13:22 21. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Pentagon

Pentagon vajab vägede itta paigutamiseks uusi Euroopa kaarte

© Pixabay
Analüütika
lühendatud link
4610

Pentagon otsib töövõtjat, kes pakuks üksikasjalikku kartograafiateavet enamiku Euroopa riikide kohta ja on valmis selle eest tasuma 50 miljonit dollarit. Milleks Pentagonile Euroopa teede, asulate, maa-aluste kommunikatsioonide üksikasjalikud kaardid, uuris RIA Novosti.

Vladimir Ardajev, agentuuri RIA Novosti vaatleja

Andke kaarte ja võimalikult palju! USA sõjaväelasi huvitab kõik: ülesvõtted kosmosest, stereomaketid, geodeetilised kaardid, maakasutuse skeemid ja maa-alused sidekommunikatsioonid, sealhulgas kommunikatsioonivõrgud, topograafilised andmed ning katastriüksused — nii elektroonilistel kui paberkandjal, samuti juurdepääsud olemasolevatele kartograafilistele andmebaasidele. Kõrgendatud tähelepanu piirkonnaks on 31 Euroopa riiki, mille hulgas pole Valgevenet, Moldovat ega Venemaad, kuid on Ukraina ja Gruusia.

Pakkumine on postitatud USA valitsuse riigihangete võrgulehel, tellijaks USA Armee Ühendinseneriteenistuse Euroopa allüksus (USACE). Pakutava tellimuslepingu kestus on viis aastat, kogumaksumus 50 miljonit dollarit. Dokumendis ei täpsustata, miks Pentagon on nõus maksma sellist muljetavaldavat summat suure hulga kõige erinevama Euroopa kartograafilise materjali eest. On vaid märgitud, et materjale hakatakse kasutama "eelseisvas planeerimisprotsessis".

Hirm liiklusummikutesse kinni jääda

Selle riigihanke väljakuulutamine näitab, et USA on otsustanud tõsiselt ette võtta Euroopas taristu kaasajastamise, mis käesoleval ajal vägede kiireks ümberpaigutamiseks ei sobi, ütles Rahvusvahelise ühiskondliku fondi "Eksperimentaalne loomingukeskus" asepresident Juri Bjalõi.

"Pentagoni ja NATO inseneriteenuste esmaste uuringute kohaselt ei ole vägede kiire idasuunaluise ümberpaigutamise vajaduse tekkides seda võimalik läbi viia – olemasolevad teed, sillad, sadamad ega lennuväljad ei ole selleks sobivad. Brüssel ja Washington nõuavad Euroopa riikide valitsustelt transporditaristu kaasajastamist kuid ilmselt ei loodeta neile eriti. Nüüd siis on Pentagon otsustanud ise härjal sarvist haarata ja alustuseks probleemi suurust hinnata," ütleb ekspert.

2017. aasta sügisel lekkis meediasse NATO salajane aruanne tõsistest logistilistest raskustest, mis ei võimalda kiiret reageerimist Idast tulevale sõjalisele kallaletungile.

"Pärast külma sõja lõppu on NATO kiire logistilise toetuse osutamise võimekus oluliselt suurenenud territooriumil atrofeerunud," märgitakse dokumendis.

Euroopa transporditaristu ei võimalda vägede ja varustuse kiiret liikumist. Olukorda halvendab veelgi NATO-sisene bürokraatia.

Juunis avaldas The Washington Post suure artikli, mis algas nii: "Ameerika kindralid on mures — kui nad peavad Venemaale vastu astuma, siis võivad maailma kõige võimsamad väeüksused liiklusummikutesse takerduda." Näiteks tuuakse USA armee üksused, mis Gruusias toimunud õppustelt Saksamaale naastes ootasid oma soomusmasinaid kavandatud kahe nädala asemel neli kuud — nii kaua kestis nende ületoomine. Rumeenia-Ungari piiril tuli kogu tehnika uuesti raudteeplatvormidele kinnitada — Ungari piirivalvurite arvates polnud nad kinnitatud piisavalt kindlalt. Seejärel ei mahtunud kogu veerem raudteeinspektori puudumise tõttu ajakavas ettenähtud "aknasse" ja pidi lohiseme läbi kogu Saksamaa, reisi- ja kaubaronge läbi lastes.

Need on kauged hallid rajad…

Põhimõtteliselt ei ole Euroopa teedevõrk mõeldud vägede operatiivseks ümberpaigutamiseks ja selle moderniseerimiseks on vaja palju aega ja raha. Sellegipoolest ei ole kahtlust, et NATO ja eelkõige alliansi peasponsor, Ameerika Ühendriigid, selle probleemi lahendavad. Nii hindab olukorda insenerivägede veteranide nõukogu esimees, erukindralleitnant Nikolai Topilin. Tema sõnul on Euroopa transporditaristu nõrgim koht sillad ja tunnelid, mis ei sobi raske sõjaväevarustuse veoks ega mis ei vasta kaasaja sõjatehnika mõõtmetele. Neid tuleb tugevdada või ümber ehitada.

Raudteevõrgustik on välja arendatud tunduvalt halvemini kui Venemaal. Paljudel lennuväljadel, isegi rahvusvahelistel, pole sõjalennukitele sobivat stardirada. Sama lugu on meresadamatega, need ei ole ette nähtud suuretonnaažiliste sõjalaevade sisenemiseks — merepõhja tuleks süvendada, kaisid tugevdada.

Legendaarsed Euroopa maanteed, isegi kuulsad Saksa autobahnid, mis ehitati kunagi Hitleri poolt just sõjalisi vajadusi silmas pidades, pole alati enam sõjaliseks otstarbeks sobivad. Nad on küll mitmekihilised, väga usaldusväärsed ja vastupidavad, kuid roomiksõidukid ei saa neid mööda liikuda. Tee purunemise vältimiseks tuleb tankide ja soomukite roomikutele paigaldada spetsiaalseid kummipadjad.

Nõukogude pärand

Enamik probleeme on loomulikult idas — endises "rahvademokraatiamaades" ja nõukogudejärgsetes riikides. Poolas on suured probleemid sildade ja tunnelite, samuti lennuväljadega. Balti riikide raudteed on Venemaa standardi rööpmelaiusega. Läänest tuleval veeremil tuleb rattad vahetada, seega vägede ja varustuse kiirest kohaletoomisest ei saa juttugi olla.

Leedus, Lätis, Eestis ja ilmselt ka Gruusias ja Ukrainas tuleb välja vahetada kogu raudtee, see aga on tohutu töö. Nende riikide maanteed on sageli nii kitsad ja korrast ära, et üks avariiline sõiduk võib peatada kogu sõjaväeliikumise teel.

Lahingusimulaatoritega harjutades jõudsid NATO kindralid niikaugele, et Venemaa relvajõud hõivasid Balti riigid praktiliselt kohe.

"Euroopa peamine strateegiline probleem seisneb selles, et kõik kommunikatsioonid on seal arenenud kaootiliselt, sõltuvalt kaubandusliku logistika vajadustest, riigikaitse vajadusi arvestamata. Samal ajal toimub Venemaal operatiivse ja taktikalise tähtsusega transpordielemendi ehitamine sõjaväe poolt ettenähtud normidest lähtuvalt. Sillad ja tunnelid vastavad rangelt etteantud nõuetele, raudteid saab kasutada nii kaubavedudeks kui kiirteedena," selgitab Nikolai Topilin.

Euroopa infrastruktuuri moderniseerimise, mida Pentagon ja NATO kavatsevad, nimetatakse sõjaväelaste kõnepruugis sõjategevuse piirkonna ettevalmistamiseks, täpsustas kindral. Tema sõnul võib vajaminevaid kulusid hinnata sadadele miljarditele dollaritele.

Tõmmatakse võidujooksu

Vaevalt, et tegemist on tõeliseks sõjaks ettevalmistamisega, pigem on see järjekordne katse Venemaad võidurelvastumisse tõmmata, ütleb Juri Bjalõi. Moskva kaasatakse sellesse ülikulukasse protsessi, mis võib kahjustada riigi majandust.

"Ameerika poliitikud on sellest korduvalt rääkinud, eelkõige senati "pistrikud". Neile ei anna rahu mõnes mõttes NSV Liidu kokkuvarisemise edukas kogemus, kus aasta-aastalt kasutati ikka sama taktikat," selgitab Juri Bjalõi.

Võidurelvastumine on kahesuunaline protsess, tuletab Nikolai Topilin meelde. Potentsiaalne vastane hakkab alles siis liigutama, kui ta ähvardavat ohtu tõepoolest tõsiselt võtab. Seepärast on NATO ja USA sõjalised ettevalmistused Euroopas vägagi reaalsed. Mistahes relv võib varem või hiljem tulistada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
maantee, raudtee, NATO, Pentagon, Eesti, USA

Peamised teemad

  • Keskmaa raketikompleks RSD-10 Pioneer - NATO klassifikatsioon SS-20

    USA senaator Rand Paul kritiseeris Ameerika Ühendriikide otsust väljuda keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest (INF - Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty) Venemaaga, öeldes, et see hävitaks aastakümnete jooksul saavutatud tulemused relvastusekontrolli vallas.

    14
  • Lidl торговая марка

    Saksa odavpoekett Lidl pani Riias nurgakivi 55 miljoni eurosele logistikakeskusele. Hoone peaks valmima aastaks 2020.

    14
  • Ajakirjaniku Jamal Khashoggi portree

    Saudi-Araabia skandaali ja riigi aeglase muutumise tõttu "poliitiliselt mürgiseks kliendiks" on isegi kõige Saudi-lojaalsemad lobistid keeldunud nende heaks töötamast.

    47