma huvides. Justkui oleks see peamine probleem. Venemaal suhtutakse vahejuhtumisse Eesti õhuruumis palju tõsisemalt, kuid VF kaitseministeeriumis tehtud järeldustest ja vastumeetmetest teavitatakse vaid kitsast spetsialistide ringi.

Tõenäoliselt lisatakse Eesti õhuruumis 7. augustil 2018 toimunu Venemaa pilootide õpikutesse ning relvade ja raadioelektroonilise võitlusvahendite (kui need pardal on) käitlemise juhenditesse rakendamiseks sellistes olukordades.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Raketilöök Eesti pihta (17)
Tagid:
AMRAAM, tuumapomm, rakett, analüütika, Eurofighter Typhoon, NATO, Endla, Hispaania, Eesti, USA

Peamised teemad