10:11 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1103
  • RUB74.2984
Venemaa Keskpank ostis täiendavalt 26,1 tonni kulda, viies oma varud 2170 tonnini

"Putin tegi aruka käigu": finantsmaailm valmistub vapustusteks

© Sputnik / Павел Лисицын
Analüütika
lühendatud link
Dollariajastu loojang (11)
16840

Venemaa on finantsilises sõjaolukorras. Ta vabaneb Ameerika valuutast ja ostab kokku kulda.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

Tõelised rahandusspetsialistid (mitte see "loominguline finantsmanedžment, mis kõnedest kõrgetelt tribüünidelt ja kauplemisest kõiksugu bitcoinidega unistab) on professionaalselt ettevaatlikud ja konservatiivsed. Seetõttu võeti Läänes, erinevalt meie (Venemaa – toim.) "liberaalsetest ekspertkogukondadest", Bloombergi uudis, et Venemaa suurendas juulis oma kullareserve, vastu rahulolu ja lugupidamisega.

"Putin tegi väga aruka käigu," ütles näiteks strateegilise luurebülletääni autor ja toimetaja Jim Rickards: "Venemaa on finantsilises sõjaolukorras. Ta vabaneb Ameerika valuutast ja ostab kokku kulda. See kaitseb teda dollarivarade külmutamise ja sanktsioonide eest."

Väita, et Venemaa Keskpanga tehingud väärismetallide turul on tingitud vaid sanktsioonide kartusest, oleks ehk mõnevõrra naiivne. Otsustades selle põhjal, et Venemaa strateegilist kullareservi täiendatakse pidevalt ja juba ammu, ei saa seda ikkagi seletada ühegi "hetkevajadusega".

Tsiteerime IMF (Rahvusvahelise valuutafondi – toim.) viimast aruannet: "Venemaa Keskpank ostis täiendavalt 26,1 tonni kulda, viies oma varud 2170 tonnini. Seega on Venemaa raha kullakattevara koguväärtus juuli lõpuks tõusnud 77,4 miljardi dollarini," väidetakse IMF viimases ametlikus aruandes, millele agentuur viitab.

Samas, sõnum, et Venemaa Keskpank rahanduse regulaatorina ei osta alates 23. augustist kuni septembri lõpuni enam siseturult valuutat, on, kuid tähtis operatiivse sekkumise otsus. Ametliku versiooni järgi otsustas Venemaa Keskpank nii toimida selleks, et vähendada finantsturgude volatiilsust (kõikumist – toim.) ja suurendada rahanduslike mõjuasutuste tegevuse prognoositavust. Aga miski ütleb meile, et asi pole mitte ainult selles.

Olgugi, et rahandusministeerium teatas koheselt välisvaluuta eelarvereeglite järgsete ostutehingute jätkumisest, tasub meenutada, et USA valuuta edasisi oste lubati samuti. Tegelikult on asi järgnevas. Meie Ameerika partnerid hirmutavad praegu mitte ainult meid, vaid kogu maailma oma ettearvamatusega. Ka Venemaa valitsuses on sellest aru saadud. Venemaa tööstus- ja kaubandusministri Deniss Manturovi avaldust, et Venemaa kaalub juba praegu üleminekut rahvuslikes valuutades arveldustele vastusena uutele USA sanktsioonidele ei maksa pidada ministri "isetegevuseks". Sellised avaldused on väga olulised, nagu ka väide, et jätkatakse tööd sõltuvuse vähendamiseks välismaistest tehnoloogilistest seadmetest.

Arusaamine lähenevatest tektoonilistest muutustest ülemaailmsetel turgudel on jõudnud mitte ainult mitmete tõsiste vene majandusteadlaste, vaid ka nende Euroopa kolleegideni. Seetõttu on näiteks arusaam, et EL peaks looma oma sõltumatu analoogi SWIFT teabevahetussüsteemile (nagu ütles Handelsblatt´ile Saksamaa välisminister Heiko Maas), on samuti vaevalt üksnes "propagandaelement" kaubandussõjas Ameerika Ühendriikidega.

Tõsised inimesed, nagu näiteks Venemaa tööstus- ja kaubandusminister või Saksamaa välisminister ei ütle selliseid asju lihtsalt niisama, ilma põhjaliku eeltöö ja eelneva koordineerimiseta. Tegemist on ikkagi ei rohkem ega vähema, kui "vajadusega tugevdada Euroopa sõltumatust USAst sõltumatu maksekanali loomisega".

Alles kuus kuud tagasi ei oleks selliseid väljaütlemisi endale lubanud isegi kergelt "marginaalsed euroskeptikud" (Washingtoni või Brüsseli seisukohast), nüüd nõuab seda Saksamaa välisminister isiklikult. Üldiselt on olukord vägagi tõsine. Maailm (vähemalt globaalses majanduses) on ilmselgelt astumas strateegilise ebastabiilsuse ajajärku ja võib sellest väljuda täiesti teises konfiguratsioonis — vähemalt finants- ja majanduslikus süsteemis, ja just selles kontekstis näivad Venemaa kulla- ja välisvaluutareservide ümberkujundamine ning Venemaa Keskpanga suured kullaostud täiesti arusaadavad. Muide, me ei ole selles sugugi üksi, väga tõsiseid jõupingutusi selles valdkonnas teeb näiteks Hiina.

Bretton Woodsi süsteem, mis alles mõne aja eest tundus üsna kindel, paistab nüüd üsna haprana. Ei, globaalse reservvaluuta "kohest kokkuvarisemist" ei ole veel, jumal tänatud, karta, kuid 1986. aasta paiku näis ka Nõukogude Liit veel kindla kantsina. Ja NSVL oli palju tõsisem süsteem kui mistahes dollaristandard. Nagu klassikast teada, võib "varesepesa" kuuest nurgast korraga põlema minna ainuüksi sellepärast, et selle üürnikud hakkasid intensiivselt tulekahjuks ettevalmistusi tegema ("varesepesa" — kommunaalkorteri kujund Ilfi ja Petrovi menuromaanist "Kuldvasikas" – toim).

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Dollariajastu loojang (11)
Tagid:
kullakattevara, dollar, kuld, IMF, keskpank, Vladimir Putin, USA, Venemaa

Peamised teemad