11:01 17. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Saki linna kuurort Krimmis

Virtuaalreaalsus – nii Ukrainal kui Venemaal on nüüd oma Krimm

© Sputnik / Алексей Павлишак
Analüütika
lühendatud link
Dmitri Lekuhh
9831

Krimmi bandeeralaste salajastes punkrites laulavad rahvariideis põrandaalused valjul sosinal Ukraina rahvalaule, olles valmis Kiievist saabuva signaali peale õigel hetkel "otsustavasse võitlusse asuma".

Dmitri Lekuhh, RIA Novovosti

Mõnikord jõuavad Krimmi hämmastavad uudised "elust Krimmis". 

Emir Kusturica
© Sputnik / Владимир Астапкович

Näiteks loed lühikese puhkusehetke ajal naaberriigi ametlikku kroonikat. Ja mõistad äkitselt, et Ukraina president Petro Porošenko tegi Ülemraadale ettepaneku jätta riigi põhiseadusest välja punkt Venemaa Musta mere laevastiku kohta Krimmis. Niiöelda kaugjuhtimise korras.

Ülemraada ei ole mitte ainult kohe Pjotr Alekseejevitšiga päri, vaid nõuab ka NATO riikidele viivitamatu pakkumise tegemist Vene laevastiku asendamisega Ukraina linnas Sevastoopolis Lääne sõjatehnikaga.

Ja sa tardud hämmingus, vaadates avatud suvekohvikust pahaaimamatu Grafskaja sadamasilla suunas, üritades piineldes mõista: mis siin küll valesti on?

Selles olukorras pakub sulle huvi vaid üks asi: milles seisneb Ukraina poliitikute ajaveetmise eesmärk, mis on kogu ülejäänud maailma jaoks hämmastamapanev — sõltumata nende suhtumisest Venemaa Föderatsiooni?

Ukraina poliitteadvuses eksisteerib mingi alternatiivne Krimm. Seal veerevad vene tankid, orjastatud elanikkond käib aga automaaditorude ees pidevalt ülestõstetud kätega.

Kurvad Krimmi rannad on tühjad, tundes puudust kultuursetest Lvovi puhkajatest. Ja Krimmi bandeeralaste salajastes punkrites laulavad rahvariideis põrandaalused valjul sosinal Ukraina rahvalaule, olles valmis Kiievist saabuva signaali peale õigel hetkel "otsustavasse võitlusse asuma".

Ma ei taha kellelegi pettumust valmistada, kuid tõelises Krimmis on kõik veidi teistmoodi.

Krimmi sild

Näiteks kaunis Krimmi sild, seesama, mis on väidetavalt "Mosfilmis maalitud dekoratsioon", ei ole tõesti veel lõpuni valmis ehitatud.

Raudteeosa antakse üle alles järgmisel, 2019. aastal, mis tekitab "inimtühjadele" (oleks küll minu rahakott nii tühi) randadele pürgivatele turistidele tõepoolest mõningaid ebamugavusi. 

Krimm sai Venemaa osaks pärast 2014. aasta märtsis toimunud rahvahääletust
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Maanteeosa on samuti avatud ainult sõiduautode ja reisijateveo jaoks.

Kuid nagu teatab Venemaa maanteeameti Tamani teedevalitsuse pressiteenistus, on liiklus Krimmi sillal juba nüüd, pärast kolm kuud pärast avamist, oluliselt ületanud Kertši parvlaevaliikluse kogu 2017. aasta tulemuse.

Terve möödunud aasta jooksul veeti praamidega umbes 1,32 miljonit sõiduautot ja bussi. Alates liikluse avamisest Krimmi sillal 16. mail, on seda kasutanud ligi 2 288 000 sõidukit.

On ilmne, et siin ei ole küsimus "uudsuse efektis", vaid lihtsalt silla kui transpordiarteri vajaduses. Arvud ei tulene mõne "mõttehiiglase" peast, vaid lihtsast ja igavast statistikast.

Lihtne võrdlus: keskmine igapäevane liiklussagedus oli augustis 27,3 tuhat sõidukit. See on peaaegu 10% kõrgem kui juulis.

Ütleme enamgi: jutt on Krimmist, mis kuulub Venemaale, ja mis tekitab mitte ainult rõõmsat äritegevust, vaid ka suuri raskusi ja probleeme.

Jutt ei ole mitte ainult liiklusummikutest – maantee P260 "Tavrida", ei ole veel muidugi valmis, nii et seda "ebameeldivust", ei ole lihtne vältida.

Asi ei ole aga ainult selles: rekordilised (seoses Krimmi silla ja uue Simferoopoli lennujaamaga on tõesti oodata rekordeid) turistide vood, mis saabusid "vana", ukrainapärase turismiteeninduse keskkonda, annavad mõnikord väga ebameeldiva, ehkki ootuspärane tulemus.

Nagu piirkonna parlamendikomisjoni juht Aleksei Tšernjak õiglaselt teatab, külastas sel aastal augusti lõpu seisuga Krimmi rohkem kui viis miljonit turisti.

Seda on tervelt 28% rohkem kui eelmise aasta samal perioodi jooksul. Me peame siin selgelt mõistma, et kui paljusid infrastruktuuri ja teenuste puudusi paari järgmise aasta jooksul ei likvideerita, võib kasv jääda ajutiseks.

Praegu pole tegu "Lvovi suunast saabunud kultuursete külaelanikega". Need on Venemaa kodanikud, sageli hellitatud välismaa randade ja Euroopa tasemel teenustega mitte kuigi kauges Sotšis.

Taseme tõstmine ei ole oluline mitte ainult Krimmi ettevõtluse seisukohalt, vaid ka kogu riigi majandusolukorra jaoks. 

Krimmi sild
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Sest iga Krimmis ja mujal Venemaa Musta mere rannikul kulutatud rubla vahetab küll omanikku, kuid jääb endiselt tööle Vene Föderatsiooni majandusse.

Dollariks riietatuna ja näiteks Türgi Antaaliasse sõitnuna lahkub aga raha riigist.

Ühesõnaga, tõelises Krimmis pole kõik tegelikult lihtne. Neil probleemidel ei ole aga "Ukraina" virtuaalse Krimmiga midagi ühist.

Tegu on kahe erineva poolsaarega ja kummalgi on oma eelised.

"Ukraina" Krimmi on tunduvalt lihtsam hallata: sealt saab näiteks Porošenko ainsa suletõmbega ühtesid laevastikke teistega asendada.

See-eest teine — Venemaa Krimm — eksisteerib ka reaalsuses.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Eesti Puškini Ühingu delegatsioon siirdus Krimmi
Vaikule ei lähe Krimmi mingi honorari eest
Venemaa suursaatkond USA-s vastas Riigidepartemangu "Krimmi deklaratsioonile"
Tagid:
reaalsus, kuuluvus, Krimmi sild, turist, Ukraina Ülemraada, NATO, Petro Porošenko, Ukraina, Krimm, Venemaa

Peamised teemad