10:32 17. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Tšetšeenid hirmutasid sakslasi – migratsiooniseadusi karmistatakse, illustreeriv foto

Tšetšeenid hirmutasid sakslasi – migratsiooniseadusi karmistatakse

© Sputnik / Сергей Строителев
Analüütika
lühendatud link
8210

Saksamaa eriteenistused hoidsid ära terrorirünnaku, mille ettevalmistamises kahtlustatakse Tšetšeeniast saabunud põgenikku. Kuigi tšetšeenid ei olnud tänaseni Euroopa terroriaktides osalenud, lõid Saksa poliitikud ja ajakirjanikud häirekella: kogukond võib olla ISIS-ega* seotud.

Galia Ibragimova, RIA Novosti

Saksamaa eriteenistused hoidsid ära terrorirünnaku, mille ettevalmistamises kahtlustatakse Tšetšeeniast saabunud põgenikku. Väidetav kurjategija peeti kinni, tema korterist leiti läbiotsimise käigus lõhkeaineid. Selgus, et ta järgib salafismi — islami radikaalset suunda. 

Saksamaal on alanud pagulaste-vastane vägivald >>

Kuigi tšetšeenid ei olnud tänaseni Euroopa terroriaktides osalenud, lõid Saksa poliitikud ja ajakirjanikud häirekella: kogukond võib olla ISIS-ega* seotud. Ametivõimud on valmis niigi rangeid nõudeid tšetšeenide ja teistegi sisserändajate suhtes veelgi karmistama.

Salafismi jäljed

Saksamaa ajakirjandus teatab Tšetšeenia diasporaa seostest radikaalsete islamiorganisatsioonidega, sealhulgas ISIS-ega*. Kinnituseks tuuakse salateenistuste aruanded, kus Põhja-Kaukaasiast pärit sisserändajaid peetakse ekstremismi peamiseks allikaks, eriti Ida ja Põhja liidumaades.

"Saksamaa tšetšeenid on valdavalt salafistlikud ja terroriaktideks võimelised," tsiteeritakse ajakirjas Focus Föderaalse konstitutsioonikaitse teenistuse aruannet. 

Saksa salateenistused usuvad, et tšetšeenid ei muuda oma äärmuslikke vaateid seni, kuni riigis puuduvad "salafismivastased repressiivmeetmed".

Vastutus Põhja-Kaukaasia immigrantide radikaliseerumise eest lasub ka ametiasutustel, kes pikka aega tšetšeene valimatult vastu võtsid: "Põgenikustaatus anti sageli neile, kes olid Venemaa julgeolekuteenistuse jälgimise all. Vene poolega konsulteerimist vajalikuks ei peetud."

Patriarhaalne eluviis tundub kahtlasena

Tšetšeenia pagulased ei sattunud Saksa ajakirjanike huviorbiiti esmakordselt. Kuigi tšetšeenide kogukond Saksamaal ei ole arvukas ja statistika kohaselt panevad enamiku kuritegudest toime Põhja-Aafrikast ja Balkanilt pärit põgenikud, satuvad kohalike uudiste esiotsa ikka kaukaaslastega seotud kriminaalsed juhtumid.

Sakslased on mures ka tšetšeenide kahe sõja käigus saadud võitluskogemuse pärast. Lähis-Ida ISIS-es* peetakse Põhja-Kaukaaslasi eliitvõitlejaiks.

Kehtestatakse ideaalset diktatuuri: repressioonid juba käivad >>

Tšetšeenid elavad Euroopas suletud kogukondadena, peavad rahvuslikest traditsioonidest rangelt kinni, suhtlevad peamiselt omavahel ega üritagi lõimuda. Lääne väärtused neis poolehoidu ei leia ning viivad mõnikord lausa kuritegudeni.

Lisaks loetakse patriarhaalses tšetšeeni perekonnas vägivalda konfliktide lahendamise aktsepteeritavaks viisiks.

Pole ime, et tšetšeenid on radikaalse islami ideedele vastuvõtlikud. Olukorda raskendab asjaolu, et Saksamaal on piirid ülimalt konservatiivse muhamedluse ja organiseeritud kuritegevuse vahel ähmastunud.

Pärast teateid terrorirünnaku ettevalmistamisest kutsusid ajakirjanikud võime üles salafismi vastaseid meetmeid rakendama. "Ärahoitud terrorirünnak Berliinis on kinnitus selle kohta, et tšetšeenide jaoks on Saksamaa mitte ainult turvapaik, vaid ka "püha sõja" lahinguväli," nendib meedia.

Rännete laineid

Saksa tšetšeenide kogukonda kuulub umbes 40 tuhat inimest. Ainult viimase kahe aasta jooksul saabus Ida- ja Põhja liidumaadesse Põhja-Kaukaasiast umbes 5000 väljarändajat.

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse, illustreeriv foto
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Saksamaa Liitvabariigis on hetkel ligi kaks miljonit pagulast, seega ei ületa tšetšeenide osakaal kaht protsenti.

Varjupaiga taotlemise põhjused on viimase veerandsaja aasta jooksul korduvalt muutunud. Pärast 1990. aastate keskel toimunud esimest sõjalist kampaaniat selgitasid Tšetšeeniast pärit inimesed oma kodumaalt lahkumist poliitiliste vaadete pärast tagakiusamisega.

Äärmuslaste purustamine teise Tšetšeenia kampaania käigus tõi kaasa uue sisserändajate voo. Paljud isegi ei kavatsenud islamistlikest vaadetest loobuda, millest Moskva Euroopa poliitikuid korduvalt hoiatas. Tšetšeenidesse suhtuti Läänes endiselt kui iseseisvuse eest võitlejaisse.

Kümnendatel aastatel saabunud kolmas põgenikelaine kurtis tagakiusamise ja humanitaarprobleemide üle oma kodumaal. Nende hulgas on palju majanduspõgenikke, kes soovivad Euroopasse ümberasumisega oma rahalist olukorda parandada.

Paljudel tšetšeenidel kasvasid Saksamaal üles lapsed. Kuid isegi nemad ei ole täielikult Euroopa ühiskonda integreerunud – seda just perekonna konservatiivsete vaadete tõttu.

Ühiskonna täieõiguslikuks osaks saamast takistavad neid ka stereotüübid, mille kohaselt sakslased kaukaaslasi kurjategijateks või terroristideks peavad.

Salafism või Sufism

Kui vaadata Saksamaa terroriaktide statistikat, siis tundub hirm tšetšeenide osas mõnevõrra liialdatuna. Eelmisel aastal teatasid õiguskaitseorganid, et riigis asub 11 000 radikaali.

Saksamaal Chemnitzis toimusid suured meeleavaldused >>

Reaalset ohtu kujutavad endast 743 inimest. Kaks kolmandikku neist on Saksamaa kodanikud, mitte pagulased. Politsei hoiab silma peal 70 tšetšeenil.

Viimase seitsme aasta jooksul Saksamaal enim kõlapinda leidnud terrorirünnakuid sooritasid põgenikud Lähis-Idast, Aafrikast ja Lõuna-Aasiast.

RIA Novosti poolt küsitletud eksperdid ei välista, et ka Euroopa tšetšeenide seas on radikaalsete vaadete toetajaid, kuid nende arvates ei tohiks ohtu üle tähtsustada.

Vaatlejad tuletavad meelde, et ajalooliselt on tšetšeenid sufismi järgijad. Seda islami suunda iseloomustab mõõdukus, askees ja vaimsus.

"Isegi Nõukogude Liidus oli Tšetšeenia elanike usk sufistlik. Kesk-Aasiasse väljasaatmise perioodil, aastatel 1944-1957 suutsid nad sufismi traditsioone säilitada," ütles RIA Novostile Riikliku strateegia instituudi kaastöötaja Rais Suleimanov.

Salafismi ideed tungisid Põhja-Kaukaasiasse ja Volga jõe piirkonda 1990. aastatel tänu Araabia heategevusorganisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Kui Tšetšeenias algas esimene sõjaline kampaania, vajas separatistliku liikumise juht Džohhar Dudajev liitlasi ja pöörduss abipalvega Lähis-Ida riikide poole.

"Lähis-Ida vahhabiidid ja salafistid suhtusid esimesse Tšetšeenia kampaaniasse kui ristisõtta. Vabariiki saabusid Araabia sõjaväenõunikud ja palgasõdurid. Jordaaniast jõudis kohale äärmuslik islamist Amir Hattab, kes juhtis üht Tšetšeenia Itškeeria tunnustamata vabariigi väeüksust. Tal oli salafismi levimisel Tšetšeenias oluline roll," meenutas Suleimanov.

See ideoloogia muutus tšetšeeni võitlejate hulgas valdavaks pärast Hassavjurti kokkulepete allkirjastamist 1996. aastal, millega nähti ette Venemaa vägede lahkumine vabariigi territooriumilt.

"Algselt olid Dudajev ja tema mantlipärijast Mashadov rahvuslased, kuid Araabia palgasõdurid kehtestasid oma tingimused: abi antakse juhul, kui Tšetšeenia võtab vastu ka salafismi. Arvestatav osa ühiskonnast nõustus sellega. Terroristid Šamil Bassajev ning Doku Umarov olid just radikaalse islami järgijad," selgitab RIA Novostile Orientalistikainstituudi ekspert, Kaukaasia-uurija Nurlan Gasõmov.

Pärast islamiäärmuslaste purustamist kahe Tšetšeenia kampaania käigus, hakkasid föderaalvõimud terroristide põrandaalust struktuuri hävitama.

Migrandid lõhestavad Lääne — nüüd juba ametlikult >>

Seepeale "kolisid" paljud võitlejad Euroopasse. "Jutud sellest, et Läänes elavate salafistide hulgas on tšetšeenid küllaltki mõjukad, ei ole alusetud. Pean silmas neid, kes lahkusid riigist pärast kaht sõjalist kampaaniat, "ütles Suleimanov.

Tšetšeenias hakkas pärast sõda taas valitsema sufistliku islami suund. Tema järjekindlaks toetajaks oli Vabariigi esimene president Ahmat Kadõrov ja nüüd teeb sama tema riigipeast poeg Ramzan Kadõrov.

Mõistlik keeldumine

On märkimisväärne, et Saksamaa Tšetšeenia kogukonna suhetest ISIS-ega* hakati rääkima just nüüd, mil pagulaste probleem teravalt Euroopa riikide ette kerkis.

Nurlan Gasõmov juhib tähelepanu asjaolule, et Tšetšeenia edestab Saksamaal esitatud varjupaigataotluste arvu poolest kõiki Venemaa regioone. Enamiku avaldus lükatakse tagasi, kuid nad jäävad riiki ebaseaduslikult.

Ekspert märgib, et ajakirjanduses tekkinud paanikat võib seletada sakslaste soovimatusega tšetšeenidele peavarju pakkuda.

"Pole võimatu, et kõik need Saksa salateenistuste aruanded ilmusid selleks, et tugevdada ühiskonna hirme pagulaste ees. On kaheldav, et tšetšeenidest salafistid on Saksamaa kõige aktiivsemate hulgas.

Isegi Euroopasse kolinute seas kuuluvad paljud sufistliku Naqšbandi islami suunda," ütles Gasõmov.

Temaga nõustub ka islamiõpetlane Vsevolod Zolotuhhin: "Mõningase radikaliseerumiseni viib igasugune religiooni suundumus, mis tõlgendab pühi tekste sõna-sõnalt, nõudes õpetuste pimesi järgimist. Teiselt poolt võib radikaliseeruda peaaegu iga ideoloogia, kui selleks on olemas reaalsed majanduslikud ja sotsiaalpoliitilised alused."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja teistes riikides keelatud terroriorganisatsioon

Tagid:
salafism, migrandid, terrorirünnak, seadus, islam, kahtlus, terrorism, põgenik, eriteenistus, ISIS, Tšetšeenia, Saksamaa

Peamised teemad