19:22 18. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1377
  • RUB76.1678
Makedoonia nimevahetuse ja NATOsse astumise referendum

Makedoonia: Brüssel ja Washington näitavad tuulelipu põhimõttekindlust

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Analüütika
lühendatud link
Vladimir Kornilov
5621

Euroopa Liit, NATO juhtkond ja USA riigisekretär teevad väikeses Makedoonias toimunud rahvahääletuse tulemustest kokkuvõtteid.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja.

Õigem oleks küll öelda – toimumata jäänud. Tuletagem meelde: enamus selle riigi kodanikest soovivad Euroopa Liiduga ühineda. Lääs pakub Euroliitu ainult koos NATOsse astumisega – mis on võimalik vaid juhul, kui Makedoonia nimetatakse Kreeka nõudel ümber Põhja-Makedooniaks. 

Meeleavaldused Makedoonias
© Sputnik / Дмитрий Виноградов

Kuna NATO ja Euroopa Liidu maine ja enesehinnang ei ole hetkel parimas seisus, peavad struktuurid oma atraktiivsust tõestama. Seepärast osalesidki mõlemad (ja tegelikult ka Ameerika Ühendriigid) toimunud kampaanias aktiivselt.

Vabariiki saabusid kõrgeima taseme ametnikud, kes propageerisid riigi ümbernimetamist ja selgitasid, et teist võimalust ei tule. Makedoonia rahvahääletusele kulutati märkimisväärseid ressursse — nii materiaalseid kui ka intellektuaalseid. "Jah" kampaania nimel tegid tööd sedavõrd autoriteetsed poliitasutused nagu Atlandi Nõukogu. 

Референдум о переименовании Македонии
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Makedoonia nimevahetuse ja NATOsse astumise referendum.

Referendumi eelõhtul hoiatas Ameerika Ühendriikide ametlik "spetsialist" Venemaa küsimustes Kurt Walker: "Ärge laske Moskval Makedoonias oma eesmärke saavutada."

Ta teatas, et Kreml "üritab meeleheitlikult" makedoonlasi "tagasi Balkani rahvuskonfliktide sohu" suunata, mis referendumi ebaõnnestumise korral tema arvates kindlasti juhtub.

Ameerika Ühendriikide Kaitseministri ja asepresidendi endine nõunik Michael Carpenter väljendas samasuguseid mõtteid.

Ta teatas, et Makedoonia ümbernimetamise vastaste võidu korral "näeb Venemaa seda suure võiduna" ning piirkonnas puhkevad rahutused. 

Makedoonia peaminister Zoran Zaev (vasakul) ja Kreeka peaminister Aléxis Tsípras
© REUTERS / Alkis Konstantinidis

Rahvahääletuse küsimustik koostati nii, et enamik makedoonlasi hääletaks "jah-variandi" poolt, kuna küsimustik ei maininud otseselt riigi ümbernimetamist.

Seetõttu rajasidki NATO-sse astumise vastased oma kampaania referendumi nurjamisele valimisaktiivsuse vähendamise abil. Rahvahääletuse seaduslikuks tunnistamiseks peab osalusprotsent olema 50% + 1 kodanik. Opositsioon kutsus inimesi üles "oma jalgadega hääletama". Tundub, et mängureeglid olid kõigile selged ja aktsepteeritavad. 

Референдум о переименовании Македонии
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Makedoonia nimevahetuse ja NATOsse astumise referendum.

Valimisaktiivsus ei küündinud isegi 37%-ni. Boikotti eiranud NATO pooldajad, kes siiski referendumile läksid andsid oodatult ja ülekaalukalt (91,5%) oma hääle ümbernimetamise poolt. Sai selgeks, et referendumi tingimused ei olnud täidetud.

Peale esmase šoki möödumist hakkasid poliitikud ja eksperdid valjuhäälselt rääkima vajadusest "inimeste tahet austada."

Makedoonia kõrged ametnikud väitsid, et valimiskünnis ei mõjuta kuidagi referendumi legitiimsust.

Kaitseminister Radmila Šekerinska nõudis otsekohe, et neid, kes "oma jalgadega hääletasid" ignoreeritaks, teatades: "Hääletuse tulemus tähendab selget otsust Euroopa Makedoonia kasuks. Otsustavad nende hääled, kes referendumile tulid."

"Rahumeelse ja demokraatliku hääletamise käigus ütles valdav enamus oma hääleõigust kasutanud isikutest "jah" riigi ümbernimetamisele ja euroopalikule arenguteele," ütlesid euroametnikud. Nende arvates näitas rahvahääletuse tulemus "laialdast toetust" Makedoonia liitumisele EL ja NATOga, mitte aga vastupidist. 

Референдум о переименовании Македонии
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Makedoonia nimevahetuse ja NATOsse astumise referendum.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg isegi rõõmustas hääletustulemuste üle ja kutsus poliitikuid "seda ajaloolist võimalust kasutama". 

Rootsi endine peaminister Carl Bildt tunnistas, et küsitluse ülimadal osalusprotsent hämmastas teda. "Edasine tee on nüüd keerulisem, kuid oluline on survet jätkata."

Kõige kaugemale läks USA välisministeerium, kus referendumi tulemuste üle rõõmustati ja neid täiesti ühemõtteliselt tõlgendati: "Kodanikud väljendasid oma toetust NATOle ja Euroopa Liidule, nõustudes Makedoonia ja Kreeka vahel sõlmitud Prespa kokkuleppega."

Sellest tulenevalt kutsuti Makedoonia poliitikuid üles väidetavat "rahva valikut" austama. Ja mitte sõnagi referendumi läbikukkumisest. Justkui inimesed ei hääletanudki kokkuleppe vastu oma jalgadega.

Kohe tulevad meelde mitmed näited täpselt vastupidisest lähenemisest. Näiteks lükkasid Hollandi kodanikud 2016. aasta rahvahääletusel tagasi Ukraina-EL lepingu idee, kusjuures referendum oli jõudu omav (30% valimisaktiivsuse lävend oli ületatud ja rohkem kui 60% hääletas "vastu").

Kuid poliitikud ja analüütikud hakkasid rääkima sellest, et kokkuleppe vastu hääletas vähem kui üks kolmandik elanikkonnast, ning selgus, et tuleks hoopis austada nende valijate seisukohta, kes kohale ei tulnud. Resultaat — mitte-poliitkorrektse tulemuse andud rahvahääletust ignoreeriti täielikult. 

Референдум о переименовании Македонии
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Makedoonia nimevahetuse ja NATOsse astumise referendum.

Veelgi ilmekam oli reaktsioon 2016. aastal Ungaris läbi viidud Euroopa Liidu kehtestatud pagulaskvoote vaidlustanud referendumile.

Seal, nagu Makedooniaski, oli hääletustulemuste tunnustamiseks vajalik 50% osaluskünnis. Vastupidiselt Skopjele rajasid just EL toetajad oma kampaania valimisaktiivsuse vähendamisele. Selle tulemusena jäi nõutud tasemest pisut puudu – saavutati 44%, mis oli tunduvalt rohkem, kui praegu Makedoonias.

Euroopa pagulaskvootide vastu hääletanud inimeste protsent oli 98,4%, ehk isegi kõrgem, kui Makedoonia ümbernimetamise pooldajate määr.

Kui keegi nüüd arvab, et Lääne esindajad ka tookord nõudsid, et "austataks ungari rahva valikut," eksib ta rängalt.

Vastupidi, kõik hakkasid ühehäälselt läbikukkunud rahvahääletusest rääkima. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas ütles tookord: "Kui rahvahääletus osutunuks kehtivaks, aktsepteeriksime me selle tulemust. Kuid peame tunnistama, et ta ebaõnnestus." 

Albaania, USA ja EL-i lipud
© Sputnik / Руслан Кривобок

Tolleaegne Euroopa Parlamendi president Martin Schulz tänas avalikult Ungari rahvast tema otsuse eest koju jääda ja seeläbi referendum läbi kukutada. 

Nagu näete, ei nõudnud keegi, et Ungari parlament toetaks enamikku aktiivsetest arvamusavaldajatest ja hääletaks rahvahääletuse tulemustest lähtudes kvootide vastu.

Sest 98% hääletamas käinud 44% ungarlaste tahe on köömes, võrreldes 91%-ga arvamust avaldanud 36,9% makedoonlastest. Ungari referendum oli "halb" ja pidigi läbi kukkuma, Balkani küsitlus aga "hea", seega ei häiri tema läbikukkumine mitte kedagi.

Kas oleme midagi unustanud? Muidugi!

Venemaad süüdistati tavapäraselt sekkumises ja referendumi lõppedes kirjutas Briti Guardian: "Makedoonia rahvahääletuse tulemus on järjekordne Venemaa võit! Lääneriikide juhid pakkusid tihedamat integratsiooni, kuid Moskva mängis nad üle. " London teab hästi, et kaotus sai tulla vaid Moskva tegevuse tagajärjel.

Ootame uusi sanktsioone!

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Kreeka ja Makedoonia allkirjastasid nimekokkuleppe
Uhkus Makedoonia moodi. Skopje tardus NATO ja EL ees
Tagid:
pagulaskvoot, künnis, rahva valik, ignoreerima, boikott, kehtivus, osalusprotsent, lävend, rahvaküsitlus, avaliku arvamuse küsitlus, ümbernimetamine, läbikukkumine, hääletamine, opositsioon, referendum, boikoteermine, Atlandi Nõukogu, NATO, Carl Bildt, Radmila Šekerinska, Kurt Walker, Michael Carpenter, Margaritis Schinas, Jens Stoltenberg, Martin Schulz, Põhja-Makedoonia, Skopje, Euroopa Liit, Makedoonia, Balkanimaad, Kreeka, Ungari, Holland, EL

Peamised teemad