11:50 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Briti lorde kohustatakse varsti vene juurtega naine deklaratsioonis kirja panema

Briti lorde kohustatakse varsti vene juurtega naisi deklaratsiooni kirja panema

© AP Photo / Carl Court
Analüütika
lühendatud link
Vladimir Kornilov
4030

Suurbritannia ajakirjandus on käsile võtnud "vene agentide" püüdmise Lordide Kojas. Selle kampaania algatas konservatiivne ajaleht The Times, tuues esiküljel ära oma "uurimuse" lordide sidemetest vaenuliku Venemaaga.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Jaht "vene nõidadele" omandab Suurbritannias tõeliselt eepilisi mõõtmeid. Nüüd on ajakirjandus käsile võtnud "vene agentide" püüdmise Lordide Kojas. Kusjuures sedavõrd põhjalikult, et tahetakse vastu võtta omaette seadus sarnaselt kurikuulsa FARA seadusega, mis USA-s välisagentide registreerimist nõuab. Kas kujutate ette, et välisagentideks võidakse tunnistada isegi lorde?

Selle kampaania algatas konservatiivne ajaleht The Times, tuues esiküljel ära oma "uurimuse" lordide sidemetest vaenuliku Venemaaga. Artikkel kannab pealkirja "The Red Benches" ("Punapingid"). Nähtavasti on "vanake Times" vanadesse aegadesse sedavõrd kinni jäänud, et peab seniajani Venemaad tõsimeeli "punaseks", kommunistlikuks riigiks.

Ajaleht on välja selgitanud, et nii mõnedki lordid, kes olevat väidetavalt Moskva ülalpidamisel, on üritanud Venemaa huvides lobitööd teha ja võidelnud välja kohtumised julgeolekuministri Ben Wallace ´iga arutamaks temaga Venemaa-vastase sanktsiooniderežiimi leevendamist. Et sanktsioonide tühistamine või leevendamine võib briti ärimeestele kasuks olla, pole ajaleht muidugi suuteline oletama.

Mis agentide võrgustik see siis on, millega salakaval Kreml on Lordide Koja sõna otseses mõttes sisse mässinud? Ilmnes, et minister Wallace on keeldunud Venemaa ja Suurbritannia suhteid selles valdkonnas kogenud asjatundja lord Barkeriga arutamast. Gregory Barker tegi enne poliitikuks saamist tihedat koostööd Sibneftiga. David Cameroni valitsuses oli ta energeetika- ja kliimamuutuste ministriks. 2015. aastal sai ta eluaegse peeritiitli ja valiti Oleg Deripaskaga seotud energeetikaettevõtte En+ direktorite nõukogu koosseisu.

Midagi seadusevastast ja tavatut selles ei ole – enamik briti poliitikuid, kes on "ülakorrusele valitud", üritab leida endale sooje kohakesi mingites rahvusvahelistes korporatsioonides. En+ on Londoni börsil kauplev legaalne ettevõte. Barker aga esindas direktorite nõukogus vähemusaktsionäride huve. See, et firma sattus hiljuti USA sanktsioonide nimekirja, et muuda tema staatust Suurbritannias – igatahes seniajani, kuni London tema vastu sanktsioone välja ei kuuluta. Ja see ei mõjuta kindlasti kuidagi Barkeri väärtuslikku, mitte kellegi poolt vaidlustatavat kogemust energeetika valdkonnas.

"Kremli agentide" kilda kandis The Times 79-aastase lord Skidelsky, Hiinasse siirdunud vene emigrandi Boriss Skidelsky poja, kelle kogemusi ja seisundit on küll raske kahtluse alla seada. Professor, paljude majandusalaste tööde autor, kirjanduspreemiate laureaat Skidelsky on olnud üks väheseid briti poliitikuid, kes avalikult kritiseeris valitsus ja NATO-t Jugoslaavia pommitamise pärast 1990. aastail. Nüüd süüdistab The Times eakat lordi selles, et ta kuulub ettevõtte RussNeft direktorite nõukogusse.

Ajaleht teatab enesekindlalt, et 47 protsenti ettevõttest kuulub Mihhail Gutserievile, "ärimehele, kes jaanuaris lülitati ameeriklaste koostatud "oligarhide" nimekirja Putinile lähedalseisvatest isikutest".

Samas jätab ajaleht täpsustamata, et ei RussNeft ega Gutserijev ei ole sanktsioonide all ning kurikuulus "oligarhide" nimekiri kujutab endast vaid ajakirja Forbes 2017. aastal koostatud reitingutabelit Venemaa kõige rikkamatest inimestest (mida ka Forbes ise tunnistab). Seega, lord Skidelsky ei ole oma suhetes antud ettevõttega mitte kuidagi piiratud. Ent ajaleht paljastab kohutava "mässulisuse" — sellel lord oli häbematust 2014. aastal Lordide Kojas kõnet pidades kritoiseerida Venemaa-vastaseid sanktsioone ja ühtlasi süüdistada läänt postsovetlike riikide "russofoobse liikumise" rahalises toetamises. Kuuldavasti süüdistati lordi "huvide konfliktis". Too tõsiasi, et Skidelsky valiti RussNefti direktorite nõukogu koosseisu 2016. aastal, ajalehte ei morjenda.

The Timesi kõige kõvemaks "sensatsiooniks" on aga veel ühe "Kremli agendi", Venemaa küsimuste asjatundjaks tunnistatud, mitme Venemaad ja nõukogudejärgset aegruumi käsitleva raamatu autor, 50-aastase lord Truscotti häbiposti naelutamine. Tegelikult ülendati ta peaminister Tony Blairi poolt peerikski selle eest, et nõustas teda suhetes Venemaaga.

Ja nüüd siis avaldas kunagi nii vaoshoitud The Times "kohutava saladuse", mis annab selgelt tunnistust Truscotti sidemetest Kremliga: tema naine Svetlana neiupõlvenimega Tšernikova on "Punaarmee polkovniku" tütar. Ausalt öeldes ei ole see mingisugune saladus. Truscott kirjutas üksikasjalikult juba oma esimeses raamatus iseloomuliku pealkirjaga "Russia First", mis ilmus ammusel 1997. aastal. Ning vandenõulise loo "Punaarmee polkovnikust" tõi kollane ajakirjandus üksikasjadeni esile kümme aasta tagasi. Nähtavasti tuleb Suurbritannias nüüd enne tähtsale ametikohale asumist deklareerida ka abikaasad "vaenulikest" riikidest.

Vandenõuteooriad vene naiste ümber on Albionil juba üldiseks tavaks. praktika. Näiteks on sealsed ajalehed sellele teemale usinasti aega kulutanud, kui otsisid ühe Brexiti sponsori, miljonär Arron Banksi "vene sidemeid", vihjates sellele, et tema naine (sünnipäraselt Jekaterina Paderina) on "Kremli agent". "Tõendusena" tema spioonitegevusele teatati, et tema e-posti aadressis kasutati numbriühendit 007. Te ju saate aru, et vene spioonid tavaliselt nõnda teevadki. Eranditult konspiratsiooniks.

Nende "paljastuste" põhjal nõuab juba hulk briti poliitikuid muudatusi riigi seadusandluses eesmärgiga "Kremli kasulike idiootide" tegutsemist piirata. Nimelt nii nimetas tunnustatud spetsialiste Venemaa küsimustes oma artiklis Alamkoja saadik Bob Seely, üritades üsna naeruväärsel viisil esitleda end värskeltküpsetatud "Venemaa küsimuste spetsialistina". Seesama Seely, kes tegelikult süüdistas Karl Marxi Ukraina näljahäda korraldamises ning avastas kohutava "Trooja hobuse" plaani, kui Venemaa püüdis kõigest 181 000 dollari eest Ukrainas ülestõusu korraldada. Võite selle "spetsialisti" taset enesele ette kujutada.

Nüüd siis nõudis ta analoogselt USA tuntud seadustega "vaenulike riikide lobistide" nimekirja sisseseadmist. Sääraste hulka kuulub, tõsi küll, ainult Venemaa. Nagu ka ajaleht The Times toimetuse juhtkirjas deklareeris, et "Venemaa välispoliitika kinnimakstud advokaatide kohalolek Westminsteri südames on seadusevastane."

Pange tähele, jutt käib ainult "Venemaa lobistidest". Aga pole ju saladus, et briti parlamendisaadikute põhiliseks sponsoriks on Saudi Araabia. Ja võiks tunduda, et praeguse skandaali tingimustes seoses Saudi Araabia võimude osalusega ajakirjaniku julmas tapmises poleks sugugi vähem päevakohane arutada "saudipinkide" üle parlamendi mõlemas kojas. Seda enam, et andmed saadikute finantshuvide kohta on avalikult kättesaadavad. Kuid The Times, avaldades kirjutise kõigile kättesaadava infoga erakordselt olulisest "juurdlusest", ei vaevu miskipärast kaevuma nimistusse araabia ettevõtetest, kes briti parlamendisaadikute lõbusid kinni maksavad. Muidu nad teaksid, et ainuüksi ajavahemikul 2015. —2017. aastani laekus neile araablastelt üle 170 000 dollari.

Aga see ei ole ju "vaenulik" riik, temaga võib asju ajada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Lordide Koda, vene agent, lord, Suurbritannia, Venemaa

Peamised teemad