14:38 19. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1505
  • RUB75.5050
Presidendid: Donald Trump ja Vladimir Putin

Trump raiskas kümneid miljardeid armastusele ja jäi Putinile alla

© Sputnik / Сергей Гунеев
Analüütika
lühendatud link
Ivan Danilov
8111

Raske uskuda, mille peale inimesed on valmis välja minema, et liituda tsivilisatsiooniga, mida nad peavad kõrgeimaks arenguvormiks. Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, et meil ei kasvaks üles "Hollywoodi ajuga" põlvkond, sest vastasel juhul osutuvad kõik sõjalised ja majanduslikud saavutused mõttetuiks.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Igale maailma ülemvalitsejale on tarvis, et teda mitte ainult kardetaks, vaid ka armastataks. Ning pigem veel ka kadestataks. See ei taga üksnes ressursside kokkuhoidu, vaid loob ka tingimused, kus kolooniad ennast ise juhivad, andamit aga maksavad mitte ainult korralikult, vaid laitmatult ja rõõmuga, mis on korrutatud sügava moraalse rahuldustundega.

Trump häbistas end ÜRO kõnega
© Sputnik / President of the Ukraine Press-Service/Nikolay Lazarenko

Raske uskuda, mille peale inimesed on valmis välja minema, et liituda (olgu või kujuteldava) tsivilisatsiooniga, mida nad peavad kõrgeimaks arenguvormiks. Piisab meenutusest, kuidas paapualased okstest ameeriklaste sõjalennukite makette ehitasid, lootuses ameeriklaste pudrupajale, või kuidas ühe võimsaima impeeriumi eliit sellesama impeeriumi ümber sõrme keeras vastutasuks ligipääsule müütilistele "300 sorti vorstidele".

Nimelt tänu sügavale arusaamisele välise kuvandi tähtsusest ja "pehme jõu" tõhususest korraldavad meie ookeanitagused partnerid juba aastaid ulatuslikke uuringuid selle kohta, kuidas suhtuvad maailma kõige erinevamate riikide elanikud USA-sse, tema poliitikutesse, aga ka Ühendriikide konkurentidesse ülemaailmsel areenil. Neid mitmemiljoniliste eelarvetega ja valimiga, mis hõlmab üle 25 000 vastanu, viib läbi Pew Research Center – üks mõjukamaid ja lugupetumaid USA uurimisasutusi, kusjuures tema peamisteks sponsoriteks on konservatiividest miljardäride John Templetoni ja Joseph Pew järeltulijad, kes on valmis objektiivse info saamise eest head raha maksma. Pew Research Centeri uuringuid peetakse ameeriklaste poliitikas ja sotsioloogias peaaegu kuldseks standardiks, nendega ei vaidle keegi.

Just nimelt tulemuste vaieldamatuse tõttu kutsus Pew Research Centeri viimatine küsitlus USA meedias esile raevu- ja pettumustormi: selgus, et ülemaailmsel tasandil usaldatakse president Vladimir Putinit rohkem kui "vaba maailma liidrit" Donald Trumpi, kes jäi populaarsuse poolest alla mitte ainult Venemaa presidendile, vaid ka Hiina RV esimehele Deng Xiaopingile.

Enamgi veel: kuigi enamikus riikides, kus uuring läbi viidi, on USA pooldajaid rohkem kui Hiina poolehoidjaid, kaotab Washington poolehoidu riikides, keda Pew Research Centeri teadurid nimetavad "USA võtmeliitlasteks". Ja seegi pole veel kõik. Keskeltläbi 70% küsitletuist üle kogu maailma leiab, et Ameerika Ühendriigid juhinduvad üksnes oma isiklikust kasust ega võta oma välispoliitikas arvesse teiste riikide huvisid. Kuvand "heledalt säravast linnast mäe peal", milles elavad idealistid, kes hoolitsevad inimõiguste eest kogu maailmas, on kokku varisenud. Ja see hirmutab ameeriklastest ekspertide kogukonda.

Sellesse, et Ameerika Ühendriike peetaks mitte ainult globaalseks politseinikuks, vaid heaks ja halvaks globaalpolitseinikuks, on investeeritud miljardeid dollareid ja miljoneid inimtöötunde suurepärastelt spetsialistidelt alates USA diplomaatidest ja "rahvadiplomaatia" asjatundjatest ning lõpetades Hollywoodi stsenaristidega, kelle filmide vaatamise järel hakkavad lapsed Bogotast Pekingini arvama, et ameerika sõdur on nende parim sõber.

Ent üks asi on see, kui Trumpi ja tema põikpäise enesekiituse üle naeravad ÜRO Peaassambles kohal olevad diplomaadid ja poliitikud, ja hoopis teine lugu siis, kui veendumuse, et USA ei ole sugugi inimsõbralik struktuur, toob esile arvamusküsitlusele vastanute representatiivne valim kogu maailmast. Kord juba murtud mainet ei anna käbekähku parandada, isegi kui kaasata selleks Hollywoodi, Riigidepartemangu, CIA ja USA Kindralstaabi parimad pead.

Antud hetkel leiavad Pew Research Centeri analüütikud Washingtoni jaoks vaid ühe lohutuse: paljud neist, kes peavad USA välispoliitikat egoistlikuks, leiavad, et Hiinaga võrreldes tähendab USA vähemat kurja. Ent pigemini on see ajutine nähe, kuna Ühendriikide kuvand kahjustub lausa rekordilise kiirusega, eriti Euroopas.

Meie ookeanitagused oponendid on harjunud arvama, et USA positiivne kuvand on absoluutselt haavamatu, selles mõttes, et isegi rumalused ega konkreetsete USA presidentide või ametnike sooritatud varjamatud kuriteod ei ole saanud seda rikkuda. Selgus, et see pole siiski nii ja et (alates enam-vähen hetkest, mil Ameerika Ühendriigid Iraaki sisse tungisid) on USA-sse suhtumine hakanud paljudes riikides kiiresti halvenema. Selles kontekstis pole põrmugi üllatav, et tõsiasi, et Putinit usaldatakse maailmas "keskmiselt" enam kui Trumpi, tekitas uskumatut vapustust ja raevu. Venemaa diskrediteerimisse tervikuna ja Vladimir Putini halvustamisse on panustatud tohutuid vahendeid ning kõigile on ilmselge, et jõupingutusteks meie riigi ja meie presidendi negatiivse kuvandi loomisel on sisse lülitatud mitte ainult USA, vaid ka kogu läänemaailma propagandamasin.

President Donald Trump
© Sputnik / Сергей Гунеев

Siis aga, vaatamata kõigile neile jõupingutustele ja hoolimata püüdlustest levitada sõnumit, et "Ameerika on suurepärane, aga Trumpi eskapistlikele väljaütlemistele ei tasu tähelepanhu pöörata", usaldatakse Venemaa liidrit ja Hiina RV esimeest rohkem kui USA presidenti. Just sellest kirjutavad CNN, Bloomberg, Foreign Policy, CNBC, Washington Post ja teised.

Niisugune ameeriklaste pehme jõu läbikukkumine on ühest küljest väga kõnekas, teisalt aga ennekuulmatu. Kusjuures tõik, et kõige kõrgemad keskmised usaldusreitingud ilmnesid Macroni ja Merkeli puhul, ei lohuta naljalt kedagi: ajakirjanikud märgivad, et see on seotud sellega, et teadlaste valimis oli väga palju Euroopa riike, mille seast paljudes pälvisid Merkel ja Macron Aasia diktaaroritega võrreldava usaldusreitingu, see tähendab ligikaudu 95–98%.

Kas kõik ülalöeldu tähendab, et edaspidi on meie jaoks kõik hästi ning USA jaoks halvasti? Ei. Ameerika teadlased osutavad oma põhitrumbile ja peamisele tulevikulootusele: paljudes riikides (ja iseäranis toovad nad esile Venemaa) sedastatakse tõsist lõhet USA-sse suhtumise vahel ühiskonnas tervikuna ja kohaliku noorsoo suhtumises Ameerika Ühendriikidesse. Jämedalt öeldes on nii, et mida vähem on konkreetsel põlvkonnal elukogemust ja mida rohkem peas stampe Netflixilt, seda suurem on USA suhtes usalduse ja positiivse suhtumise määr.

Võidelda noore põlvkonna mõistuse ja südamete eest on äärmiselt aktuaalne ülesanne ja seda ei lahenda meie eest mitte keegi. Tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, et meil ei kasvaks üles "Hollywoodi ajuga" põlvkond, sest vastasel juhul osutuvad kõik sõjalised ja majanduslikud saavutused mõttetuiks. Piisab lihtsalt sellest, et mitte korrata möödaniku vigu, ja siis hakkavad meie ameeriklastest oponentide tulevaste uuringute tulemused neid taas kurvastama ning USA ülemaailmse ideoloogilise domineerimise ajastu kaob igaveseks minevikku.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Deng Xiaoping, vaba maailma liidrid, Donald Trump, Vladimir Putin, Hiina, USA, Venemaa

Peamised teemad