15:30 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Eesti Vabariigi vapp, illustreeriv foto

Tasu "okupatsiooni" eest: Eesti valitsus Panikovskina

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (36)
16129

Legend aastatega ei muutu: makske müstilise okupatsiooni eest, mis väidetavalt ei luba euroopalikul Eestil tõusta Euroopa tagahoovist otse euroatlantiliste majandustiidrite kogukonda, arutleb autor.

Olga Suhharevskaja, välispoliitika magister, õigusteadlane

Pruugib Eesti riigieelarvel vaid veidi "lahjemale Euroopa lobile" sattuda, kui valitsus tõmbab viivitamatult selga Panikovski kostüümi ja jookseb Venemaa sabas, kiljudes: "Anna miljon!", nagu oleks tegemist põrandaaluse miljonäri Koreikoga (tegelased Ilfi ja Petrovi kultusromaanist "Kuldvasikas" – toim.).

Selle minevikutõllaga kaugele ei sõida

"Majandusekspertide" vaimne ekvilibristika on kummaline. Nad töötaksid justkui oma riigi majanduse arendamisel. Paber kannatab muidugi kõike, kuid kas pole veider nimetada okupatsiooniks 92,8% kodanike häälte andmist Töörahva Liidu poolt, kes Nõukogude Liidu koosseisu astumise otsustas.

Kusjuures praegune Eesti valitsus, kes tegi SS-lastest rahvuskangelased, kahetseb ilmselt, et Pätsi valitsus ei suutnud vabariiki Kolmandasse Reichi "eurointegreerida" veel enne 1939. aastat.

Mäletatavasti oli riigipiiride muutmine Teise maailmasõja eel laialt levinud nähtus. Ja kui Eesti võimud kirjutasid alla NSV Liidu vägede sissetoomise lepingule ja otsustasid vabatahtlikult ühineda Nõukogude Liiduga, siis Tšehhoslovakkialt ei küsitud midagi.

Kreml kommenteeris Eesti ja Läti plaani "nõukogude okupatsiooni" eest kahjutasu nõuda >>

Kirjutanud Hitleriga alla üsna sarnase mittekallaletungilepingu Molotov-Ribbentropi paktiga, kutsusid Suurbritannia ja Prantsusmaa Tšehhoslovakkia esindajad lihtsalt välja ja tutvustasid neile Müncheni kokkuleppe sisu, mille kohaselt suveräänne riik pidi loovutama osa oma territooriumil Saksamaale.

Kas suured piiride puutumatuse põhimõtte kaitsjad Eestis ei sooviks nüüd hukka mõista Tšehhoslovakkia suveräänsuse rikkumist praeguste Euroopa Liidu ja NATO partnerite poolt? Ja kui nad on 30 aastat pärast Helsingi pakti sõlmimist ikka veel nii tulihingelised piiride puutumatuse pooldajad, kas ei peaks nad siis NSV Liidu rüppe tagasi tulema?

See on isegi loogilisem, kui nõuda praeguse rahvusvahelise õiguse normi rakendamist tagasiulatuvalt. Muide, Eesti liitumisel NSV Liiduga ei olnud okupatsioonist mingit juttu.

Churchill, keda on raske kahtlustada armastuses Nõukogude Liidu vastu, kommenteeris olukorda nii: "Venemaa vägede asumine sellele joonele oli Venemaa julgeoleku seisukohalt natsiohu vastu täiesti hädavajalik".

Hiljem, kui Nõukogude Liit Kolmanda Reichi purustas, ja eriti pärast kokkuvarisemist 1991. aastal "ärkasid" Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriigid, hakkasid äkki okupatsioonist rääkima ja eksiilvalitsustele mett moka peale määrima. Ühesõnaga: "Nühkige aga, Šura, nühkige!" (fraas Ilfi ja Petrovi loomingust – toim.).

Eesti saadikud küünitavad taas Venemaa kauka järele >>

Ostap Ibragimovitš, millal raha jagama hakkame?

Kui tõstatada tõesti raha küsimus, tasuks meenutada "okupantide" panust Eesti majandusse. Nõukogude Liidus sai Balti vabariikidest omamoodi "sotsialismi vitriin". 1970.-1980. aastatel oli Eesti investeeringutelt põhikapitali elaniku kohta NSV Liidus esimene ja 1991. aastal SKT poolest elaniku kohta 46. kohal maailmas. Juba 1975. aastaks oli tööstustoodangu maht ületanud 1940. aasta taset 39 korda ja 1913. aasta taset 50 korda.

"Okupantidelt" jäi vabariigile eesrindlik põllumajandus, mille toodang oli hinnatud üle kogu Nõukogude Liidu, kümned tööstusettevõtted, arenenud teedevõrgustik, raudteed, sadamad ja elektrijaamad.

Venemaa Riigiduuma saadiku Viktor Alksnise umbkaudsete hinnangute kohaselt oli Nõukogude Liidu investeeringute kogumaht Eesti NSV majandusse 40-45 miljardit dollarit. Kas tahaksite ehk tagasi pöörduda, härrased?

On hoopis teine küsimus, kuidas sõltumatu Eesti võimud selle priske kaasavaraga ümber käia oskasid. "Okupantide" pärandust Eestis saab iga soovija imetleda linna tänavatel kõndides, tõsi, enamik sellest ei näe praegu eriti ahvatlev välja.

Tallinna tehas "Punane RET" suleti esimesel iseseisvusaastal, Pärnu masinatehas on varemetes, kunagi tohutus "Volta" tehases töötab praegu ainult kuus(!) inimest, endise Kalinini-nimelise elektrotehnikatehase kohal on Telliskivi loomelinnak. Hans Pöögelmani nime saanud elektroonikaettevõte, mis ehitati nõukogude spetsialistide poolt "nullist", tegeleb praegu äripindade väljaüürimisega.

Koolid, haiglad, elamurajoonid, kultuuripaleed, pargid — 90% neist on samuti "okupatsiooni" jäljed. Kas kõik nad on demokraatlike reformide järel säilinud? "Ilmaasjata ei maksa rahatähti üle lugeda. Kõik on arvel, kopika pealt, nagu pangas."

Ei… see pole Rio de Janeiro. See on palju hullem!

Järjekordse Tallinna kullapalaviku põhjus on üsna selge. Euroopa Liit meelitas teda luksuslike "ehtekulinatega" samamoodi nagu Rumeenia piirivalvurid suurt kombinaatorit. Kullatolm langeb maha juba 2019. aastal. Eeldatavasti väheneb ELi finantsabi Eestile 2021. aastaks 40%.

Kõik võimude "Euroopa rahvaste perre tagasipöördumise" nimel toodud ohvrid, nagu elanikkonna lahkumine, tervete tootmisharude likvideerimine tööstuses ja põllumajanduses, võlgade kuhjumine, sotsiaalsete kohustuste vähendamine ja isegi vanaemadelt nende lemmikmoosipurkide äravõtmine ei pehmendanud karvavõrdki Brüsseli tegelaste meeli.

Kaljulaid: sõda on sõda ja okupatsioon on okupatsioon >>

Kuidas mitte meenutada "okupante", kes tõid vabariiki kuldkandikul dotatsioone. Kuid õlut, nagu teada, antakse ainult ametiühingu liikmetele. Kas poleks õigem pöörduda intressinõudega Londoni City poole, mille pangad hoiustasid Eesti kulda 1940. kuni 1991. aastani?

Nende kättesaamine on samatõenäoline kui okupatsiooni eest hüvitise saamine Venemaalt, kuid vähemalt õiguspärasem.

Või nagu soovitas Ostap Ibragimovitš, "pöörduge Ülemaailmse seksuaalreformide liiga poole". Ehk aidatakse seal.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (36)
Tagid:
tasu, analüütika, poliitika, okupatsioon, ajalugu, majandus, Eesti NSV, NSV Liit, EL, valitsus, Eesti, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad