20:55 17. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Riia vanalinn

Läti mittekodanikud jäävad nendeks ka edaspidi - juba põhimõtte pärast

Sputnik / Дмитрий Дубинский
Analüütika
lühendatud link
8131

Lätis on kakssada kakskümmend kaheksa tuhat vene keelt kõnelevat elanikku, kellel pole selle riigi passi ja paljud ei kavatsegi seda muretseda.

TALLINN, 22. august — Sputnik. "Mittekodaniku" staatus solvab neid, läti keelt peavad nad väga raskeks, ametlikku "Nõukogude okupatsiooni" versiooni ei taha nad tunnistada. Vestluses agentuuriga RIA Novosti rääkisid pedagoog, avaliku elu tegelane ja muusik, miks nad on juba kolmkümmend aastat "mittekodanikud".

Riigi peale solvunud

"Isiklikult mina kuulun nn põhimõtteliste mittekodanike hulka," ütleb Riia hariduskeskuse "Eksperiment" juhataja Bronislav Zeltserman. 

1980-ndate lõpul alanud NSV Liidust lahkumise liikumist toetasid ka paljud venekeelse intelligentsi esindajad. Nad lootsid, et riigi sõltumatus annab ka neile meelsusvabaduse, loomingulise ja liikumisvabaduse.

"Läti Rahvarinde juhid lubasid, et meie, siin elavate erinevate rahvuste esindajad, saame meie ühises kodus vabaks ja võrdseks. Me hakkama üles ehitama demokraatlikku riiki, kõik saavad kodakondsuse ja vabalt kasutada oma emakeelt.

Me uskusime neid lubadusi," meenutas Zeltserman. Lisaks uskusid paljud venekeelsed lätlased tol ajal, et väikest riiki on kergem jõukaks muuta kui tohutut suurriiki. Seepärast hääletasidki mitte ainult lätlased, vaid ka osa vene keelt kõnelevast elanikkonnast Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.

Ja läkski õnneks — Läti sai iseseisvuse. Kuid endised Rahvarinde tegelased vahetasid võimule saades kiiresti plaati. Kolmandikust elanikkonnast said korraga "mittekodanikud" ja vene keelt hakati avalikust haldusest, ärisuhtlusest ja haridusest järjekindlalt välja tõrjuma. 

"Mulle keelduti kodakondsuse andmisest, sest ma olin sündinud väljaspool Lätit. Kuigi olin aastaid töötanud Läti haridussüsteemis ja rakendanud eesrindlikke pedagoogilisi programme, muutusin ma tegelikult teise sordi inimeseks," ütles Zeltserman nördinult.

Ja isegi siis, kui tekkis võimalus kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras, ei kasutanud ta seda.

Ta selgitab: "Eksamite sooritamine selle saamiseks, mida lubati anda niisama, oleks lugupidamatus iseenda suhtes." Ja nii ongi ta siiamaani "mittekodanik". Kusjuures Bronislavi abikaasa ja poeg said kodaniku passid.

Waffen-SS Läti leegioni veteranide kokkutulek
© Sputnik / Сергей Мелконов

Ei vasta nõuetele

"Mäletan, nagu oleks see toimunud eile — 1989. aastal toimus "Läti rahvaste foorum". Üks kõne tundus vastuoluline: aktivist Baranovski Kraslavast ütles, et natside valitsuse all oli elu Lätis parem kui kommunistide ajal.

Saalis puhkes aplaus, mina aga muutusin väga murelikuks," ütles poliitik ja avaliku elu tegelane Jevgeni Drobot. Ei möödunud kaht aastatki, kui mu halvad eelaimused tõeks osutusid: võeti vastu kodakondsusseadus.

Enne 1940. aastal alanud nõukogude aega Lätis elanutele ja nende järeltulijatele anti passid automaatselt. Drobot on sündinud 1946. aastal Leningradi oblastis, kuid juba 1947. aastal saadeti tema vanemad Lätti – taastama sõjas purustatud rahvamajandust.

Ta kasvas seal üles, omandas hariduse, töötas nüüd juba mitteeksisteerivas Daugavpilsi kunstkiudude tehases insenerina. Kuid see ei olnud argument, et teda Läti kodanikuks tunnistada.

Kes kaitseb vene koole Lätis

Isegi 1990ndate aastate teisel poolel, kui riigis olid nn naturalisatsiooniaknad, poleks Drobot nagunii kodakondsust saanud, sest ta ei lahkunud NLKP-st enne 15. jaanuari1991.

Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe >>

Teine takistav asjaolu — Läti ajaloo eksamil tuleb rääkida "nõukogude okupatsioonist". Kaugeltki mitte igaüks ei ole valmis tunnistama end okupandiks ega nende järeltulijaks. Ka keeleeksam on väga keeruline, mitte iga vanamees ei saa sellega hakkama," märgib Drobot. Selle tulemusena ei vormista isegi tema lapsed kodakondsust — nad on isaga solidaarsed.

"Kui antakse kodakondsuse ilma mingite tingimusteta – võtan vastu"

Peaaegu kogu elu on Lätis elanud ka muusik Andrei Jahhimovitš. 1980-ndatel aastatel olid siin populaarsed tema ansamblid "Rong on läinud" ja "Tsement".

"NSV Liidus polnud rock-muusiku elu sugugi kerge, organid suhtusid meisse kui ebausaldusväärsetesse, sest me mängisime 'ideoloogiliselt vale' muusikat. Uskusin siiralt, et taastatud Läti Vabariik muutub vabaks riigiks, kõikide ühiseks koduks," meenutab Jahhimovitš. 

Läks aga teisiti — Leningradis sündinud muusik sattus nende hulka, kellele kodakondsust ei antud. "Üldiselt ei ole Lätis ja Eestis kasutusele võetud mittekodaniku staatusel teistes riikides analoogi. See vapustas mind. Küsisin lätlastest sõpradelt ja kolleegidelt — kuidas siis nii? Nad laiutasid hämmeldunult kasi ja ütlesid, et see on mingi jama, kõik saab korda," jätkab rokkar.

1990-ndatel ta ei naturaliseerunudki. Sel raskel ajal polnud tal mahti bürokraatliku paberimajandusega tegelda — ta mõtles sellele, kuidas ellu jääda ja oma peret toita.

"Lihtsalt polnud aega õpikute taha istuda ja eksamiteks valmistuda: rügasin erinevatel lavadel, rabelesin televisioonis. Kui rasked ajad mööda said, mõtlesin, kas on üldse mõtet kodakondsust võtta?

Jõudsin järeldusele, et ei ole," ütleb Jahhimovitš. Ja ta ei ole ainuke, kes nii mõtleb. Täna ei kiirusta paljud "kodakondsuseta isikud" naturalisatsiooniga. Mõned uhkusest, teised majanduslikel põhjustel, sest Venemaale — enamusel on seal sugulased, sõbrad, erinevad asjatoimetused – saavad nad nii minna ilma viisata.

Nüüd on "passitute" Läti elanike arv vähenenud pigem loomulikel põhjustel kui kodakondsuse saamise soovist — inimesed lihtsalt surevad. "Oleks teine asi, kui mulle praegu pakutaks selle riigi kodakondsust, kus ma olen elanud kogu elu ja mille heaks olen töötanud kõik need aastad — ilma igasuguste nõudmiste ja tingimusteta, ilma vajaduseta mingeid eksameid sooritada… siis loomulikult võtaksin," lõpetab Jahhimovitš.

Samal teemal

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest
Kodakondsuse soovijatele muutub eesti keele õpe kättesaadavamaks
Tagid:
Rahvarinne, perestroika, naturaliseerumine, Venemaa kodakondsus, keeleoskus, kodanikeriik, kodanikud, hall pass, kodakondsusseadus, kodakondsuseta, pass, kodakondsus, kodanik, iseseisvus, Andrei Jahhimovitš, Jevgeni Drobot, Bronislav Zeltserman, Läti NSV, NSVL, Läti, Riia, Venemaa

Peamised teemad