05:36 24. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1478
  • RUB75.0301
Illustreeriv foto

Pentagon käskis Venemaa kätte saada ja mööda minna

© Sputnik / Валерий Мельников
Analüütika
lühendatud link
Irina Alksnis
11710

USA kaitseminister James Mattis teatas, et riigid peaksid aktiivsemalt Arktikat hõlvama, sest see maailma osa muutub riigi jaoks üha olulisemaks. Veelgi enam, tema sõnul peavad nad oma mängu uuele tasemele viima – võimalik, et rannavalvet tugevdama.

Irina Alksnis, RIA Novosti

USA kaitseminister James Mattis teatas, et riigid peaksid aktiivsemalt Arktikat hõlvama, sest see maailma osa muutub riigi jaoks üha olulisemaks. Veelgi enam, tema sõnul peavad nad oma mängu uuele tasemele viima – võimalik, et rannavalvet tugevdama.

Pentagoni juhi avaldus langes ajaliselt kokku Põhja-Jäämerel Norra rannikul 25. juunist 6. juulini toimuva allveelaevatõrjeõppuse Dynamic Mongoose algusega. Arvestades õppuste läbiviimise paikkonda on selle sõnumi adressaat ilmne. Ja selleks, et mistahes vääritimõistmist vältida, rääkis USA mereväe staabiülem admiral John Richardson asjad veelgi selgemalt üle, öeldes, et need õppused on "tugev signaal" Venemaale.

Norra kaitseminister Frank Bakke-Jensen märkis omakorda, et just julgeolekuolukord Arktikas on põhjustanud NATO tegevuse aktiivsuse kasvu piirkonnas. "Viis-kuus aastat tagasi oli kõik veel rahulik, kuid nüüd pole see enam nii," ütles ta. Ühtlasi tunnistas minister, et probleem ei seisne mitte ainult Venemaas, vaid kogu siinse olukorra ebakindluses.

Samal ajal tuleb tunnistada, et USA sõjaväelaste ärritus ja lausa avalik häireseisund seoses Venemaa tegevusega Arktikas on igati mõistetav, sest see (Venemaa aktiivsus) on niivõrd kaugeleulatuva suunitlusega, et iga aastaga muutuvad USA väljavaated Moskvale "järele jõuda ja temast mööda minna" üha ebamäärasemaks. See kehtib täielikult ka sõjalise valdkonna kohta.

Just enne NATO õppuste algust lõppes Barentsi merel Venemaa põhjalaevastiku laevade kümne aasta suurim kogunemisretk. Sellel osales 36 sõjalaeva, allveelaeva ja varustuslaeva, umbes 20 lennuaparaati ja 150 ühikut rannikukaitse, raketi- ja suurtükiväe, maaväe, merejalaväe ja õhukaitseväe relvastust ja erivahendeid. Ja vaevalt et USA sõjaväelasi lohutas Põhja laevastiku ülema Nikolai Jevmenovi avaldus, et "õppustel on eranditult kaitseiseloom."

Urmas Paet üritas edutult veenda Põhjamaade saadikuid selles, et Venemaa-poolne Arktika hõivamine kujutab neile suurt ohtu, illustratiivne foto
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation

Selle taustal panevad Ühendriikide arktikaalased ambitsioonid pigem muigama. Eriti kui arvestada NATO sõjaväelaste arvukaid raskusi, mis regulaarselt avalikkusele teatavaks tehakse — alates probleemidest vormiriietusega, mis peavad kaitsma äärmuslikult külmade ilmastikutingimuste eest ja lõpetades raske, et mitte öelda katastroofilise olukorraga jäämurdjatega (või pigem nende puudumisega USA-l ja olematute väljavaadetega nende ehitamiseks).

Muidugi soojendab Venemaa selline domineerimine geopoliitilise rivaal üle statistiliselt keskmise venemaalase südant. Kuid see ei võta mingil juhul maha küsimust sellise olukorra põhjustest. Arktika piirkonna võtmeroll 21. sajandi majanduslikus, poliitilises, ja sellest tulenevalt ka sõjalises olukorras pole ammu enam saladus. Käimas on maailma juhtivate riikide varjamatu võidujooks Arktikale ja tema ressurssidele. Miks on siis selles võidujooksus just Venemaa end ette rebinud ja globaalne hegemoon näib tema taustal välja järjest kahvatum?

Aastased jääkarupojad Sõtševo küla (Venemaa) haruldaste loomaliikide taastamiskeskuses
© Sputnik / Валерий Мельников

Tundub, et vastust tuleks otsida toimuva majanduslikus komponendis. Jah, Arktikal on täiesti kolossaalne potentsiaal kõige erinevamates valdkondades — alates loodusvaradest kuni transpordi- ja logistikani. Kuid potentsiaalse Klondike´i ja olukorra vahel, mis juba ka käegakatsutavat, reaalset kasumit annaks, on tohutud vahemaad, mille ületamine nõuab suuri investeeringuid.

Algselt oli Venemaa eeliseks asjaolu, et tema teekond potentsiaalselt kasumit tõotavast olukorrast reaalse rahalise tulemini siin ja praegu oli lühem, kui enamikul tema konkurentidel (mille eest tuleb meil tänada oma esivanemaid, kes juba mitu sajandit seda maad hõlvasid ja selle Venemaale kuuluvaks muutsid). See võimaldas riigi juhtkonnal muuta Venemaa strateegilise arengu "arktiline" vektor väga tõhusaks ja kiiresti tulemust andvaks.

© Ruptly .
Vene uus jäämurdja Arktika.

Kõik see nõudis loomulikult Arktika hõlvamise ja arendamise meetodite ja mehhanismide ümbermõtestamist, arvestades kaasaegseid võimalusi, teadmisi ja tehnoloogiaid. Just sellepärast on muutunud oluliseks keskkonnakomponent, eriti piirkonna puhastamine prügist ja jäätmetest, mis oli sinna maha jäänud eelmistel aastakümnetel. Kuid peamine on muidugi majandus – alates Põhja meretee arendamisest tema ainulaadsete logistiliste võimalustega kuni loodusressursside kaevandamise ja transportimise fundamentaalselt uute projektideni (kõige silmapaistvam näide — Jamali veeldatud maagaasi projekt).

Selle külge haakub kõik muu, alates uue jäämurdjatelaevastiku ehitamisest ja lõpetades sõjalise komponendiga, mis meie NATO partnereid nii muretsema paneb. Samal ajal tuleb arvesse võtta erilist asjaolu: viimastel aastatel on absoluutselt kõik riigid, sealhulgas kõige võimsamad, sunnitud tegutsema rangelt piiratud ressursside tingimustes ja iga kord hoolikalt rahastamise allikat valima. Liigseid vahendeid ei ole kellelgi. Ameerika Ühendriigid ei ole siin mingil juhul erandiks.

Vene Arktika.
© Sputnik / Вера Костамо

Selle tulemusel annavad Ameerika spetsialistid, ja ka riigi juhtkond, endale aru Arktika geopoliitilisest tähtsusest ja perspektiividest, mida see endas kätkeb. Kuid ühel või teisel põhjusel ei lähe need arusaamad enamikel juhtudel teoreetilistest mõtisklustest kaugemale ega jõua rahastamiseni. Tuleb välja, et kõik Arktikaga seotud ambitsioonikad kavatsused jäävad USA jaoks liiga kaugeks ja segavaks, mis nõuab kolossaalseid investeeringuid üldjuhul mitte millessegi ja mille tulemus ei ole üldsegi kindel.

Venemaale omakorda on Arktika objektiivselt kõige olulisem territoorium, mis juba praegu annab riigile tohutut kasumit. Arktika projektide rahastamine tsiviil-, kaubandus- ja kaitsevajadusteks toimub põhimõttel "keegi teine võib ilma jääda, kuid siia tuleb raha igal juhul anda".

Selle olukorra peegeldusi saab täheldada isegi igapäevarutiinis. Venemaa uudistevoos ei torka Arktika teema ehk eriti silma, kuid on seal pidevalt esindatud, kajastab väga mitmesuguseid küsimusi ja sõjalised pole seal kaugeltki esikohal.

Arktika uudised USA uudistevoos piirduvad peamiselt harvade, kuid siiski regulaarsete USA kõrgemate sõjaväelaste avaldustega, kes muudkui "annavad võimsaid signaale" Venemaale.

No ja las nad siis annavad pealegi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
allveelaev, NATO, Pentagon, Arktika, USA, Venemaa

Peamised teemad